Sirvi Kuupäev , alustades "2013-10-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

EBSCO Discovery kasutamine
(Tartu Ülikool, 2013-10-15) Seiler, Vilve
BeSt programmi raames loodud õpiobjekti eesmärgiks on arendada kõikide erialade üliõpilaste teadmisi ja praktilisi oskusi erialase teadusinformatsiooni leidmiseks EBSCO Discovery Service (EDS) vahendusel.
Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani
(2013-10-15) Kukk, Kristi
Väitekirja eesmärgiks on kaardistada Põhjala ja Baltikumi väikerahvuste (eesti, leedu, läti, soome, norra, island) ajalookäsitluste narratiive (nt rahvuse ajaloo kuldne aeg või taassünd) ja nende geneesi ning positsioneerida kirjeldatud pildil eesti ajalookäsitlused. Vaatluse all on ajalooteemalised kooliõpikud ja empiiriline ajalookirjutus ajavahemikul 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani. Rahvusliku ajaloomõtte geneesi osas sarnanesid eesti käsitlused teistele vaadeldavatele rahvustele. Vaadeldava perioodi jooksul muutusid ajalookäsitlused üha enam rahvuslikult narrativiseerituks. Käsitluse üldilme muutus ilmalikumaks ja samas ka militaarsemaks. 19. sajandil väljendus käsitlustes rahvuste kultuurilise ja 20. sajandil poliitilise emantsipeerumise soov. Ajaloo narrativiseerimisel tuli arvesse võtta autorite kaasaja rahvuslikke ootusi ja nõudeid ajalooteadusele ning allikates kirjeldatud ajaloosündmusi. Erinevate narratiivide ajaloos positsioneerimise puhul oli seega tegemist küll ajaloolaste valikuga, ent ajaloofaktid seadsid sellele valikule mitmeid piiranguid. See põhjustas ka mitmete vaadeldavate narratiivide küllaltki suure variatiivsuse rahvuste lõikes. Ajaloost otsiti küll sarnaseid asju, ent neid leiti erinevatest kohtadest. Eesti puhul oli ajaloo rahvusliku narrativiseerimise „ülesanne“ vaadeldavatest rahvustest üks lihtsamaid. „Vanad eestlased“ ei käitunud kuigi kristlikult, ent nad käitusid üsna rahvuslikult ja see tegi eesti ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsamaks kui vaadeldavate teiste rahvuste puhul, mis olid sageli hädas just esivanemate mitterahvuslike valikutega. Selles kontekstis tuhmus ka varasema riikliku ajaloo puudumise probleemsus. Ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsus võis olla põhjuseks, miks rahvusliku ajalookäsitluse loomiseni jõuti vaatamata hilisele algusele üsna kiiresti ning miks ajalugu omandas eesti rahvuslikus mõttes nii olulise positsiooni.