Sirvi Kuupäev , alustades "2013-10-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Promoting teachers’ efficacy through social constructivist language learning: challenges of accommodating structure and agency. The case of Russian-speaking teachers in Estonia
(2013-10-03) Kiilo, Tatjana
Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal tõi kaasa olulisi muutusi keelekasutuse korralduses, seda ka hariduse valdkonnas. Vene keel kaotas oma privileegid ning taastati eesti keele positsioon riigikeelena. Sellest ajast saadik on eesti keele roll haridussüsteemis olnud riigi poolt algatatud keele- ja hariduspoliitiliste regulatsioonide keskmes. Õpetajatel on nende hariduspoliitiliste muudatuste elluviimisel keskne roll. Ühelt poolt on õpetajale antud õpilaste seas eesti keele kui riigikeele legitimeerija (kehtestaja ja oskuse kontrollija) võim, teiselt poolt on õpetaja ise eesti keele õppija rollis ning kohustatud täitma riiklikult kehtestatud keeleoskuse nõudeid. Aeg on näidanud, et paljud venekeelsed õpetajad ei ole suutnud nende hariduspoliitiliste nõuetega kohaneda. Käesoleva doktoriuurimuse eesmärgiks on esitada süvaanalüüs stuktuuri ja agentsuse vastastikusest mõjustatusest, kasutades näitena eesti keele legitimeerimist venekeelsete õpetajate poolt Eesti vene õppekeelega koolides. Fookuses on 50 vene õppekeelega koolides töötava venekeelse õpetaja individuaalsed kogemused, mis põhinevad osalusel kaheaastases sotsiaal konstruktivistlikus keeleõppe mentorprogrammis. Väitekiri koosneb kolmest omavahel tihedalt seotud rahvusvahelise levikuga ilmunud artiklist (uurimused I kuni III) ja analüütilisest ülevaateartiklist, mis analüüsivad venekeelsete õpetajate positsiooni erinevatest metodoloogilistest ja teoreetilistest vaatenurkadest. Uurimus I toob õpetajate madala ennesetõhususe põhjusena eesti keele omandamisel välja muutusi võimusuhetes, mis toimusid Eestis viimase 20 aasta jooksul. Uurimus II analüüsib sotsiaalkonstruktivistlikul õppimisel põhineva eesti keele õppe mentorprogrammi võimalusi venekeelsete õpetajate võimustamisel, mis on vastukaaluks traditsioonilisele lähenemisele õpetaja professionaalsele arengule. Uurimus III viidi läbi ühe aasta möödudes mentorprogrammi lõpust. Uurimuses selgub, et professionaalne kontekst (õpetajate suhted õpilaste, kooliadministratsiooni, kolleegide, lapsevanemate ja riiklike institutsioonidega), milles õpetajad igapäevaselt toimetavad, piirab pikajaalises perspektiivis keeleõppe mentorprogrammis saavutatud edu jätkusuutlikkust. Üldise järeldusese põhjal peavad keelepoliitilised meetmed hariduses olema suunatud kollektiivsete muutuste esilekutsumisele (nt konkretses koolis või kohalikus kogukonnas), nad peavad olema läbiräägitavad, mitmesuunalised ja kohalikele tingimustele kohandatavad.