Sirvi Kuupäev , alustades "2013-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
NickFects – novel cell-penetrating peptides. Design and uptake mechanism
(2013-10-01) Arukuusk, Piret
Vajadus uute ja spetsiifilisemate ravimite järgi, kui hetkel kasutatavad madalmolekulaarsed ravimid, kasvab pidevalt. Nukleiinhapped ja nende analoogid omavad väga suurt potentsiaali paljude raskete haiguste raviks. Oma füsiko-keemilistest omadustest tingituna ei ole nukleiinhapete molekulid võimelised iseseisvalt rakku sisenema ja vajavad terapeutilise toimekohani jõudmiseks transportvektorite abi. Viirustel põhinevad vektorid on väga efektiivsed, kuid nende kasutamisel võivad ilmneda mitmed kõrvaltoimed nagu immunoloogiline reakstioon või transporditava DNA insertsioon valesse genoomi piirkonda. Sellest tulenevalt keskendutakse üha enam mitteviiruslike vektorite arendamisele. Rakku sisenevad peptiidid (RSPd) on üks grupp mitteviiruslikke vektoreid, mida on laialdaselt kasutatud nukleiinhapete rakku viimiseks nii in vitro kui ka in vivo tingimustes. RSPd on lühikesed, 5–30 aminohappe jäägist koosnevad katioonsed ja/või amfipaatsed peptiidid, mis on võimelised sisenema rakku ja transportima sinna ka endaga seotud lastmolekuli. Lastmolekuli sidumiseks on peamiselt kaks moodust: kovalentne, kus lastmolekul seotakse RSPga kovalentse sideme kaudu ja mitte-kovalentne, kus kasutatakse elektrostaatilisi ja hüdrofoobseid interaktsioone. Antud töös kasutati mitte-kovalentset sidumise strateegiat, kus lastmolekulidest ja RSPdest moodustati nanopartiklid. Kuigi mitte-kovalentne sidumisstrateegia on palju lihtsam ja odavam kui kovalentne strateegia, on selle peamiseks puuduseks moodustunud nanopartiklite iseloomustamise keerukus. Seetõttu pöörati antud töös erilist tähelepanu RSP-nukleiinhapete komplekside omadustele. Moodustunud kompleksid sisenevad rakku enamasti endotsütoosi teel, millest tulenevalton suur tõenäosus jääda kinni endotsütootilistesse vesiikulitesse. See omakorda vähendab oluliselt lastmolekulide bioloogilist aktiivsust, sest lastmolekulide sihtmärgid asuvad kas rakutuumas või tsütoplasmas. RSPde kui transportvektorite kasutamisel on väga oluline tagada RSP/lastmolekuli komplekside vabanemine endotsütootilistest vesiikulitest ning lastmolekuli jõudmine oma sihtmärgini rakus. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli disainida uued efektiivsed peptiidsed vektorid, NickFectid (NF), erinevate nukleiinhapete transpordiks rakku. Uute vektorite disainil lähtuti stearüleeritud TP10 peptiidist. Disaini eesmärgiks oli parandada peptiidse vektori võimet moodustada komplekse lastmolekuliga, suurendada komplekside sisenemist rakkudesse ja vabanemist endostütootilistest vesiikulitest. Esimeses töös kirjeldame NF1 ja NF2. Disanil aluseks võetud peptiidi järjestusse lisame fosforüülrühma ja hüdrofoobsuse muutmiseks asendame isoleutsiin treoniiniga. Nimetatud modifikatsioonid parandavad olulisest RSP võimet transportida rakkudesse splaissingut-korrigeerivaid oligonukleotiide. Teises töös modifitseerime TP10 koostisosi, mastoparaani ja galaniini fraktsioone siduvat ühenduslüli ning disainime „kõvera“ peptiid NF51. Saadud peptiid transpordib rakkudesse nii plasmiidset DNAd, splaissingut-korrigeerivaid oligonukleotiide kui ka väikseid interfeeruvaid RNAsid. Lisaks näitame, et NF51 on kasutatav transfetsiooni reagendina valkude tootmises, antud juhul kasutades QMCF tehnoloogiat. Kolmandas töös uurime kahe erineva RSP, NF1 ja NF51 omadusi. Näitame, et kuigi käesolevad peptiidid omavad erinevat keemilist struktuuri on nende võime transportida rakku plasmiidset DNAd sarnane. Võrdleme nende peptiidide ja plasmiidse DNA komplekside omadusi, interaktsiooni rakupinnaga, rakku sisenemiseks kasutatavaid endotsütoosi radasid ning rakusisest liikumist. Kokkuvõttes on antud töös disainitud peptiidid, NickFectid, on vähe toksilised, sobivad nukleiinhapete transpordiks ja omavad head perspektiivi nii geeniteraapias kui valkude tootmises.
