Sirvi Kuupäev , alustades "2013-11-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The role of DNA methylation in the development of cocaine-induced behavioural sensitisation
(2013-11-11) Anier, Kaili
Ravimsõltuvust iseloomustab vastupandamatu tung tarbida psühhotroopseid aineid hoolimata sellega kaasuvatest tõsistest kõrvaltoimetest. Uuringud on näidanud, et ravimsõltuvus kujuneb välja järk-järgult ja sõltuvusega seotud neurobioloogilised muutused võivad jääda püsima ka pärast psühhotroopsete ainete tarvitamise lõppu. Korduv psühhostimulaatori (nt. kokaiini) manustamine põhjustab katseloomadel suurenenud käitumusliku vastuse. Sellist fenomeni nimetatakse psühhomotoorseks ehk käitumuslikuks sensitisatsiooniks ning see modelleerib adiktiivset käitumist ja psühhostimulaatorite psühhootilisi komplikatsioone inimesel. Kuna käitumuslikule sensitisatsioonile on iseloomulikud püsivad muutused katseloomade käitumises, siis arvatakse, et osaliselt on selle põhjuseks lühi- ja pikaajalised geeniekspressiooni muutused, mis omakorda mõjutavad närviimpulsi ülekannet, sünapsite moodustamist ja närviringide funktsioneerimist. Mitmed uuringud viitavad, et epigeneetilised mehhanismid, eriti geeni promootori piirkonna DNA metüülimine, mille korral liidetakse DNA metüültransferaasi (DNMT) vahendusel metüülrühm tsütosiin-guanosiin (CpG) dinukleotiidsele järjestusele, on seotud pikaajaliste geeniekspressiooni muutustega. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida DNA metüülimise rolli kokaiini poolt põhjustatud käitumusliku sensitisatsiooni kujunemises hiirtel ja rottidel. Töö tulemused näitasid, et kokaiini manustamine suurendas dünaamiliselt Dnmt3a ja Dnmt3b ekspressiooni täiskasvanud hiirte naalduvas tuumas (nucleus accumbens) ja hipokampuses; põhjustas valitud markergeenide promootori piirkonnas nii DNA metüülimist kui ka demetüülimist ning DNMT inhibiitori, zebulariini, manustamine normaliseeris hüpermetüülitud geeni transkriptsiooni täiskasvanud hiirte naalduvas tuumas ja pidurdas käitumusliku sensitisatsiooni teket. Samuti leidsime, et keskkonnategurid, nagu metüülrühma doonor S-adenosüülmetioniin (SAM) ja varajases elueas kogetud stress, võivad DNA metüülimise kaudu soodustada psühhostimulaatoritest tingitud ravimsõltuvuse teket nii hiirtel kui ka rottidel.
The relationships between farmland birds, land use and landscape structure in Northern Europe
(2013-11-11) Marja, Riho
Põllulindude ja põllumajanduse seosed on tänini väga aktuaalsed, kuna suleliste arv on Euroopas dramaatiliselt vähenenud. Näiteks on viimase 30 aastaga Euroopas välja surnud 300 miljonit põllulindu. Teema tähtsusest tingituna käsitles doktoritöö lindude seoseid põllumajandusmaastiku elementide ja põllukultuuridega. Pikaaegsed tehtud uuringud aastatest 2002–2011 hõlmasid nii Eestit, teisi Balti riike, Soomet kui ka Venemaad. Tulemused näitasid, et põllumajandusmaastiku struktuur omab väga olulist tähtsust linnurohkuse seisukohalt: mida rikkalikum on maastikumuster (põllukultuuride rohkus ja maastikuelementide rikkus), seda rohkem on seal ka linde. Doktoritöös keskenduti maastikuelementidest peamiselt kuivenduskraavidele ja nende servadele, sest need on olulised pesitsus- ja varjekohad ning toitumispaigad. Kahe tavalise põllulinnu, põldlõokese ja sookiuru arvukus kasvas märgatavalt kuivenduskraavidega põldudel. Drenaažkuivendusega põldudel oli nende liikide arvukus seevastu stabiilne. Seega osutuvad inimloodud maastikuelemendid põllumajandusmaastikus olulisteks elupaikadeks ning neid elemente ei tohiks kindlasti maastikest drenaakuivenduse käigus eemaldada. Selle uurimistöö tulemused näitavad selgelt, et drenaažkuivendust tuleks kombineerida kraavkuivendusega. Põllukultuuride analüüs viitas omakorda, et kõige kõrgemad lindude liigirikkuse ja rohkuse näitajad leiti kasutusest väljajäänud (söötis) põldudel, karjamaadel ja mitmeliigilistel rohumaadel. Oluliselt madalamad liigirikkuse ja mitmekesisuse näitajad ilmnesid juurvilja- ning teraviljapõldudel. Huvitavaks tulemuseks oli see, et nii liigirikkus, isendite rohkus kui ka mitmete liikide arvukuse muutus sõltus nii põllutüübist (karjamaa, söötis maa, teraviljapõld) kui ka pesitsusajast. Seega on põllukultuuride mitmekesisus ääretult oluline, kuna linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate põllukultuuridega põlde.