Sirvi Kuupäev , alustades "2013-06-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Russia’s international legal claims in its adjacent seas: the realm of sea as extension of Sovereignty
(2013-06-20) Nossova, Irina
Venemaa Föderatsioon, olles niigi maailma territooriumi suuruselt suurim riik, on mitmes riigiga külgnevas meres esitanud nõudeid täiendavate mere- ja allveealade suhtes. Iseseisva, rahvusvahelise regulatsioonile allutatud riigina toetub Venemaa merealades esitatud nõudmiste põhjendamiseks ja saavutamiseks rahvusvahelise mereõiguse normidele. Siiski, Põhja-Jäämere, Kaspia- ja Läänemere, Musta mere ja Aasovi mere näidetel on ilmne, et erinevates oludes Venemaa “räägib” rahvusvahelise mereõiguse universaalset keelt erinevalt, sõltuvalt nendest majanduslikest ja poliitilistest tulemustest, mille poole riik parasjagu püüdleb. Sarnaselt järgib Venemaa varasemalt sõlmitud rahvusvahelisi piirileppeid kui siduvaid ja lõplikke lahendusi ainult juhtudel, kui sellised lepped soosivad Vene positsiooni. Venemaa imperialistliku mineviku valguses peegeldab taoline vastuoluline ja kahemõtteline riigi käitumine rahvusvahelise mereõiguse vallas Venemaa soovi säilitada järjepidev ülemvõim riigiga külgnevates meredes ning toetada Venemaa kui “Suurriigi” positsiooni. See on Vene võimude ja juhtivate õigus- ja poliitiliste spetsialistide poolt omaksvõetud ekstensiivse riigi suveräänsuse kontseptsiooni väljendus. Ekstensiivse suveräänsuse kontseptsiooni kohaldamisel rahvusvahelise mereõiguse vallas soovib Venemaa saavutada ulatusliku territoriaalset ja majanduslikku ülemvõimu täiendavate merealade üle, mis omakorda tagab riigi absoluutset kontrolli suurte süsivesinike, valdavalt gaasi ja naftavarude üle. Venemaa positsioon rahvusvahelise mereõiguse vallas on “Suurriigi” positsioon, kes kasutab rahvusvahelise mereõiguse meetmeid kui instrumente saavutamaks ülimat eesmärki – absoluutset kontrolli ja võimu loodusressursside üle. Siiski on sellel ambitsioonikal teel mitmeid piiranguid, millega Venemaal tuleb arvestada saamaks soovitud tulemusele natukenegi lähemale.
Decision as heresy
(2013-06-20) Sooväli, Jaanus
Oma dissertatsioonis keskendun otsuse (ingl. decision, pr. décision, sks. Entscheidung) mõistele. Väitekirjas näitan, et on võimalik ja mõttekas kõnelda kahest teineteisega küll mitmes mõttes seotud, kuid seejuures omavahel siiski põhimõtteliselt ja radikaalselt erinevast otsusekäsitusest. Ühte neist käsitusist, mida uurimuses on nimetatud traditsiooniliseks ja domineerivaks, nähakse pärinevat Aristoteleselt, teist, mida uurimuses nimetatakse selle traditsioonilise käsituse suhtes hereetiliseks (ketserlikuks), Jacques Derrida töödest. Esmalt visandan oma väitekirjas Aristotelese otsusekäsituse, eritlen ja tõlgendan sellega seotud raskuspunkte ning toon välja eeldused ja mõisted – nagu vabatahtlik(kus) (hekôn), püsiv loomuseadumus (hexis), voorus (aretê), mõistuslik kaalutlus (bouleusis) jne. –, millele see otsusekäsitus põhineb. Seejärel võtan vaatluse alla Jacques Derrida otsusekäsituse, näidates detailselt, et see käsitus mitte ainult – sest ta teeb muuhulgas ka seda! – ei problematiseeri ega radikaliseeri Aristotelese käsituse mitmeid aluseid ja tunnuseid, vaid lahkneb neist mõnes olulises punktis väga reljeefselt ja otsustavalt. Uurimuses on väidetud, et Derrida ei mõista otsust mitte enam „subjekti“ aktiivsusel, autonoomsusel ja/või püsival loomuseadumusel, vaid pigem just teataval „heteronoomsusel“ ning „passiivsusel“ põhinevana.
Epidemiology of traumatic spinal cord injury in Estonia. Brain activation in the acute phase of traumatic spinal cord injury
(2013-06-20) Sabre, Liis
Seljaajutrauma (SAT) korral saavad seljaajus paiknevad närvirakud otseselt või kaudselt kahjustada. Suurel osal patsientidest jääb seetõttu eluaegne täielik või osaline jalgade ja/või käte halvatus ning tundlikkushäired, sest kahjustunud närvirakud seljaajus ei taastu endisele tasemele. SAT invaliidistab maailmas igal aastal üle saja tuhande inimese. SAT haigestumuskordajad erinevad riigiti. Arenenud riikide haigestumuskordajad on arenguriikidest suuremad ning seda seletatakse andmete erineva kättesaadavuse, meditsiinilise abi taseme ning üldise erineva elukvaliteediga. Eestis saab igal aastal SAT 39,7 isikut 1 000 000 inimese kohta ehk umbes 50 inimest aastas. Euroopas on see suurim haigestumus. Eestis on ohviteks noored 16–30-aastased mehed, kes kukuvad kõrgusest või saavad viga autoavariis. Oluline traumapõhjus on noortel ka sporditrauma, millest 90% on tingitud sukeldumisest. Selgub, et Eestis on peaaegu pooled patsiendid trauma saamise ajal alkohoolses joobes. SAT järel hakkab organism oodatust kiiremini vananema. Kuna häiruvad paljud füsioloogilised protsessid, esineb neil patsientidel palju traumajärgseid tüsistusi ning suurem suremus võrreldes tervete isikutega. Eestis sureb trauma järel naisi rohkem kui mehi. Suremus on suurim esimesel traumajärgsel aastal. Peamisteks surmapõhjusteks on välised põhjused, sepsis ja südame-veresoonkonnahaigused. Kahjuks on SAT-patsientide hulgas suur ka enesetappude hulk. SAT järel tekivad olulised muutused ja ümberkorraldused ka peaajus. Peaaju aktivatsioonimuster muutub selle järgi, kas patsient paraneb või mitte. Uurimistöö tulemusel selgus, et paranejatel on esimestel traumajärgsetel kuudel peaajukoore aktivatsioon laialdasem ja intensiivsem kui mitteparanejatel. Seetõttu võib arvata, et funktsionaalne magnetresonantstomograafiline uuring, millega saab aju aktivatsioonimustrit uurida, on SAT-patsientide paranemise võimalik ennustaja. SAT-ravi tänapäeval puudub, seega on tähtsaim ennetus.
Osakondade õendusjuhtide hinnangud kliinikute õendusjuhtide juhtimiskäitumisele ühes Eesti haiglas
(Tartu Ülikool, 2013-06-20) Lutsepp, Jaanika; Laks, Kätlin, juhendaja; Solom, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond