Sirvi Kuupäev , alustades "2013-05-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Grammatical relations in Estonian: subject, object and beyond
(2013-05-21) Metslang, Helena
Doktoritöö eesmärk on määratleda ja kirjeldada eesti keele nominaalseid lauseliikmeid ja nende äärealasid. Tüpoloogilistel, kognitiivsetel ja funktsionaalsetel teooriatel põhinevas töös vaadeldakse lauseliikmeid morfosüntaksist, semantikast ja pragmaatikast lähtuvalt. Korpusanalüüsi põhjal kirjeldatakse lause argumentide vormistust, käitumist, semantilisi ja infostruktuurilisi omadusi ning ka lause kõrvalliikmete (objektisarnased määraadverbiaalid ehk osmad, nt ‘kaks kuud’) vormistust. Seega keskendutakse dissertatsioonis küll erinevatele lause-liikmetele, kuid kõiki neid käsitlusi ühendavad lauseliikmete iseloomustamiseks kasutatud ühtsed parameetrid ja nende roll lausekonstruktsioonide struktuurilise, semantilise ja infostruktuurilise olemuse kujundamisel. Doktoritöö annab panuse eesti keele subjektikategooria ja selle piirialade määratlemisse. Esmakordselt analüüsitakse siinses uuringus ka suuremat hulka eesti keele subjektisarnaseid argumente (kokku 10) ning kasutatakse subjektikategooria defineerimisel korpusandmeid. Põhijärelduseks on, et subjektisarnased argumendid, näiteks mõlemad argumendid konstruktsioonides ’Talle meeldib fotograafia’, ’Norralasel on kaks kulda’ ja ’Mariast sai õpetaja’, moodustavad oma subjektilisuse määra alusel kontiinumi, kuid kõigil neil on siiski üsna vähe subjektilikke morfosüntaktilisi käitumisomadusi. Korpusuuring kinnitas ka, et eksistentsiaalkonstruktsiooni nimisõnafraas (e-NP, nt ’piima’ lauses ’Külmkapis on piima’) on oma semantilistelt, infostruktuurilistelt ja vormistuslikelt omadustelt lähemal objektile kui subjektile. Lisaks pakub töö ühtse aluse objekti, e-NP ja osmade käändevaheldussüsteemide võrdlemiseks, tuginedes Dixoni (1994) argumentide vormistuse tüpoloogiale. Ilmnes, et objekti ja e-NP käändevaheldussüsteemid on võrreldava komplekssusega. Põhiosas mõjutavad mõlema lauseliikme käänet samad faktorid, kuid nende osatähtsus korpusmaterjalis on erinev. Osmade käändevaheldus on seevastu seotud vaid üksikute objekti käändemõjuritega. Kuigi eesti keelt peetakse üldiselt akusatiivseks keeleks, näitas siinne uuring, et eesti keeles on lisaks küllaltki sage nähtus verbist sõltumatu joondumusvaheldus (fluid intransitivity), mida vormistatakse eesti keeles eelkõige sõnajärje abil. Varem ei ole eesti keelega seoses kirjeldatud tüpoloogias kasutatavaid implikatsioonilisi hierarhiaid. Siinne töö tegi esimese katse kontrollida nende hierarhiate rakendatavust eesti keele korpusmaterjalil. Ilmnes, et eesti keele andmed kinnitavad lauseliikmete konstruktsioonide hierarhia (Hierarchy of Grammatical Relations Constructions) paikapidavust, osaliselt kehtib eesti keele argumendivormistuse puhul ka referentsiaalsushierarhia (Referential Hierarchy). Materjal kinnitab Crofti (2001) tüpoloogilise hüpoteesi Behavioural Potential universal (süntaktilise käitumise potentsiaal) kehtivust. Hüpoteesi järgi on kasutuses sagedamini esinevatel kategooriatel vähemalt sama mitmekesine süntaktiline käitumine kui harvemini esinevatel kategooriatel.
Non-Life Insurance Mathematics
(Tartu Ülikool, 2013-05-21) Käärik, Meelis
The course gives an overview of the basis of non-life insurance mathematics. The topics include cash-flow models of the non-life insurance company, principles of calculating premiums and indemnities, risk models, reinsurance models and basis of the technical reserves of an insurance company. The theory is connected to real life situations through exercises and realistic case-studies.