Sirvi Kuupäev , alustades "2013-10-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Pärmigeneetika: geenidevahelised interaktsioonid, epistaas
(Tartu Ülikool, 2013-10-25) Tamm, Tiina
Õpiobjekt annab ülevaate geenidevahelistest interaktsioonidest. Tutvustatakse supressiooni ja sünteetilist võimendamist ning nende tekkemehhanisme. Antakse ülevaade ülegenoomsetest geenidevahelste interaktsioonide uuringutest.
Bacterial toxin-antitoxin systems: transcriptional cross-activation and characterization of a novel mqsRA system
(2013-10-25) Kasari, Villu
Paljud bakterid kinnituvad pindadele ja moodustavad enda ümber limase kaitsekihi. Sellist kasvuviisi kutsutakse biokileks ja see tagab bakterile parema kaitse kahjulike mõjurite eest nagu näiteks antibiootikumid või peremehe immuunsüsteem. Biokilede tõttu tekivad korduvad infektsioonid, mis on tõsiseks meditsiiniliseks probleemiks. Biokiledes on suurenenud ajutiselt mitte-kasvavate bakterite hulk, kes ei oma eriomaseid mehhanisme antibiootikumide vastu võitlemiseks, kuid kes oma uinunud oleku tõttu ei allu ravile. Neis uinunud rakkudes on tugevalt avaldunud toksiin-antitoksiini (TA) süsteeme kodeerivad geenid. Toksiin on valk, mis takistab mõnda bakteri enda olulist rakulist protsessi. Paljud toksiinid lõikavad mRNA-d, takistades nii valkude sünteesi ja bakterite kasvu. Antitoksiin on valk, mis toksiiniga seondudes võimaldab bakteril jälle kasvada. Seega aktiveerunud toksiinid võivad põhjustada nende uinunud bakterite teket biofilmis. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada TA süsteemide omavahelist rist-aktiveerimist ja testida, kas soolebakteri Escherichia coli geenid mqsR ja mqsA moodustavad uue TA süsteemi. Uurimustulemustest selgus, et MqsR pidurdab tugevalt bakterite kasvu, samas MqsA pärsib MqsR toksilist mõju ja reguleerib mõlema geeni avaldumist. Seega tõestasime, et MqsRA on uus TA süsteem. Teiseks näitasime, et TA süsteemide vahel esineb rist-aktivatsioon. Täiendavalt selgus, et see rist-aktivatsioon võib olla mõjutatud TA mRNAde lõikamisest, mille tulemusel toodab bakter rohkem toksiine kui antitoksiine. Kokkuvõtteks, töö tulemusel selgitati TA geenide üheaegse avaldumise tagamaid, mis toetavad TA süsteemide seost uinunud bakterite tekkel.
Plasticity to light in herbaceous plants and its importance for community structure and diversity
(2013-10-25) Lepik, Mari
Kõigi roheliste taimede elu aluseks on küllaldane päikesevalguse omastamine. Ehituslik kohanemisvõime e. morfoloogiline plastilisus võimaldab taimedel muuta kõrguskasvu, lehtede arvu, pindala ja asetust ning seeläbi parematesse valgustingimustesse küündida. Seetõttu sõltub ka naabertaimede vaheliste suhete iseloom (allasuruvast konkurentsist kuni teineteise kasvu soodustamiseni) oluliselt taimeosade vastastikusest paigutamisest. Kuigi teooria ja mõneliigilised katsed on ennustanud, et plastilisuse mõju kooslusele peaks olema märkimisväärne, ei ole seost looduslikes tingimustes varem näidatud. Taimede kohanemisvõime ulatuse hindamiseks kasvatasime katseaias erinevates valgustingimustes 46 liiki rohttaimi, uurisime lähemalt nende kasvu ja hindasime plastilise kohanemisvõime ulatuse. Et näha plastilisuse mõju taimekoosluste kujunemisele kasutasime andmeid 17 eriilmelisest niidukooslusest ning Laelatu puisniidul asuvatelt püsiruutudelt. Leidsime prooviruutudel kasvanud liikide keskmised plastilisuse hinnangud ning kõrvutasime neid samade alade liigirikkuse- jm. näitajatega. Selgus, et plastiliste taimeliikide kooskasvamisel oli taimede vastastikune allasurumine väiksem, taimed olid võrdsema kõrguskasvuga, kasvasid tihedamalt ja liigirikkus prooviruudul oli oluliselt kõrgem. Ka koosluse siseselt oli plastiliste isendite kooskasvamisel liigirikkus kõrgem. Seda, et liigirikkad kooslused on mitmeti kasulikud (sh inimestele), on praeguseks mõistnud peale teadlaste ka paljud metsa-, põllu- ja riigimehed. Liigirikaste koosluste efektiivseks kaitsmiseks on vaja selget arusaamist sellest, mismoodi kooslused toimivad. Minu doktoritöö tulemused näitavad, et taimede valgustingimustega kohanemise võime on liigiomadus, mis otseselt ja oluliselt mõjutab parasvöötme rohumaade liigirikkuse kujunemist.