Promoting teachers’ efficacy through social constructivist language learning: challenges of accommodating structure and agency. The case of Russian-speaking teachers in Estonia
(2013-10-03) Kiilo, Tatjana
Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal tõi kaasa olulisi muutusi keelekasutuse korralduses, seda ka hariduse valdkonnas. Vene keel kaotas oma privileegid ning taastati eesti keele positsioon riigikeelena. Sellest ajast saadik on eesti keele roll haridussüsteemis olnud riigi poolt algatatud keele- ja hariduspoliitiliste regulatsioonide keskmes. Õpetajatel on nende hariduspoliitiliste muudatuste elluviimisel keskne roll. Ühelt poolt on õpetajale antud õpilaste seas eesti keele kui riigikeele legitimeerija (kehtestaja ja oskuse kontrollija) võim, teiselt poolt on õpetaja ise eesti keele õppija rollis ning kohustatud täitma riiklikult kehtestatud keeleoskuse nõudeid. Aeg on näidanud, et paljud venekeelsed õpetajad ei ole suutnud nende hariduspoliitiliste nõuetega kohaneda. Käesoleva doktoriuurimuse eesmärgiks on esitada süvaanalüüs stuktuuri ja agentsuse vastastikusest mõjustatusest, kasutades näitena eesti keele legitimeerimist venekeelsete õpetajate poolt Eesti vene õppekeelega koolides. Fookuses on 50 vene õppekeelega koolides töötava venekeelse õpetaja individuaalsed kogemused, mis põhinevad osalusel kaheaastases sotsiaal konstruktivistlikus keeleõppe mentorprogrammis. Väitekiri koosneb kolmest omavahel tihedalt seotud rahvusvahelise levikuga ilmunud artiklist (uurimused I kuni III) ja analüütilisest ülevaateartiklist, mis analüüsivad venekeelsete õpetajate positsiooni erinevatest metodoloogilistest ja teoreetilistest vaatenurkadest. Uurimus I toob õpetajate madala ennesetõhususe põhjusena eesti keele omandamisel välja muutusi võimusuhetes, mis toimusid Eestis viimase 20 aasta jooksul. Uurimus II analüüsib sotsiaalkonstruktivistlikul õppimisel põhineva eesti keele õppe mentorprogrammi võimalusi venekeelsete õpetajate võimustamisel, mis on vastukaaluks traditsioonilisele lähenemisele õpetaja professionaalsele arengule. Uurimus III viidi läbi ühe aasta möödudes mentorprogrammi lõpust. Uurimuses selgub, et professionaalne kontekst (õpetajate suhted õpilaste, kooliadministratsiooni, kolleegide, lapsevanemate ja riiklike institutsioonidega), milles õpetajad igapäevaselt toimetavad, piirab pikajaalises perspektiivis keeleõppe mentorprogrammis saavutatud edu jätkusuutlikkust. Üldise järeldusese põhjal peavad keelepoliitilised meetmed hariduses olema suunatud kollektiivsete muutuste esilekutsumisele (nt konkretses koolis või kohalikus kogukonnas), nad peavad olema läbiräägitavad, mitmesuunalised ja kohalikele tingimustele kohandatavad.
Ikoon õigeusu teoloogia vahendajana: kolme kirikupüha ikooni analüüs
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Toivanen, Helene; Olga Schihalejev, juhendaja; Anne Burghardt, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Synthesis of acetogenin analogues. Asymmetric transfer hydrogenation coupled with dynamic kinetic resolution of α-amido-β-keto esters
(2013-10-04) Villo, Piret
Atsetogeniinid on huvitav grupp looduslikke ühendeid, millel on leitud selektiivne tsütotoksilisus vähirakkude vastu. Kuigi atsetogeniine on juba mõnda aega uuritud, ei ole nende struktuuri ja bioloogilise toime suhe veel selge. Oluline on uurida ka atsetogeniinide sünteesimisvõimalusi, panustades nii nende erinevate struktuuride paremale kättesaadavusele, kuna taimeekstraktid sisaldavad atsetogeniine vähestes kogustes ja tihti mitut erinevat atsetogeniini struktuuri korraga. Antud uurimistöös sünteesiti kuus atsetogeniini analoogi ja hinnati nende bioloogilist toimet mudelvähirakuliinil. Väljatöötatud sünteesirada saab kohandada igale sünteesitud analoogile, mis erinevad üksteisest ühe keskse ühiku poolest. Seega saab analoogi erinevad struktuurielemendid eraldi valmis sünteesida ja lõpp-ühendiks kokku panna alles viimastes etappides. Sünteesi juures pöörati erilist tähelepanu aatomite ruumilisele asetusele struktuuris ehk stereokeemiale, millel on tihti väga oluline mõju ühendi bioloogilisele toimele. Neli ühte tüüpi analoogi mõjutasid rakukasvu üksteisega võrreldaval määral, kuigi ei viinud nii palju mudelvähirakke rakusurmani kui looduslikud atsetogeniinid; kaks teist tüüpi analoogi avaldasid rakukasvule vähem mõju. Uurimistöö teine osa käsitleb võrreldes esimese teemaga suhteliselt väikeste ühendite, aminohappe derivaatide, sünteesi. Selliseid ühendeid saab edukalt kasutada keerukamate molekulide sünteesil. Töös keskenduti aminohappe derivaatide sünteesivõimalusele asümmeetrilise vesiniku ülekande teel läbi dünaamilise kineetilise lahutamise, mis andis kõrgeid saagiseid. Reaktsiooni käigus liideti aminohappe derivaadi eellasele üks vesiniku aatom kõrge stereoselektiivsusega. Vesiniku aatom pärines ühelt teiselt reaktsioonis osalevalt orgaaniliselt ühendilt, mitte gaasiliselt vesinikult nagu sarnaste reaktsioonide puhul tihti kasutatakse. Leitud meetod võimaldab reaktsiooni läbi viia toatemperatuuril ja õhukeskkonnas, vältides gaasilise vesiniku ja kõrgete rõhkude kasutamist.
Critique of Neo-liberalism in Liberation Theology
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Nimmer, Livio; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Eesti mõisakalmistud
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Sirge, Ketlin; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Pre-Christian beliefs and traditions in Georgia
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Lindpere, Mirjam; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Lääne-Euroopa muslimid ja üleilmne džihaad
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Riisenberg, Maris; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Magistritöö eesmärk on analüüsida üleilmset džihaadi Lääne-Euroopa muslimite kontekstis.
