Sirvi Kuupäev , alustades "2013-03-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Land Parcel Identification System conceptual model: development of geoinfo community conceptual model
(2013-03-28) Sagris, Valentina
Käesolevas doktoritöös käsitletakse Põllumassiivide identifitseerimissüsteemi (Land Parcel Identification System, LPIS) Kontseptuaalse Mudeli (LPIS Conceptual Model, LCM) loomist ja selle kasutamist ruumiandmete standardiseerimisel, kvaliteedi hindamisel ja koostoimimisel teiste valdkondade ruumiandmetega. Mudelis käsitletud ruumiandmeid kasutatakse põllumajandustoetuste haldamise ja kontrolli eesmärgil ELi Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. ÜPP raames makstavate toetuste haldamiseks on igas EL liikmesriigis asutatud Ühtne haldus-ja kontrollisüsteem (Eestis Põllumajandusregistrite amet, PRIA), mille ruumiandmeid haldav komponent on põllumassiivide register ehk identifitseerimissüsteem. Nõue kaardistada ja registreerida toetuskõlbulik maa on viinud olukorrani, kus põllumajandussektoris on tekkinud suur hulk ruumiandmeid. Viimase aastakümne jooksul on kasvanud ÜPP-ga seotud geoinformaatika sektor Euroopas. ÜPP-ga seotud geoinfo huvigrupp (Spatial Data Interest Community) hõlmab nii andmete tootjaid, haldajaid ja kasutajaid, kui ka IT rakenduste arendajaid ning kaugseire andmete tarnijaid. Vajadus hinnata registrite kvaliteeti ja selle vastavust EL määrustele ning tagada koostalitlusvõime keskkonnaalaseid nõudeid toetavate ruumiandmete ja süsteemidega, kutsus esile LCM-i loomise. Töö eesmärgiks oli edendada kontseptuaalmodelleerimist põlluregistrite ruumiandmete kvaliteedi hindamisel ja teiste geoinfo (eelkõige keskkonnakaitse) valdkondadega koostalitlusvõime arendamisel. LCM väljatöötamise metodoloogia aluseks oli ISO19100 seeria rahvusvaheliste standardite metoodika, mida samuti rakendavad ja laiendavad INSPIRE direktiivi printsiibid ja millele keskendutakse uurimistöö teoreetilises osas. Mudeli peamiseks sisendiks said ÜPP-d reguleeritavates määrustes sätestatud kontseptsioonide põhjalik käsitlus ja olemasolevate töötavate süsteemide analüüs, mis põhineb LPIS küsitluste tulemustel (Milenov ja Kay, 2006; Zieliński ja Sagris, 2008 ja 2009) ja hõlmab erinevate liikmesriikide põlluregistreid. Väitekirjas on keskendutud ÜPP otsetoetuste ärimudeli analüüsile ehk ÜPP toetustesüsteemi põhikontseptsioonidele, tehtud kokkuvõtted ja järeldused 2006. ja 2008. aasta küsimustikust. Küsimustikust saadut info laiendati EL põlluregistrite kvaliteedi hindamise programmi raames. LCM esimese versiooni keskmes on kaks klassi: ReferenceParcel ehk põllumassiiv ja AgriculturalParcel ehk toetustaotluses deklareeritud põld. ReferenceParcel-i klassi ülesandeks on toetuskõlbliku põllumaa identifitseerimine, lokaliseerimine ja pindala määramine. ReferenceParcel täidab „konteineri“ rolli deklareeritavate maatükkide suhtes. Kuid käsitletud põllumassiiviklassi alamtüüpe ning analüüsitud erinevaid põllumajanduslikke maakatte klassifitseerimise ja kaardistamise lähenemisviise EL liikmesriikides. Töö teisel etapil on otsitud võimalusi kahe mudeli – LCM ja Maakatastri infosüsteemi mudeli (Land Administration Domain Model, LADM, ISO 19152) – lõimiseks. Kaks mudelit on omavahel integreeritud uue ruumilise klassi SubCadParsel abil – katastriüksuse sees eristuvad maakatte tüübi alamüksused. Käsitletakse ka mõlema mudeli semantiliselt sarnaseid haldusklasse ja tehakse kindlaks uued seosed kahe mudeliklassi vahel. Ära on toodud põhjalik analüüs, millistes reaalse elu tingimustes võiks toimida kahe mudeli integreerimine. LCM viimane versioon keskendub kahele aspektile: (i) nende klasside modelleerimisele, mis toetavad vastavust keskkonna, tervise ja loomade heaolu majandamisnõuetele ning mis toetavad maa heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrolli; (ii) mudeli kasutamisele põlluregistrite loogilise õigsuse (ehk EL määruste nõuetele vastavuse) testimiseks. Selleks on välja töötatud ISO19105 standardil põhinev testide kogum (Abstract Tests Suite, ATS), mis võimaldab kaardistada olemasolevaid LPIS registreid vastavalt LCM skeemile. ATS töötati välja ja testiti koostöös mitmete EL liikmesriikidega ja selle metodoloogia on osa Euroopa komisjoni poolt kehtestatud LPIS kvaliteedi tagamise raamprogrammist alates 2010. aastast. LCM-i kasutati ka LPIS testimise portaali prototüübi loomisel, mis koondas enda alla OGC ühilduvaid veebiteenuseid. Nende eesmärgiks on võimaldada andmevahetust rahvuslike põlluregistrite ja auditeerijatega Euroopa komisjonist. Eelvalitud põllumassiivide geograafiliste kihtide temaatilist ja positsioonilist õigsust kontrolliti liikmesriikide ekspertide poolt kõrge resolutsiooniga kaugseire andmete taustal. Selleks et võimaldata auditeerijate juurdepääsu kvaliteedikontrolli tulemustele, loodi kolm prototüüp-veebiteenust, kus kasutati LCM-i originaalandmete transformeerimiseks. Edasised uuringud kontsentreeruvad erinevate Euroopa põllumajandussüsteemide kajastamisele põlluregistite andmetes ja nende andmete kasutamise võimalustele põllumajanduspoliitika keskkonnamõju hindamisel. LPIS/IACS põhikontseptsioonid vaadatakse uuesti läbi, nüüd juba mõjuhindamise ja indikaatorite väljatöötamise kontekstis. Teoreetilist arutlust illustreerib kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa (KLV) indikaatorite väljatöötamise näide Jõgevamaal – põlluregistrist saadud detailiderohked andmed lubavad arvutada nii maastiku meetrika kui ka põllumajandusintensiivsuse indikaatoreid, seejuures tüpiseerides põllumajandussüsteemide erinevaid aspekte. Seega, LCM toetab geograafiliste andmete harmoniseerimist ja koostalitusvõimet mitmel moel: (i) pakkudes valdkonna siseselt andmete ühiselt mõistetavat tehnilist lugemist, nii mudeli vastavusetesti (ATS) kui ka veebiteenuste kaudu transformeerimisel; (ii) võimaldades semantilise vastavuse leidmist ja andmete/süsteemide integreerimist erinevate geoinfo valdkondade vahel. Loodud ja arendatud esialgselt Euroopa komisjoni LPIS kvaliteedisüsteemi vajadusi silmas pidades, võimaldab LCM erinevate liikmesriikide põllumajandusregistrite andmete ühiselt mõistetavat lugemist ka teistes valdkondades. LCM on lisatud kasutusjuhtumina rahvusvahelise standardi ISO 19152 ’Land Administration Domain Model’ lisasse H ja INSPIRE DS2.8 Land Cover rakenduseeskirja lisasse B2.
Dichtende Frauen in Est-, Liv- und Kurland, 1654–1800. Von den ersten Gelegenheitsgedichten bis zu den ersten Gedichtbänden
(2013-03-28) Kaur, Kairit
Tõukudes ühest 1798. aastal A. W. Hupeli perioodilises väljaandes Neue Nordische Miscellaneen ilmunud kirjandust ja sotsiaalset reaalsust seostavast A. von Mellini vahendatud tõestisündinud loost järgisin oma töös kaht eesmärki: esiteks keskendudes juhuluulele kui varauusaegse kingimajanduse osale (Bourdieu, Droste) ja esimestele luulekogudele püüdsin luua esmast punktiirset ülevaadet Põhja-Balti (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) naiste luulest enne 1800. aastat, teisalt püstitada nende luuletuste põhjal mõned hüpoteesid naiste enesepildi ja tegevusvabaduse kohta siinses regioonis, tõlgendades luuletusi ja nende sidustamislaadi naisenimedega indikaatorina naiste “õigusele sõnale”/“sõnaõigusele” ehk naiste autonoomia- ja enesemääramisvõimalustele. Ehk vastata kolmele põhiküsimusele: milline tee tuli ajalooliselt läbi käia, millised tegurid olid vajalikud, et ühel päeval astuda naisena luulekogu tiitellehel, täiesti avalikult ja enesekindlalt üles oma nime all? Millest annab märku naisenimede küllus 1790. aastate juhuluuletuste all ja miks see ei kajastu kirjandusleksikonides? Ja mida arvata selles kontekstis Mellini kangelannast, kes astus üles mehena? Töö esimeses osas on fookuses naiste juhuluule. 1. ptk-s vaatlen selle arengut algusest 1770. aastateni ehk üksikute eksemplaarsete tekstide ajastul. 2. ptk-s on vaatluse all 1780.-1790. aastate arengud, mil naiste allkirjastatud juhuluuletused kujunesid omaette nähtuseks. Töö teises osas vaatlen naiste luulekogusid ajast enne 1800. aastat. Millised on iga luulekogu iseloomulikud jooned? Kui erinevad/sarnased on need kogud vormidelt/ teemadelt? Millistest eeskujudest nende autorid lähtusid? Millised on nende seosed eelneva/kaasaegse naiste juhuluulega? Erinevate osade tulemused on resümeeritud vahekokkuvõtetes ja lõppkokkuvõttes, milles vastatan kolmele põhiküsimusele. Parema ülevaate huvides on tööl kaks lisa (naiste juhuluuletuste loend aastani 1800; ülevaade juhuluuletuste naisadressantidest) ja põhjalik eestikeelne resümee.