Sirvi Kuupäev , alustades "2013-11-20" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Arbuscular mycorrhizal fungal diversity patterns in boreonemoral forest ecosystems(2013-11-20) Saks, ÜlleArbuskulaar-mükoriissed (AM) seened on enamuse maismaataimede obligatoorsed sümbiondid ning koloniseerivad taimejuuri ja mulda nende ümber. Et mõista taimede ja AM seente vahelisi suhteid looduslikes ökosüsteemides, on oluline kirjeldada AM seente levikut ja mitmekesisuse mustreid ning viimaste seoseid taimpartnerite ja keskkonnaparameetritega. Käesoleva doktoritöös uuriti AM seente kooslusi ning neid mõjutavaid tegureid salumetsa ökosüsteemis, kus puurindes domineerivad peamiselt ektomükoriisat moodustavad okas- ja lehtpuud, kuid esineb väga liigirikas arbuskulaarset mükoriisat moodustav alustaimestik. Tulemustest selgus, et AM seente mitmekesisus salumetsa alustaimestiku juurtes oli suur. Taimeliik, mõõdetud keskkonnaparameetrid ning metsa majandamine ei omanud olulist mõju AM seente liigirikkusele ega koosluse koosseisule taimejuurtes. AM seente liigirikkus taimejuurtes oli tunduvalt suurem kui mullas ning koosluse koosseis taimejuurtes ja mullas oli erinev. Lisaks, olid taimejuurtest tuvastatud AM seente kooslused olid moodustunud kohaliku AM seente kogumi fülogeneetiliselt sarnasematest liikidest. Samas, mullast leitud AM seente kooslus esindab kohalike AM seente hulgast juhuslikult moodustunud kooslust. Kokkuvõtvalt näitas käesolev doktoritöö, et salumetsad on AM seente mitmekesisuse osas olulised ökosüsteemid ning nende alustaimestiku juurtes kujunevaid AM seente kooslusi mõjutavad mittejuhuslikud protsessid.listelement.badge.dso-type Kirje , Validation of QSAR/QSPR for regulatory purposes(2013-11-20) Bozhidarova Stoyanova-Slavova, IvaKvantitatiivsete struktuur-aktiivsus (omadus) sõltuvusmeetodite (QSA(P)R) viimased arengud tähtsustavad valideerimise rolli töökindlate prognoosmudelite arendamisel ning on võimaldanud meetodi siirde teoreetilisest töövahendist, mida rakendatakse peamiselt ravimiarenduses, usaldusväärseks tehnikaks, mis sobib ka otsuste tegemiseks regulatiivses kasutuses. QSA(P)R ei leia üksnes struktuur-aktiivsus sõltuvusi, vaid võib samuti pakkuda kasuliku infot, mis võib selgitada bioloogiliste või keemiliste reaktsioonide mehanismisme. Meetodi suur edu ravimiarenduses ja uute kemikaalide ratsionaalses arendamises on suurendanud valmisolekut selle meetodi regulatoorseks kasutamiseks ECHA, FDA, EPA ja teistes agentuurides. Käesolev väitekiri pakub välja põhjalikult valideeritud QSA(P)R mudelid erinevatele keemilistele/füsikokeemilistele omadustele ning bioloogilistele aktiivsustele, mis pakuvad huvi regulatoorsetele asutustele. Eduka modelleerimise tulemused näitasid, et nii multilineaarsed kui ka mittelineaarsed tehnikid on võimalik edukalt kasutada ning need täiendavad teineteist, kuna lineaarsed mudelid on kergemini interpreteeritavad ja mittelineaarsed mudelid on täpsemad. Samuti võimaldavad QSA(P)R mudelid modelleerida protsesse, mida veel täielikult ei mõisteta ning kõrge kvaliteediga prognoosid tundmatutele ühendite omaduste kohta kindlustavad meetodi koha regulatoorses kasutuses, mis potentsiaalselt vähendab vajadust ekperimentaalselte mõõtmiste järele, säästes miljonite laboriloomade elu.