Sirvi Kuupäev , alustades "2013-09-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Internationalization processes of Chinese firms: The role of knowledge
(2013-09-09) Zhang, Xiaotian
Kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid ühendades võrdlevaid uuringuid ja pikaajalisi analüüse, on doktoritöö eesmärgiks välja selgitada teadmuse roll Hiina ettevõtete internatsionaliseerumise protsessides. Töös töödeldakse süstemaatiliselt, Hiina kontekstist lähtuvalt, rahvusvahelistumise uuringuid, otse allikast saadud ettevõttetasandil olevaid andmeid ning viie originaal väljaande tulemusi, mis on ühendatud vastavalt teenima sama eemärki, ent neil on eri teadusuuringulised eesmärgid, mis keskenduvad erinevatele aspektidele, kasutades erinevaid meetodeid. Doktoritöö teoreetiline osa põhineb rahvusvahelistumise teemalisel kirjandusel, eriti Uppsala mudelil ja Born Global mudelil. Samuti keskendub töö kirjandus ettevõtete välismaiste kogemuslikule teadmusele ja selle omandamisele. Autor leiab, et välisturu teadmus on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise seisukohast. Selle puudumise korral võib aeglustuda rahvusvahelistumise protsess ja põhjustada ettevõtete esialgset sisenemist lähiriikidesse, kasutades selleks kõige lihtsamaid sisenemise mudeleid. Ettevõtted võivad omandada välisturule sisenemise teadmisi, mitte üksnes otsesest turukogemusest, vaid ka palgates teatud liiki uut personali, tehes koostööd jne. Välisturu tundmine võib positiivselt mõjutada ettevõtete rahvusvahelistumise protsessi, kuid ei pruugi tagada edu. Ettevõtete rahvusvaheliseerumine ei pruugi olla sujuv, vaid pigem lainekujuline protsess, mis hõlmab endas oodatud ja radikaalseid muututusi. Kasutades esmaallikatasandist pärinevaid ettevõtte andmeid ning analüüsides neid kombineeritud meetodite abil, selgus, et nii Hiina BG ja NBG ettevõtted rahvusvahelistusid esilagu edukalt, vaatamata puuduvale teadmusele. Madal teadmuse tase ei mõjuta nende rahvusvahelistumise kiirust, kuid kõik ettevõtted kasutasid eksportimist kui välismaist töörežiimi. Mõlemad BG-d ja NBG-d valivad kultuuriliselt ja geograafiliselt kaugemad riigid, mis on suurema elanikkonna ja arenenuma majandusega. Pärast sisenemist oma kolme esimesele välisturule, ettevõtted hakkavad omandama teadmisi, mis hakkavad mõjutama nende edasisi välisturgudele laienemise strateegiaid. Muutuste ja kriisiperioodil määrab teadmuse tase, kas ettevõtted lahkuvad välisturgudelt ning kui edukas on nende taassisenemine välisturule.
Light use capacity and carbon and nitrogen budget of plants: remote assessment and physiological determinants
(2013-09-09) Mänd, Pille
Globaalsed kliimamuutused mõjutavad taimede kasvu, liigilist koosseisu ja tihedust ning seega ka toidutaimede ja puidu varusid. Oluliselt mõjutab inimesi ja looduskeskkonda ka ökosüsteemi võime siduda õhust süsinikku, kuna osaliselt inimtegevuse tulemusena atmosfääris kasvav süsinikdioksiidi hulk mõjutab samuti meie kliimat. Seetõttu uuritakse taimkatte süsinikuvarusid ja –voogusid järjest enam. Taimkatte omaduste globaalsete muutuste tõhusamaks hindamiseks kasutatakse kaugseire meetodit, mõõtes Maa kohalt taimkattelt peegelduvat valguskiirgust. Rahvusvaheliste projektide raames uuritigi, millised tegurid mõjutavad taimkatte süsiniku omastamist ja selle hindamist kaugseire meetodeil. Käesolev doktoritöö keskendub taimede valguskasutuse efektiivsuse uurimisele. Uuriti, kuidas reageerivad taimed valgustingimuste erinevustele ja kuidas taimede paigutus ning ehituslikud ja füsioloogilised erinevused mõjutavad lehtede ja taimede valguskasutuse mõõtmisi. Uurides erinevaid Euroopa puhmastikke, selgus, et niiskemas ja jahedamas kliimas võivad puhmastikud süsinikku neelata; kuivemad lõunapoolsed puhmastikud aga eraldavad süsinikku rohkem, kui fotosünteesi käigus omastatakse. Taimkatte omadusi (sh valguskasutuse efektiivsust) kajastavate peegeldumisindeksite kasutatavust taimkatte omaduste hindamisel mõjutas oluliselt puhmastike erinev struktuur. Samuti mõjutasid taimevõra ja lehtede struktuur ning füsioloogilised parameetrid lehe valguskasutuse mõõtmisi taimeliigiti erinevalt. Kõige enam reageeris valgustingimuste erinevustele lämmastiku jaotus taime erinevate osade vahel. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et taimede valguskasutuse efektiivsuse optilisel hindamisel tuleb arvesse võtta nii taimelehe, taime võra kui ka kogu taimkatte struktuuri ning liikidevahelisi valguskohanemise strateegiate erinevusi.