Sirvi Kuupäev , alustades "2013-05-17" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

The role of shamanism in Korean society in its inter- and intra-cultural contacts
(2013-05-17) Seo, Jinseok
Käesolev dissertatsioon koosneb neljast eraldiseisvast artiklist, mis on ilmunud akadeemilistes ajakirjades Eestis, Lõuna-Koreas, Leedus ja Ungaris alates 2007. aastast. Šamanismi ja teiste traditsiooniliste usundite vahelised tugevad sidemed on Koreast loonud ainulaadse kuvandi, samas pole selge, kuidas pealetungiv lääne kultuur šamanismi kujundab. Sellal kui varasemad uurimused on oma olemuselt olnud eelkõige diakroonilised, tegeledes kontseptualiseerimise ja kirjeldamise küsimuste ning ajalooliste transformatsioonidega, keskendub käesolev väitekiri šamanismi rollile Korea kultuuri kujundajana kultuuride kokkupuutel. Šamanismi vaadeldakse mitte pelgalt kui reliktset kultuuripärandit, vaid ka kui kaasaegset majanduslikku ressurssi. Käesolevas väitekirjas sisalduvates artiklites käsitletud peamised teemad on järgmised: kangelaslikkuse tunnusjooned ja naiskangelastest peategelased Korea mütoloogias – Korea šamanistliku pärandi kajastumine mütoloogias, vaimulike atribuutide sekulariseerimise protsess ja etnosümbolism, Korea šamanismi pärimuslik roll katalüsaatorina Korea kultuuri erinevate osade segunemisel väljaspoolt tulevate kultuurimõjudega, Korea šamanismi uus potentsiaal kaasaegses kultuuritööstuses. Korea šamanismi iseloomustab terve rida isetekkelisi ja süstematiseerimata elemente, mida on lõpuks ka rahvuspärandina tunnustatud ning mis on pidevalt kujundanud Korea rahva mõttemaailma, igapäevaelu ja meelelahutusvaldkonda.
Comprehending phylogenetic diversity – case studies in three groups of ascomycetes
(2013-05-17) Tamm, Heidi
Paljusid seenerühmi iseloomustab taksonoomiline korratus. Selle põhjuseks on selliste morfoloogiliste tunnuste vähesus, mida saaks kasutada taksonite piiritlemiseks. Vaieldavaks on osutunud ka kottseente suurimate seltside Pezizales, Hypocreales ja Helotiales süstemaatika. Töö käigus uuriti geneetilist varieeruvust ja eri tasemel taksonite piire kolmes seenerühmas: perekonna Hypomyces (Hypocreales) väikses lähedaste liikide rühmas liigi tasemel, perekonnas Geopora (Pezizales) liigi ja perekonna tasemel ning perekonnas Encoelia (Helotiales) sugukonna tasemel kättesaadavate liikide piires. Fülogeneetilisteks analüüsideks kasutati nii rDNA kui ka erinevate valgugeenide järjestusi. Hypomyces rosellus osutus parafüleetiliseks, sisaldades mitut juba kirjeldatud liiki kui ka morfoloogiliselt eristamatuid rühmi erineva peremehe-eelistuse ja geograafilise levikuga. Enamik seenekasvandusi laastavatest selle perekonna parasiitsetest tüvedest kuuluvad liiki Hypomyces odoratus. Perekond Geopora leiti olevat parafüleetiline. Suletud ja avatud viljakehadega liigid moodustasid kaks tugeva toetusega monofüleetilist rühma, mida soovitame tunnustada eraldi perekondadena. Monofüleetilisteks liikideks osutusid G. arenicola, G. tenuis, G. sepulta ja G. tolucana. Perekond Encoelia osutus polüfüleetiliseks. Perekonna tüüpliik E. furfuracea kuulub sugukonna Hemiphacidiaceae sõsarrühma. Vaid kaks liiki paigutusid kindlalt monofüleetilistesse sugukondadesse Sclerotiniaceae ja Rutstroemiaceae. Kolm liiki kuuluvad monofüleetilisse rühmitusse ’Encoelioideae’ sensu Peterson & Pfister. rDNA ITS regiooni lahutusvõime perekondades Geopora ja Encoelia on piisav võimaldamaks selle kasutamist liikide tuvastamiseks. Perekonna Hypomyces uuritud liikide rühmas jääb ITS regiooni lahutusvõime liikide eristamisel liiga nõrgaks. Valgugeenide kasutamine fülogeneetilistes analüüsides annab parema lahutuse ja tugevamad toetused harudele. Töö käigus kogutud DNA järjestused, mis on eraldatud usaldusväärselt määratud viljakehadest, aitavad määrata keskkonna- ja põllumajanduslikest proovidest seeneliike.
Sotsiaalne kontroll ja religioon
(2013-05-17) Tiganik, Raul
Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist ning kohati ka religioonist ja ilmselt pole ühtegi püsivamat inimgruppi kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes – vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Dissertatsioonis on suurt tähelepanu pööratud tuvastamaks asjaolu kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Väitekirjas käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Kuid miks ta omab sellist mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, pole tänaste teadmiste pinnalt võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel ning pole välistatud, et tegemist on religiooni poolt avalduva kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Siiski saab möönda, et religiooni kõigist individuaalsetest mõjutamisteedest hoolimata, universaalseim mõjufaktor on moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nende isikute suhtes, kes pole end religioossetena määratlenud. Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis. Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlusel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.