Sirvi Kuupäev , alustades "2013-11-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Open Access policies in the European Union
(2013-11-05) Kuchma, Iryna
Keeleandmestiku eripära avatud andmete kontekstis
(2013-11-05) Vider, Kadri
Novice University Teachers’ professional development and learning as a teacher: Opportunities and Conditions at Estonian Higher Education Institutions
(2013-11-05) Remmik, Marvi
Esimesed tööaastad omavad olulist tähendust õppejõu professionaalsusele, siis pannakse alus õppejõu identiteedi kujunemisele, võetakse omaks või vastandutakse kõrgkoolis valitsevate väärtuste ja traditsioonidega. Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida algajate õppejõudude kohanemist õppejõutööga, nende õpetamisarusaamu ja õpetamisarusaamade avaldumist õpetamispraktikas ning selgitada, kuidas õppejõud õpivad õpetamisoskusi ja mida tähendab õppejõuks olemine. Uurimuse tulemused näitasid, et algajat õppejõudu kui rühma ei või käsitleda lihtsustatult, nad võivad erineda nii oma identiteedi määratlemise, teadustöösse ja õpetamisse suhestumise ning õpetamisarusaamade poolest, samuti võib olla erinev valmisolek enda arendamiseks. Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad on veel välja kujunemata, mistõttu praktikas alles katsetatakse oma tõekspidamistega kooskõlas olevaid strateegiaid. Õpetamispraktikas juhindutakse peamiselt oma isiklikest õpikogemustest üliõpilasena vastavalt sellele, kas kogemused on kooskõlas isiklike arusaamadega õppimisest ja õpetamisest või mitte. Õpetamisoskuste õppimisel väärtustati mitteformaalseid õppimisvõimalusi. Formaalsetest õppimisvõimalustest kasutati kõige enam õpetamisoskuste koolitusi. Samas osutasid uurimistulemused, et kui koolitusel õpitu rakendamist ei toeta kogukond ja valdkondlik õpetamistraditsioon, on oht pöörduda tagasi traditsioonilise ja turvalisema õpetamise juurde. Algajate õppejõudude õpetamispraktika võib edaspidi arenenda erinevates suundades: õppejõud võib muutuda õpetamiskesksemaks ise¬enda väsimise, üliõpilaste vastuseisu või kogukonna ja valdkondlike traditsioonide survel. Samas võib algaja õppejõud muutuda õppimiskesksemaks, kui tal õnnestub omandada vajalikud oskused ja leida toetav keskkond. Uurimuse tulemused näitasid et algajad õppejõud alles õpivad aru saama, mida tähendab õppejõuks olemine. Enimik välja toodud probleemidest olid seotud samaaegselt erinevates rollides olemisega (üliõpilane ja õppejõud): kolleegid ei võta tõsiselt, väike vanusevahe üliõpilastega teeb keeruliseks piiride paika panemise ja üliõpilastega suhtlemise. Probleemide lahenemist suhetes kolleegidega loodeti doktorikraadi kaitsmisest, üliõpilastega seotud probleemides aga kogemuste kasvamisest. Uurimuse tulemused osutasid, et enamik uurimuses osalenuid soovib hästi õpetada ning jätkata akadeemilist karjääri kõrgkoolides. Samas oli ka õppejõude, kes olid oma tuleviku suhtes ebakindlad. Kahtluste põhjustena toodi välja vähest tagasisidet tööle, juhtkonna ja kolleegide vähest huvi algaja õppejõu tulevikuväljavaadete suhtes, väljakutseid praktikuna väljaspool kõrgkooli ja motivatsioonipuudust pikemaks ajaks end õppejõutööga siduda. Algajate õppejõudude erinevuste mõistmine võimaldab kõrgkoolidel luua tugisüsteeme, mis arvestavad õppejõudude erinevate vajaduste ja õppimisviisidega õpetamisoskuste õppimisel.
