Sirvi Kuupäev , alustades "2013-04-24" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Rakvere Teater „täismängude” otsinguil aastatel 1985–2009(2013-04-24) Karulin, OttIga teater peab oma kunstilisi otsuseid tehes arvestama ühelt poolt publiku maitse-eelistustega ning teisalt riigi ootustega. Esimesest annab aimu külastusstatistika, teist väljendavad seadusandlus, rahastamissüsteem, kultuuriministeeriumi arengukavad jmt dokumendid. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu räägib kultuuritootmisväljadest, kus tegutsevad agendid, näiteks teatrid, võitlevad pidevalt samal väljal tegutsevate konkurentide tunnustuse eest, püüdes samal ajal ka väljavälist tuntust. Tunnustus tagab teatritele renomee, tuntus majandusliku kasu. Kultuuritootmisväljade eripäraks on Bourdieu’ järgi see, et sageli toob majanduslik edu kaasa renomee vähenemise. Seetõttu peavad teatrid iga uuslavastuse puhul endalt küsima: kui suures ulatuses on võimalik kasvatada tuntust ja seeläbi paratamatult kaotada tunnustust. Lavastused, mis suudavad samaaegselt saavutada nii tunnustuse kui tuntuse, on seega „täismängud”. Kuna Eesti teatripoliitika peamiseks teatrite toimimise mõõdupuuks on publikuarv, peavad kõik teatrid pidevalt püüdlema täismängude poole. Rakvere Teatris on aastatel 1985–2009 esietendunud 201 uuslavastust, millest täismängu kriteeriumitele vastavad viis lavastust: „Koduvõõrad” (1987), „Jumalaga, Vargamäe” (1991), „Shakespeare'i kogutud teosed“ (1996), „Pipi Pikksukk” (1998) ja „Täismäng” (2003). Seega on teater jõudnud täismänguni keskmiselt iga 40. lavastusega ehk täismängud moodustavad lavastuste koguarvust 2,5%. Täismängude puhul on sarnane, et neist lavastustest kirjutatakse keskmisest enam, kuid kriitika on pigem poleemiline, nentides, et mõningased vajakajäämised kunstilises plaanis korvab lavastuse sündmuslikkus. Eriti repertuaariteatritele, mille hallata on suured teatrimajad ning kelle riiklik toetus sõltub vähemalt kaudselt publikuarvust, on täismängud püsimajäämiseks vajalikud.listelement.badge.dso-type Kirje , Tuberculosis in Estonia with special emphasis on drug-resistance: notification rate, disease recurrence and mortality(2013-04-24) Blöndal, KaiTuberkuloos (TB) on nakkushaigus, mille tekitaja on peamiselt õhu kaudu leviv bakter Mycobacterium tuberculosis. TB ja eeskätt multiresistentne TB (MDR-TB) on jätkuvalt Eestis üheks peamiseks probleemiks nii patsientide kui riiklikul tasandil. MDR-TB on TB vorm, mille puhul tavalised TB-vastased ravimid ei ole efektiivsed. MDR-TB ekstreemset vormi nimetatakse eriti resistentseks TB-ks (XDR-TB). M/XDR-TB ravi eeldab madalama efektiivsusega, rohkemate kõrvaltoimetega ja ligikaudu kümme korda kallimate nn. reservrea ravimite kasutamist. Eesti kuulub maailma 27 kõrgeima M/XDR-TB-ga osakaaluga riigi hulka. Pärast 1990. aastate teravaid sotsiaalmajanduslikke muutusi kahekordistus TB-haigestumus Eestis 1998. aastaks. Alates 2000. aastast hakkas kasvama ka HIV-nakatunud TB-haigete osakaal. On teada, et HIV ja TB võimendavad teineteist vastastikku. Nii haigestub kogu nakatumisele järgnenud elu jooksul TB-sse ligikaudu 10% M. tuberculosis’ega nakatunud isikutest. HIV-infektsiooni lisandumisel on aga TB-sse haigestumuse risk tunduvalt kõrgem, ulatudes 5-10%-ni aastas. Tõhustamaks TB-alast tööd ning pidurdamaks kasvavat TB ja MDR-TB epideemiat moodustati 1998 aastal Riiklik Tuberkuloositõrje programm. Seoses kõrge M/XDR-TB- haigestumuse ja kallite reservrea ravimite puudumisega taotles Eesti 2000. aastal ühena viiest esimesest riigist Maailma Terviseorganisatsiooni MDR-TB komitee luba osta kõrgekvaliteedilisi reservrea ravimeid alandatud hindadega. Nii Eestis kui ülemaailmselt on olemas oht, et kahe samaaegselt laieneva ning teineteist õhutava epideemia, M/XDR-TB ja HIV koosmõju tulemusena väljub TB ja M/XDR-TB epideemia kontrolli alt. Pärast rohkem kui 10-aastast TB-programmi tegutsemist on oluline analüüsida TB- ja M/XDR-TB-haigestumust ning suremust ning neid mõjutavaid tegureid, et tagasiside kaudu tõhustada TB-vastast tööd ning võimaldada patsientidele tulemusrikkamat ravi. Alates 1998 aastast, samaaegselt Eesti Tuberkuloositõrje programmi kehtestamisega ning käsikäes üleriigilise M/XDR-TB raviks vajalike reservreapreparaatide olemasoluga ning sisemajanduse koguprodukt suurenemisega, on TB- ja M/XDR-TB-haigestumus Eestis vähenenud. Samas on HIV-infitseeritus viimase kümnendi jooksul tõusnud ning eelduste kohaselt jätkab tõusu veel mõne aja jooksul. Vältimaks kahe epideemia, HIV ja TB, eriti aga HIV ja M/XDR-TB koosmõju on oluline senisest kiiremas tempos alandada TB- ja M/XDR-TB-haigestumust. Alandamaks TB-haigestumust on oluline lühendada nakkusohtlikkuse perioodi pikkust, mis tähendab, et TB-d tuleb haigestunud isikul viivitamatult diagnoosida ja ravida. Me leidsime oma uurimistöös, et esimese MDR-TB komitee soovituste kohaselt ravitud M/XDR-TB-haigete ravi edukus oli vaid 61,1%, kusjuures nakkuse leviku efektiivseks piiramiseks ühiskonnas soovitab Maailma Terviseorganisatsioon 75%-list ravi efektiivsust. Järeldasime, et Eestis oli ravi efektiivsus nii madal peamiselt lubamatult kõrge ravikatkestajate osakaalu (22,3%) tõttu. Samuti tõdesime, et TB- ja M/XDR-TB-haigete kogusuremus oli kõrgem võrreldes kogurahvastiku suremusega. Eriti väljendunud oli suremus põhjustesse, mis on tingitud suitsetamisest, alkoholi liigtarbimisest ja HIV-nakkusest. Kõige haavatavamad olid vanemad ja mitte-Eesti rahvusest inimesed ning madalama haridustasemega isikud. Samas peale edukat ravi oli TB- ja M/XDR-TB-haigete kogusuremus ülalpool loetletud põhjustesse jätkuvalt kõrgem kogurahvastiku omast, kuid polnud seotud ravimresistentsuse esinemisega. Kokkuvõtteks, Eestis on TB ja M/XDR-TB kõrge haigestumus tihedalt seotud HIV-infektsiooniga ning mõjutatud sellistest faktoritest nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, madalam haridustase ja sotsiaalne tõrjutus, mis on omakorda seotud vaesusega. Selleks, et tõsta Eestis M/XDR-TB ravi edukust ja tõhustada TB, MXDR-TB leviku vastast tööd üldisemalt, peavad TB-ga seotud raviteenused olema suunatud kõikide eelmainitud kitsaskohtade vastu.listelement.badge.dso-type Kirje , Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century(2013-04-24) Gielen, KatiliinaTõlge moodustab suure ja huvitava osa meie kultuurist, tõlkelugu on osa meie kultuuriloost ning tõlgete, tõlkijate ja tõlkemehhanismide kontekstualiseeritud uurimine peaks olema vältimatu osa kultuuri uurimisest. Doktoriväitekiri „Tõlkelugu süsteemides: uurimusi 20. sajandi Eesti tõlkeruumist“ (Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century) koondab nelja tõlkeloolist uurimusartiklit, mis läbivad kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlketemaatikaga seotud episoode ja ülevaatlikku sissejuhatavat artiklit, kus vaadeldakse tõlketeaduse kui eraldi teadusharu tekkimist ja kirjutatakse lahti artiklites kasutatud teoreetilised kontseptsioonid ning analüüsitakse peamisi mõisteid. Väitekirja eesmärk on olnud uurida tõlketegevuse erinevaid tahke ja tõlkija positsiooni Eestis 20. sajandil: (1) tõlkenormide muutumist ajas ja ruumis ning (2) tõlketegevuse sõltuvust taustsüsteemidest ehk mis rolli mängivad tõlketegevuses tõlkimistavad ning sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Ülevaatliku artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu tõlkeloole kui kultuuriloo olulisele osale ning selle uurimise vajalikkusele Eesti kultuuri uurimise seisukohalt. Lisaks üldisemale tõlketeaduse kui eraldi teadusharu arengut ja selle problemaatikat kaardistavale osale, vaatleb väitekirja koondartikkel deskriptiivse tõlketeaduse tekkimist, rõhutades deskriptiivsete ehk mittehinnanguliste kirjeldusmeetodite kasutamise olulisust tõlketekstide ja tõlkesituatsioonide uurimisel. Teiseks oluliseks aspektiks võib käesoleva projekti puhul pidada tõlketeksti mõistmist mitte lähtekultuuri vaid vastuvõtva kultuuriruumi osana. Selline lähenemine tunnistab esiteks tõlkija aktiivset (teadlikku või mitteteadlikku) rolli tõlkeotsuste tegemisel lähtuvalt vastuvõtva kultuur normidest ja teiseks, asetab tõlketekstid hierarhilisse suhtesse omakultuuriliste tekstidega. Käesolev projekt läbib kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlkemaastikku, püüdes rajada pidepunkte tulevastele üldistavamatele uurimistöödele, ehk isegi tõlkeloole.