Sirvi Kuupäev , alustades "2013-12-06" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , De facto states in the international system: Conditions for (in-)formal engagement(2013-12-06) Toomla, RaulDoktoritöö „De facto states in the international system: Conditions for (in-)formal engagement” uurib rahvusvaheliste suhete ääremaid – de facto riike. Tegemist on üksustega, mis vastavad riigi tunnustele, kuid milledel puudub teiste riikide heakskiit: rahvusvaheline tunnustus. Hoolimata sellest on mõned de facto riigid maailmas ellu jäänud ning suhtlevad teiste, tunnustatud riikidega. Käesoleva töö peamine eesmärk ongi leida tingimusi, mis sellist mitte-formaalset suhtlust põhjustavad. Kuid me ei piirdu ainult tingimuste leidmisega vaid otsime ka kombinatsioone, kuidas need tingimused omavahel sobitudes de facto riike rahvusvahelisse süsteemi kaasata aitavad. Selleks kasutame töös meetodit, mis on jõudsalt järgijaid kogumas, kuid rahvusvaheliste suhete distsipliinis endiselt vähekasutatud – Qualitative Comparative Analysis. Analüüsitavad tingimusi on kokku neli: setsessioon; võimas patroon; inimõigused ning majanduslikud tingimused. Viimased koosnevad omakorda kolmest komponendist: eksport; välisinvesteeringud ning kaubanduspartnerite hulk, mida analüüsitakse eraldi disjunktsiooni ja konjunktsioonina. Tingimusi, milledeni eelmainitud viia võivad on samuti mitu: välisriikide esindused de facto riigis; formaalne tunnustamine ja osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Töö tulemusel selgus, et de facto riikidel on mitteformaalse kaasamise saavutamiseks erinevad teed, samuti võivad erinevad teed viia sama tulemuseni. Piisavate tingimuste kombinatsioonide hulgas on esindatud kõik analüüsitud tingimused, mistõttu saab väita, et nad kõik omavad kombinatsioonis mõne teise tingimusega mõju de facto riikide positsioonile rahvusvahelises süsteemis. Individuaalset mõju omavad tingimused mitte piisavate vaid vajalikena. Eraldi tasub välja tuua majanduslike tingimuste mõju. Käsitletuna konjunktsioonis oli majanduse mõju kaasamisele väike, kuid käsitletuna disjunktsioonina oli mõju märgatav. Üldiselt annab töö de facto riike käsitleva võrdleva raamistiku, mille põhjal saaks teha edasisi sügavamaleminevaid analüüse.