Sirvi Kuupäev , alustades "2013-03-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Explaining Corruption: Opportunities for Corruption and Institutional Trust
(2013-03-19) Sööt, Mari-Liis
Doktoritöö eesmärk on täiendada korruptsiooniteooriat, selleks analüüsitakse korruptsioonivõimalusi ning uuritakse usalduse ja korruptsiooni vahelisi seoseid. Dissertatsioon põhineb autori kolmel eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud artiklil ning neid siduvas sissejuhatuses. Kõik kolm artiklit põhinevad autori empiirilistel originaaluuringutel. Doktoritöö uurimisküsimused on: (1) milline on õiguskaitseasutuste juhtide roll sellise organisatsioonikultuuri loomisel, mis tauniks korruptsiooni; (2) millised tegurid mõjutavad inimeste suhtumist korruptsiooni; (3) millised tegurid mõjutavad inimeste karistushinnanguid ning kas need hinnangud on varaste ja korruptantide suhtes erinevad? Doktoritöö sissejuhatuses lähtutakse James William Colemani (1987) valgekrae kuritegevust seletavast üldteooriast, mille peamisteks komponentideks on kultuur ja võimalused. Korruptsiooni puhul saab rääkida kahest peamisest kultuuripoolsest soodustajast ─ konkurentsikultuurist ning usaldusest. Korruptsiooni soosib vähene usaldus riigiinstitutsioonide vastu (inimesed, kes institutsioone ei usalda, on ka varmamad neid petma), aga ka vähene sotsiaalne usaldus (vähene usaldus inimeste vahel soosib samuti petmist) ning suurem nn omade usaldamine (soositakse neid, kes kuuluvad „siseringi“, nt parteisse) (Uslaner, 2001; Collins, Uhlenbruck & Rodriguez, 2009; Rothstein & Eek 2009; Bjørnskov, 2003; D’Hernoncourt & Méon, 2012; Marien & Hooghe, 2011). Kultuur võib luua soodsa tausta kuritegude toimumiseks, samal ajal võimalused kas soodustavad või pärsivad kuritegu. J. W. Colemanile tuginedes tulenevad korruptsioonivõimalused (1) seadustest ja nende rakendamisest, (2) sektoritest, (3) organisatsioonidest ja (4) ametikohtadest. Korruptsioonivõimalused on seotud näiteks seaduste selgusega, õiguskaitse ning kohtute sõltumatuse ja puhtusega, karistuste rakendamisega, otsustusprotsessi läbipaistvusega, vastutavusega, järelevalvega, vastutuse selgusega, värbamispõhimõtete ning õiglase palgaga, avalike vahendite kasutamisega, piiratud ressurssidega, finantstehingute eest vastutamisega, korruptsioonialase teadlikkusega, organisatsiooni protseduuridega jne. Doktoritöös leitakse: I Eesti õiguskaitseasutuste juhtide roll korruptsioonivastase organisatsioonikultuuri loomisel peaks olema märksa suurem, kui juhid oma rolli selles tajuvad. Uuring näitab, et juhid ei pea ennast korruptsiooni ennetava kultuuri aktiivseteks loojateks juhitavates organisatsioonides. Nad peavad korruptsiooni väljastpoolt pealesurutud teemaks, kus juhid ise on vaid passiivsed osalised. Leiti, et (1) juhid peavad korruptsiooni madalama taseme ametnike probleemiks, (2) juhid usuvad, et võime korruptsiooni ennetada tuleneb seaduste tundmisest ametnike poolt, (3) juhid arvavad, et kontrollimeetmed on parim vahend korruptsiooni vähendamisel. Selline mõtteviis omakorda tingib õiguskaitseasutuste suurema rõhuasetuse madalama taseme korruptsiooni uurimisele ning suurema rõhuasetuse kontrollimeetmetele. II Avaliku sektori töötajate korruptsioonialast teadlikkust ning suhtumist korruptsiooni mõjutavad usaldus riigiinstitutsioonidesse, vanus ja rahvus. Suurem usaldus institutsioonide vastu toob kaasa negatiivsema suhtumise korruptsiooni ning täpsema arusaamise, mis korruptsioon on. Põhjus, miks usaldus mõjutab ametnike korruptsiooniteadlikkust ja sallimatust korruptsiooni suhtes, tuleneb ilmselt sellest, et usaldavamatel inimestel on ootused vastavate institutsioonide suhtes kõrgemad, mistõttu moraalinormide rikkumine vastavate institutsioonide esindajate poolt toob kaasa ka karmima hukkamõistu. III Eesti elanikud soovivad korruptantidele karmimaid karistusi kui varastele. Sugu, rahvus ja vastaja sissetulek on parimad karistushinnangute prognoosijad korruptantide puhul, samas kui varaste puhul on selleks poliitiline usaldus. Põhjus, miks poliitikuid rohkem usaldavad inimesed soovivad kergemaid karistusi varastele, võib peituda nende üldiselt suuremas heaolutundes ja rahulolus ning väiksemas kuritegevushirmus. Samas ei anna need tulemused põhjust arvata, nagu poliitiline usaldus ei mõjutaks korruptantidele antavaid karistushinnanguid, vaid selle taga võib olla keerulisem suhe. Näiteks üks põhjus, miks mitte-eestlased sooviksid karmimaid karistusi korruptantidele võrreldes eestlastega, võib tuleneda nende võimust võõrandumises, seega viidates kaudselt poliitilise usalduse puudumisel.
Rasestumisvastased vahendid
(Tartu Ülikool, 2013-03-19) Part, Kai; Laanpere, Made
BeSt programmi toetusel loodud minikursus annab ülevaate tänapäevastest rasestumisvastastest vahenditest. Kursuse läbinu teab, kuidas erinevad rasestumisvastased vahendid toimivad, millised vahendid toimivad tõhusalt ja millised mitte, milliseid lisahüvesid tervisele ja elukvaliteedile võib ühe või teise vahendi kasutamisest saada ja millised on võimalikud riskid. Kursus on jõukohane ka ilma meditsiinilise hariduseta inimestele, kuid kasuks tulevad põhiteadmised inimese bioloogiast ja paljunemisest.