Sirvi Kuupäev , alustades "2013-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 11
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-12) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Filipiinlasi tabas sajandi torm
(Eesti Ekspress, 2013-12-05) Kallis, A.
Väga soe sügis lõppes tormiselt
(Maaleht, 2013-12-05) Kallis, A.
De facto states in the international system: Conditions for (in-)formal engagement
(2013-12-06) Toomla, Raul
Doktoritöö „De facto states in the international system: Conditions for (in-)formal engagement” uurib rahvusvaheliste suhete ääremaid – de facto riike. Tegemist on üksustega, mis vastavad riigi tunnustele, kuid milledel puudub teiste riikide heakskiit: rahvusvaheline tunnustus. Hoolimata sellest on mõned de facto riigid maailmas ellu jäänud ning suhtlevad teiste, tunnustatud riikidega. Käesoleva töö peamine eesmärk ongi leida tingimusi, mis sellist mitte-formaalset suhtlust põhjustavad. Kuid me ei piirdu ainult tingimuste leidmisega vaid otsime ka kombinatsioone, kuidas need tingimused omavahel sobitudes de facto riike rahvusvahelisse süsteemi kaasata aitavad. Selleks kasutame töös meetodit, mis on jõudsalt järgijaid kogumas, kuid rahvusvaheliste suhete distsipliinis endiselt vähekasutatud – Qualitative Comparative Analysis. Analüüsitavad tingimusi on kokku neli: setsessioon; võimas patroon; inimõigused ning majanduslikud tingimused. Viimased koosnevad omakorda kolmest komponendist: eksport; välisinvesteeringud ning kaubanduspartnerite hulk, mida analüüsitakse eraldi disjunktsiooni ja konjunktsioonina. Tingimusi, milledeni eelmainitud viia võivad on samuti mitu: välisriikide esindused de facto riigis; formaalne tunnustamine ja osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Töö tulemusel selgus, et de facto riikidel on mitteformaalse kaasamise saavutamiseks erinevad teed, samuti võivad erinevad teed viia sama tulemuseni. Piisavate tingimuste kombinatsioonide hulgas on esindatud kõik analüüsitud tingimused, mistõttu saab väita, et nad kõik omavad kombinatsioonis mõne teise tingimusega mõju de facto riikide positsioonile rahvusvahelises süsteemis. Individuaalset mõju omavad tingimused mitte piisavate vaid vajalikena. Eraldi tasub välja tuua majanduslike tingimuste mõju. Käsitletuna konjunktsioonis oli majanduse mõju kaasamisele väike, kuid käsitletuna disjunktsioonina oli mõju märgatav. Üldiselt annab töö de facto riike käsitleva võrdleva raamistiku, mille põhjal saaks teha edasisi sügavamaleminevaid analüüse.
Liigutusõpetus
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Raudsepp, Lennart
E-kursuse eesmärgiks on ülevaate andmine inimese liigutustegevuste juhtimise ja omandamise alustest.
Tõenäosusteooria ja statistika
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Jakobson, Erko
Tutvumine tõenäosusteooria aluste ja põhimõistetega ning statistilise andmetöötluse vahenditega, seoste loomine tõenäosusteooria ja statistilise andmetöötluse vahel ning praktilise kogemuse omandamine statistiliste andmetöötlusülesannete lahendamiseks.
Artificial Muscles
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Kiefer, Rudolf; Aabloo, Alvo
Course material for "Artificial Muscles" e-course.
Andekuse psühholoogia ja pedagoogika küsimusi
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Sepp, Viire
Kursus koosneb 10 teemast, millest 9 on omandatavad e-õppes. Iga teema kohta on kas slaididega videoloeng ja/või tekstiline õppematerjal (repositooriumis esitatud osaleiselt). Lisamaterjal on esitatud kas linkidena videotele või viidetena või mujal avaldatud tekstidena. Iga teema kohta tuleb sooritada kas kontrolltest või muu iseseisev ülesanne ning osaleda rühmatöös. Enamik lisamaterjale pärineb kursuse autori poolt toimetatud materjalide või korraldatud andekuse-teemaliste konverentside ettekannete hulgast. Kuna viimase, eriseminari teema lähtub kursusel õppijate soovidest, siis viiakse see läbi auditoorse seminarina.