Complex seismo-acoustic and lithological study of the Lateglacial and postglacial sediments northern Gulf of Riga, eastern branch of the central Baltic Sea
(2013-10-08) Tsyrulnikov, Arkady
Viimasel ajal on märgatavalt aktiviseerinud inimtegevus rannalähedases meres (maavarade otsing, tuuleenergia parkide rajamine jmt), mis on suurendanud vajadust merepõhja igakülgsete geoloogiliste uuringute järele. Eestit ümbritsevast Läänemerest on siiani vähe uuritud selle keskosast Eesti ja Läti vahele sopistuvat Liivi lahte (LL). Kaitstav uurimus tugineb suuresti LL põhjaosas teostatud seismo-akustilise pidevsondeerimise ja põhjasetete proovimise originaal andmetele. Töö eesmärgiks oli LL hilisjääaja ja pärast-jääaegsete setete (HJPJS) seismo-akustilise ja litoloogilise läbilõigete välja töötamine ja korreleerimine, aga samuti LL jääaja järgse arengu rekonstrueerimine ning liustikulise päritoluga pinnavormide orientatsiooni analüüs. LL nõgu on suuresti kujunenud Pleistotseeni liustike kulutuse tulemusena, selle asukoht on seotud piirkonna tektooniliste süvastruktuuriga. Alates jääkatte sulamisest on nõgu pea et katkematult täitunud HJPJS. Üheksa litoloogiliselt selgelt eristuvat HJPJS kihti korreleeruvad seitsme seismo-akustilistel profiilidel eristuva kihiga, mis suuresti vastavad Läänemere erinevatele arengu staadiumitele. Tuginedes korrapärasele seismo-akustiliste profiilide võrgule võimaldab see jälgida erinevate litoloogiliste üksuste paksusi ja levikut (samuti hinnata nende mõningaid sedimentoloogilisi ja settekeskkonna iseärasusi) laiemal alal. Kaks selget põiksuspinda jaotavad HJPJS kompleksi kolmeks osaks: all moreen, keskel basseini moreeni, jääpaisjärve ja pärastjääaja järve- ja meresetted ning ülemises riimveelised meresetted. LL valdavad loodest kagusse orienteeritud glatsiaalse päritoluga pinnavormid, mis kinnitab Riia liustikukeele liikumist lõunasse/kagusse. Valdavad kirde-edela suunalised glatsiaalsed pinnavormid Pärnu lahe ja Irbeni väina ümbruses viitavad Sakala ja Kuramaa jäälahkme vöönditest tingitud liustike liikumissuundade muutustele. Uurimus ei kinnitanud varem oletatud liustiku servamoodustiste vööndi kulgemist üle LL ida- ja keskosa.
Maps of mitochondrial DNA, Y-chromosome and tyrosinase variation in Eurasian and Oceanian populations
(2013-10-09) Hudjašov, Georgi
Teades liikide DNA järjestuste erinevusi, saame rekonstrueerida nende genealoogilisi sidemeid. Selline metodoloogia on laialt kasutusel kaasaegse inimese eelajaloo uurimisel. Haploidse mitokondriaalse DNA ja Y-kromosoomi uuringud näitavad, et meie esivanemad tekkisid Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi, kust asustasid teised maailmajaod. Käesolevas töös analüüsiti haploidsed genoomilookuseid eesmärgiga valgustada Austraalia ja Uus-Guinea eelajalugu. Pleistotseeni ajal moodustasid need kaks piirkonda ühtse kontinendi – Sahuli. Vaatama sellele, et kaasaegse inimese arheoloogilised jäljed Sahulis on ühed vanimad Euraasias, on meie teadmised piirkonna asustamisest lünklikud. Antud uurimuse tulemused on kooskõlas arheoloogiste andmetega, mis näitavad, et piirkond oli asustatud umbes 50 000 aastat tagasi. Peale algset asustamist oli Austraalia ja Uus-Guinea põlispopulatsioonide omavaheline geneetiline kontakt väga piiratud ning austraallased olid oma evolutsiooni jooksul tugevas isolatsioonis. Uus-Guinea põlispopulatsioonidel oli holotseeni keskel sidemeid Kagu-Aasia rahvastega. Doktoritöö teine osa on pühendatud inimpopulatsioonide nahavärvi erinevuste uuringutele. Selle eesmärgi saavutamiseks analüüsiti varieeruvust TYR geenis, mis kodeerib nahapigmendi melaniini tootmises keskset ensüümi – türosinaasi. Melaniini põhifunktsioon on kaitse kahjuliku UV-kiirguse vastu. Eurooplastele on iseloomulikud mitte-sünonüümsed mutatsioonid, mis vähendavad türosinaasi aktiivsust. Meie dateeringud näitavad, et selliste mutatsioonide teke eurooplaste eelpopulatsioonis jäi viimase jääaja maksimumi ja sellest hilisemasse aega. See hinnang klapib heledat nahavärvust tagavate mutatioonide ilmumisega teistes pigmentatsiooni geenides Euroopas. Mitte-sünonüümsete polümorfismide levik sai võimalikuks suurematel laiuskraadidel, tagades efektiivsemat vitamiin D tootmist siinses UV-vaeses keskkonnas. Samas puuduvad Euroopa-spetsiifilised mutatsioonid Ida-Aasia rahvastel, mis viitab heleda nahavärvi sõltumatule evolutsioonile. Lisaks ei ole türosinaasi efektiivsust vähendavaid mutatsioone leitud Aafrikas, kuna sealse kõrge UV-kiirguse taseme tõttu takistab looduslik valik taoliste polümorfismide levikut.