Regulatory role of L-type pyruvate kinase N-terminal domain
(2013-11-05) Faustova, Ilona
Püruvaat on oluline metabolismi substraat ja seetõttu on püruvaadi kinaaside aktiivsuse regulatsioon oluline raku energia- ja süsinikuvoogude suunamise seisukohast. Maksas, kus samaaegselt toimivad need mõlemad metabolismi rajad, esineb koe-spetsiifiline püruvaadi kinaaas (L-PK), mis on aktiveeritud homotroopselt selle ensüümi substraadi fosfoenoolpüruvaadi (PEP) poolt ning heterotroopselt fruktoos-1,6-bisfosfaadi (FBP) poolt. Samas on need mõlemad efektid omakorda reguleeritud selle ensüümi N-terminaalse domeeni fosforüleerimise kaudu. Käesolevas töös uuriti selle regulatoorse fosforüleerimise nähtuse tagamaid, kasutades selleks klassikalisi valgukeemia meetodeid ning keemilise kineetika rakendusi koos ligandide seostumise modelleerimisega arvutil. Töö tulemused näitasid, et mitte-fosforüülitud L-PK poolt katalüüsitud reaktsioon on PEP korral iseloomustatud tavalise hüperboolse Michelis-Menteni reaktsioonikiiruse võrrandiga (KPEP = 0.11 mM). Samas lülitas cAMP-sõltuva proteiinkinaasi poolt katalüüsitud valgu fosforüülimine sisse L-PK kooperatiivsuse PEP suhtes ning ka selle ensüümi aktiivsuse allosteerilise regulatsiooni. Nii iseloomustas stöhhiomeetriliselt fosforüleeritud ensüümi, kus ühe valgu tetrameerse molekuli kohta esines neli fosfaatrühma, KPEP väärtus 2.2 mM ja Hilli koefitsient n = 2.5. Samuti ilmnes, et kooperatiivsed omadused lülitusid sisse tetrameerse valgu esimese subühiku fosforüleerimisel, kusjuures edasine fosfaatrühmade lisamine ainult moduleeris seda efekti. Samuti leiti, et mitte-fosforüülitud L-PK aktiivsust ei mõjutanud ka allosteeriline aktivaator FBP. Kuna fosforüleeritud L-PK aktiivsus suureneb oluliselt allosteerilise aktivaatori FBP juuresolekul, siis järeldati, et fosforüleerimine toimib ka selle ensüümi allosteerilise regulatsiooni molekulaarse lülitina. Regulatoorne fosforüülimine toimub seriini nr 12 juures, mis asub N-terminaalses valgujärjestuses MEGPAGYLRR10AS12VAQLTQEL20GTAFF. Selle valgujärjestuse rolli selgitamiseks uuriti fosforüülitava seriini ümbruses asuvate aminohapete punktmutatsioonide mõju valgu katalüütilistele omadustele. Muutused olid positsioonides 9, 10 ja 13 ning asenduseks kasutati aminohappeid A, L, Q ja E, mis võimaldas muuta selle domeeni summaarset laengut ja uurida, kas ioonsete rühmade ümberjaotumine ja uute ioonsete rühmade sisseviimine võib imiteerida seriini jäägi fosforüülimise efekti. Ilmnes, et mõned asendused mõjutasid valgu aktiivsust, vähendades selle afiinsust PEP suhtes ning sellega imiteerisid fosforüülimist. Saadud tulemus on kooskülas A. Fentoni ja kaastöötajate poolt pakutud oletusega (Fenton & Tang, 2009; Holyoak et al., 2013), et N-domeen võib seostuda valgumolekuli mingis muus piirkonnas ja selliselt mõjutada substraadi sidumist. Selle sisemolekulaarse kompleksi lõhub aga domeeni fosforüülimine. Samas aga ilmnes tõsiasi, et N-domeeni struktuuri ja kogulaengu muutmine ei indutseeri ensüümi kooperatiivsust PEP suhtes. Lähtudes oletusest, et N-domeen võib tänu oma paindlikkusele toimida valgumolekuli teiste osadega, teostati arvutil modelleerimise teel võimalike sidumiskohtade otsing. Selleks uuriti regulatoorse domeeni fragmendi RRASVA ja selle fosforüülitud analoogi RRAS(Pi)VA seostumist L-PK alaühikuga. Leiti, et RRASVA seostumine võib toimuda ensüümi aktiivtsentri piirkonnas ning see võib tõepoolest olla oluline PEP sidumise seisukohast. Samal ajal toimus fosfopeptiidi sidumine subühiku C-domeenil, kus seostub allosteeriline ligand FBP. Seega võib sisemolekulaarsete komplekside teke tõepoolest nihutada tasakaalu ensüümi aktiivse R-vormi ja vähemaktiivse T-vormi vahel. Samas võib kooperatiivsuse sisselülitamine toimuda fosforüleeritud N-domeeni seostumisel L-PK allosteerilises tsentris. Molekulaarne lülitusmehhanism allosteerilise ja mitte-allosteerilise L-PK vormide vahel, mis põhineb regulatoorse domeeni fosforüülimisel, võib omada olulist tähtsust maksas toimuva glükoosi metabolism mõistmisel.
Teadusandmete avatud juurdepääsuga publitseerimine PlutoF pilve ja eElurikkuse näitel
(2013-11-05) Kõljalg, Urmas
Funder mandates and Open Access realities
(2013-11-05) Meltsas, Marika
Dokumendihalduse vaade avatud andmetele ja juurdepääsule
(2013-11-05) Berendsen, Veiko;
Development of Open Access policy of the University of Jyväskylä
(2013-11-05) Olsbo, Pekka
Open Access policy @ University of Minho: incentive and mandate
(2013-11-05) Saraiva, Ricardo