Robotics
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Jõgeva, Janno; Altin, Heilo; Sundla, Siim
Robotics course materials.
Computational Physics II
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Kasemägi, Heiki
E-kursuse materjal.
Andmeanalüüs II
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Käärik, Ene
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade andmeanalüüsi klassikalistest meetoditest, nende eeldustest ja võimalikust rakendamisest konkreetsetel andmestikel.
Bayesi statistika Markovi ahelatega
(Tartu Ülikool, 2013-12-10) Traat, Imbi; Lepik, Natalja
Kursuse eesmärk: tutvustada alternatiivset suunda statistikas - Bayesi statistikat. See matemaatiliselt elegantne lähenemisviis võib pakkuda lahendusi keerulistele praktilistele probleemidele, seda eriti kaasaegsel arvutiajastul. Kursusel vaadeldakse Bayesi otsustuste tegemist Markovi ahelate Monte Carlo (MCMC) meetodil, st otsustused tehakse vastavate ahelate simuleeritud väärtustelt. Kursuse esimeses osas tutvutakse Bayesi statistika olemusega. Vaadeldakse statistiliste mudelite parameetrite hindamist Bayesi moodi.Teises osas antakse ülevaade vajalikest Markovi ahelate mõistetest ja omadustest. Kolmas osa on pühendatud statistilistele otsustustele MCMC meetodil, erijuhtudel Gibbsi ja Metropolis-Hastingsi algoritme kasutades. Õpitakse meetodit praktiliselt kasutama ja tulemusi interpreteerima. Tutvutakse spetsiaalselt selleks mõeldud tarkvaraga WinBUGS.
Klimatoloog: - 92kraadiseks külmaks on vaja õigeid ilmaolusid
(Postimees, 2013-12-11) Kallis, A.
Development of arrayed primer extension microarray assays for molecular diagnostic applications
(2013-12-11) Oitmaa, Eneli
Inimese pärilike haiguste põhjuseid on uuritud juba mitmeid aastakümneid ja nende haiguste tuvastamiseks on kasutusel küllaltki muljetavaldav hulk erinevaid molekulaardiagnostilisi teste. Paljudel juhtudel võib aga olemasolevate testide edukat rakendamist rutiinses kliinilises praktikas takistada näiteks liiga suur hulk testimist vajavaid DNA muutusi haiguse kohta, haruldaste haiguste korral liiga väike analüüside arv teatud perioodi vältel, analüüsiks kuluv aeg või testi juurutamise ja läbiviimise kõrge hind. Seega sõltub pärilike haiguste molekulaarse diagnostika areng ja kättesaadavus uutest meetoditest, mis võimaldaksid lahendada nimetatud kitsaskohti. Käesoleva töö eesmärgiks oli väljatöötada ja hinnata DNA kiibitehnoloogial põhineva APEX (Arrayed Primer Extension) metoodika sobivust haruldaste geneetiliste haiguste molekulaardiagnostikaks ja mutatsioonikandluse määramiseks ning APEX-2 metoodika sobivust Downi sündroomi tuvastamiseks. Antud töös keskenduti nelja uue testi väljatöötamisele. Tsüstilise fibroosi (CF) test võimaldab võrreldes teiste rutiinses kliinilises diagnostikas kasutusel olevate samaotstarbeliste paneelidega kuluefektiivsemalt määrata üle kahe korra rohkem CF seoselisi mutatsioone. Esindatud on sagedasemad CF mutatsioonid, mis on kirjeldatud nii kaukasoididel kui ka mitte-kaukasoidsetes populatsioonides ja segunenud etnilise taustaga indiviididel. Mittesündroomse sensorineuraalse kuulmislanguse (SNHL) testi abil saab kuulmislanguse geneetilisi põhjuseid tuvastada nii vastsündinute kuulmise sõeluuringu järelkontrollis kui ka kuulmispuudega täiskasvanutel ning seeläbi parandada nii patsientide ravi kui nende perekondade geneetilist nõustamist. BBS-ALMS test võimaldab piisavalt tõhusa ja kuluefektiivse esmase diagnostilise testina teostada mutatsioonianalüüsi Bardet-Biedl (BBS) ja Alströmi sündroomiga (ALMS) patsientidel. Uue Downi sündroomi testi kasutamine geneetilise nõustamise skeemis võimaldaks kiiret (kuni 30 tundi) loote eeluuringut Downi sündroomi suhtes, mis võrreldes standardse karüotüpiseerimise ajakuluga (2-3 nädalat) lühendaks oluliselt vanemate pingerohket vastuse ootamise aega.
The horizontal gene pool for aromatics degradation: bacterial catabolic plasmids of the Baltic Sea aquatic system
(2013-12-16) Jutkina, Jekaterina
Läänemerd peetakse üheks kõige saastatumaks veekoguks maailmas. See on tiheda laevaliikluse ning mere valgalas toimuva intensiivse inimtegevuse tagajärg. Läänemere ökosüsteemi peamiseks ohuks (eutrofeerumise kõrval) on õli ja toornafta aktiivne transportimine ja hoiustamine ning kasutamine antud regioonis. Reostuse korral veekeskkonda sattuvad aromaatsed ühendid (benseen, naftaleen, tolueen jne) on Läänemere tundlikku ökosüsteemi ohustavad toksilised saasteained. Bioremediatsiooni ehk reoainete kõrvaldamist mikroobide abil peetakse efektiivseks ja paljulubavaks tehnoloogiaks reostusega võitlemisel, sest bakterid on kohastunud aromaatsete ühendite lagundamiseks ning nad omavad selleks erinevaid katabolismiradu. Nende katabolismiradade ensüüme kodeerivad geenid võivad paikneda nii kromosoomis kui ka väljaspool kromosoomi, DNA molekulides, mida nimetatakse plasmiidideks. Plasmiidid soodustavad kataboolsete geenide horisontaalset ülekannet ühest bakterirakust teise (rakkudevahelise kontakti moodustamisel) ning sellega kaasnevat biodegradatiivsete omaduste levimist bakterikoosluses. Vaatamata sellele, et kataboolsete plasmiidide oluline roll bioremediatsioonil on kinnitust leidnud ning Läänemere mikroobide liigiline koosseis on juba aastaid olnud teadlastele meelepärane uurimisteema, on Läänemere plasmiidne kooslus praktiliselt tundmatu ning jäänud uurijate tähelepanuta. Antud töö keskendub Läänemerest isoleeritud bakteritüvede kataboolsetele plasmiididele, täpsemalt nende plasmiidide tuvastamisele, taksonoomiale ning geneetilise struktuuri ja koostise määramisele. Uurimistöö tulemusena leiti, et plasmiide sisaldavatel bakteritel on suur osakaal Läänemere kultiveeritavate mikroobide seas, kuna ligi kolmandik isoleeritud bakteritüvedest sisaldas ühte või mitut plasmiidi. Samuti leiti, et nendele plasmiididele on omane ainulaadne geenide kogum. Kuuekümne ühest (61) plasmiide kandvast Läänemere isolaadist kümnel (10) detekteeriti plasmiid, mis kuulub tuntud kataboolsete plasmiidide perekonda IncP-9. Antud plasmiidide rühma esindajaid leiti ka kõikidest Läänemere veeproovidest kultiveerimisest sõltumatu metoodika abil, mis põhineb eraldatud mikroobikoosluse DNA analüüsil. IncP-9 plasmiidid tuvastati ka Läänemere valgalas, põlevkivi kaevandamise ja põlevkivil baseeruva tööstusepoolt saastatud jõe ja mulla proovidest. Nii laborikatsetes kui ka otse looduskeskkonnas detekteeriti nende plasmiidide horisontaalne ülekanne bakterite vahel, mille tagajärjel omandasid mikroobid võime ladundada aromaatseid saasteühendeid ning läbi selle kohastuda ning jääda ellu toksilises keskkonnas. Antud uurimistöös näidati, et IncP-9 plasmiidide rühma võib käsitleda kui kataboolsete geenide kandjaid ja levitajaid looduses ning kaasata neid eduka bioremediatsiooni tehnoloogia arendamisel. Peale IncP-9 plasmiidide rühma keskenduti senitundmatut tüüpi kataboolsete geenide kandjate iseloomustamisele, kuna enamus Läänemerest isoleeritud bakterite plasmiididest ei kuulunud tuntud plasmiidide rühmadesse, mida tavaliselt seostatakse aromaatsete ühendite lagundamisega, näidates Läänemere plasmiidide ainulaadset kooslust. Bakteritüvest Pseudomonas migulae D2RT isoleeritud tolueeni lagundamiseks vajalikke geene kandva plasmiidi pD2RT põhjalik analüüs osutas selle plasmiidi lähedasele sugulusele taimepatogeenides esinevate virulentsuse eest vastutavate plasmiididega, mis võimaldab iseloomustada plasmiide kui universaalseid, erinevaid funktsioone kodeerivate geenide kandjaid ja levitajaid looduses. Käesolev uurimistöö annab väärtuslikku informatsiooni kataboolsete omadustega bakteritüvedest, kes isoleeriti eesmärgiga kasutada neid efektiivse bioremediatsiooni tehnoloogia arendamisel.
Kristlike teemade kajastamine ajalehtedes „Postimees“, „Eesti Päevaleht“ ja „Maaleht“ aastatel 1991 ja 2012
(Tartu Ülikool, 2013-12-18) Piir, Kaire; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Development and analysis of novel alphavirus-based multifunctional gene therapy and expression systems
(2013-12-18) Viru, Liane
Alfaviirused on positiivse polaarsusega RNA genoomiga viirused sugukonnast Togaviridea. Looduses levivad alfaviirused lülijalgsete vektorite abil. Selgroogsetel peremeestel põhjustavad nad erinevaid haigusi nagu entsefaliit ja artriit. Tänu oma headele omadustele on alfaviirused kujunenud perspektiivseteks tööriistadeks geeni- ja kasvajavastaste vaktsiinide väljatöötamisel. Uurimus töös kajastati SFV genoomi cDNA-l põhineva infektsioonilise DNA/RNA kihtvektori ning selle alusel valmistatud rekombinantsete vektorite kavandamist, valmistamist ja iseloomustamist. Esmaseks eesmärgiks oli välja selgitada põhjused, mis muudavad pSP6-SFV4 bakterirakkudes geneetiliselt ebastabiilseks. Tehti kindlaks, et seda põhjustab SFV membraanivalkude soovimatust ekspressioonist tulenev toksiline mõju bakterile. See probleem lahendati liites SFV lugemisraami introni, mis takistas toksiliste valkude tootmist bakteris kuid ei mõjutanud negatiivselt loodud DNA/RNA kihtvektorist vabanenud viiruse omadusi. Loodud töövahendit kasutati järgnevates uurimustöödes, mille ühiseks eesmärgiks oli vektorite ohutuse tagamine. Selleks kavandati ja konstrueeriti SFV põhised DNA/RNA kihtvektorid milles rekombinantse SFV genoomi vabanemist takistavad viiruse kodeerivasse alasse sisse viidud defektsed intronid, mis suruvad efektiivselt maha viiruse infektsioonilise RNA vabanemist ja splaisingu mustrit muutvate oligonukleotiidide lisamine vähendab oluliselt või kõrvaldab selliste intronite põhjustatud negatiivse mõju viirus-vektorile. Raku micro-RNAde kasutamine DNA/RNA kihtvektorites võimaldab viiruse paljunemist kontrollida ka peale tema infektsioonilise genoomi vabanemist, mis on saavutatav liites viiruse genoomi raku miRNAde sihtmärk-järjestusi.
Ilmataat suhtus meisse soojalt
(Maaleht, 2013-12-23) Kallis, A.
Letter to Mr. N. G. M., Professor of Economics, Harvard University
(2013-12-24) Geismann, Georg
Multimeedia II (veebidisain)
(Tartu Ülikool, 2013-12-30) Feklistova, Lidia; Feklistova, Ljubov
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Multimeedia II (veebidisain)" õppematerjalid