Translating old songs: selected Estonian texts. Appendix to ‘Ilomaile. Anthology of Estonian folk songs with translations and commentary’ by Juhan Kurrik
(University of Tartu, 2013-10-10) Labi, Kanni
EBSCO Discovery kasutamine
(Tartu Ülikool, 2013-10-15) Seiler, Vilve
BeSt programmi raames loodud õpiobjekti eesmärgiks on arendada kõikide erialade üliõpilaste teadmisi ja praktilisi oskusi erialase teadusinformatsiooni leidmiseks EBSCO Discovery Service (EDS) vahendusel.
Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani
(2013-10-15) Kukk, Kristi
Väitekirja eesmärgiks on kaardistada Põhjala ja Baltikumi väikerahvuste (eesti, leedu, läti, soome, norra, island) ajalookäsitluste narratiive (nt rahvuse ajaloo kuldne aeg või taassünd) ja nende geneesi ning positsioneerida kirjeldatud pildil eesti ajalookäsitlused. Vaatluse all on ajalooteemalised kooliõpikud ja empiiriline ajalookirjutus ajavahemikul 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani. Rahvusliku ajaloomõtte geneesi osas sarnanesid eesti käsitlused teistele vaadeldavatele rahvustele. Vaadeldava perioodi jooksul muutusid ajalookäsitlused üha enam rahvuslikult narrativiseerituks. Käsitluse üldilme muutus ilmalikumaks ja samas ka militaarsemaks. 19. sajandil väljendus käsitlustes rahvuste kultuurilise ja 20. sajandil poliitilise emantsipeerumise soov. Ajaloo narrativiseerimisel tuli arvesse võtta autorite kaasaja rahvuslikke ootusi ja nõudeid ajalooteadusele ning allikates kirjeldatud ajaloosündmusi. Erinevate narratiivide ajaloos positsioneerimise puhul oli seega tegemist küll ajaloolaste valikuga, ent ajaloofaktid seadsid sellele valikule mitmeid piiranguid. See põhjustas ka mitmete vaadeldavate narratiivide küllaltki suure variatiivsuse rahvuste lõikes. Ajaloost otsiti küll sarnaseid asju, ent neid leiti erinevatest kohtadest. Eesti puhul oli ajaloo rahvusliku narrativiseerimise „ülesanne“ vaadeldavatest rahvustest üks lihtsamaid. „Vanad eestlased“ ei käitunud kuigi kristlikult, ent nad käitusid üsna rahvuslikult ja see tegi eesti ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsamaks kui vaadeldavate teiste rahvuste puhul, mis olid sageli hädas just esivanemate mitterahvuslike valikutega. Selles kontekstis tuhmus ka varasema riikliku ajaloo puudumise probleemsus. Ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsus võis olla põhjuseks, miks rahvusliku ajalookäsitluse loomiseni jõuti vaatamata hilisele algusele üsna kiiresti ning miks ajalugu omandas eesti rahvuslikus mõttes nii olulise positsiooni.
EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Holsting, Ene; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
SALLIVUSE KUJUNDAMINE PÕHIKOOLI AJALOOTUNDIDEGA
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Meriste, Mirja; Raudsepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Maasikrand, Mikk; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
KÜLMA SÕJA JÄRGSED KONFLIKTID EESTI AJALOO- JA ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPIKUTES
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Puniste, Maarja; Raudsepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
EESTI KRISTLIK ÜLIÕPILASÜHING 1921 – 1940
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Jaksi, Grete; Raudsepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Kooliuuendusliikumise ideede kajastamine ajakirjas „Kasvatus“ 1919-1940
(Tartu Ülikool, 2013-10-18) Igandi, Marit; Tamul, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond