ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 3

(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-03) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Reproductive function in middle-aged males: Associations with prostate, lifestyle and couple infertility status

(2014-03-03) Ausmees, Kristo

Mehe reproduktiivtervise uuringutele pööratakse kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu järgnevatel põhjustel. Esmalt, sündivate laste vanemate keskmise vanuse tõus arenenud riikides, mida mõjutavad hariduslikud ja tööalase karjääriga seotud otsused ning meeste soov saada isaks läbi uue partnersuhte. Teiseks, kehavälise viljastamise meetodite kättesaadavuse paranemine ja odavnemine, mis mõjutab eelkõige eelnevalt lastetute paaride reproduktiivsusega seotud otsuseid. On teada, et umbes 15 protsenti fertiilses eas olevatest paaridest on viljatud. Neist umbes ¼ juhtudest on põhjused ainult mehepoolsed. Mehe viljakusnäitajaid mõjutavad teadaolevalt veresoonkonna-, hormonaalsed- ja ainevahetushaigused, organismi anatoomilised ja füsioloogilised muutused ning paljud elustiili- ja keskkonnafaktorid. Vanus on ka üks olulisemaid eesnäärmemahu suurenemise ja urineerimishäirete tekkega seotud riskifaktoreid. Ligi 50% viiekümne-aastastest meestest kurdab urineerimisega seotud kaebuste üle, alates viiekümnendatest eluaastatest tõuseb urineerimiskaebustega meeste osakaal 10% ühe eludekaadi kohta. Hetkel puuduvad teadaolevalt uuringud eesnäärmemahu suurenemise, alumiste kuseteede kaebuste ning meeste reproduktiivfunktsiooni seoste kohta. Seetõttu on üha olulisem uurida tegureid, mis mõjutavad vanemate meeste seemnevedeliku kvaliteeti ja sellega seotud viljakusnäitajaid. Senistes uuringutes on keskealistele meestele tähelepanu pööratud vaid valikuliselt ja üksikutes artiklites. Käesolevas uuringus on fookuses 45-aastaste meeste viljakusparameetrid ning neid mõjutavate tegurite avaldumine. Väitekirja peamine eesmärk oli täpsustada keskealiste meeste reproduktiivfunktsiooni ning hinnata selle võimalikku seost erinevate eesnäärmehaiguste ja elustiilifaktoritega. Uuringu tulemusena selgus, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonudvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehalisest aktiivsus ning varem põetud suguhaigused. Samuti leiti uuringus, et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga. Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega. Põletikufoon mehe sugutraktis tõstab ka PSA ja östradiooli taset seerumis. Kuna varem on sarnaseid seoseid leitud noortel asümptomaatilise suguteede põletikuga meestel, võib uuringu läbiviijate arvates üheks meeste viljakunäitajaid langetavaks ja seerumi PSA taset tõstvaks põhjuseks olla (põletikuline) eesnäärme ja mehe suguteede kahjustus nooremas eas ning sellele järgnev põletikufooni pikaajaline kahjustav mõju mehe viljakusnäitajatele. Antud seos võib ka tähendada, et subfertiilsed (madalamate viljakusnäitajatega) mehed peaksid alustama enda PSA taseme jälgimist soovitatavast vanusepiirist varem ning pöörduma PSA tõusu korral täpsustavale eesnäärmehaiguste uuringule. Uuringu tulemusena selgus ka, et premaliigsed ja pahaloomulised eesnäärmepatoloogiad mõjuvad negatiivselt mehe seemnevedeliku parameetritele. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuses.

Kirje

Development of assay systems for characterisation of ligand binding properties to melanocortin 4 receptors

(2014-03-03) Veikšina, Santa

Käesolev doktoritöö „Uudsete meetodite arendamine ligandide sidumisomaduste uurimiseks melanokortiini 4 retseptorile“ käsitleb uuringutega, mille üheks eesmärgiks oli fluorestsentsil põhinevate katsesüsteemide väljatöötamine, mida saaks kasutada uute melanokortiini retseptorite spetsiifiliste ligandide avastamiseks. Melanokortiini retseptorid osalevad mitmete oluliste füsioloogiliste funktsioonide regulatsioonil nagu pigmentatsioon, seksuaal- ja toitumiskäitumine, energiatasakaalu reguleerimine, valu ja keha temperatuuri reguleerimine, immuunsed ja põletikuvastased reaktsioonid, jne. Seega on melanokortiini retseptoritele spetsiifilised ligandid perspektiivsed ravimikandidaadid selliste haiguste ravimiseks nagu rasvumine ja anoreksia, melanoom, erektsiooni ja seksuaalsuse häired, aga ka ärevushäired ning depressioon. Uute tõhusate ravimite leidmine sõltub suurel määral ka meie teadmistest retseptor-ligandide vastasmõju mehhanisme kohta ning oskusest kasutada neid teadmisi uudsete efektiivsete raviainete disainimiseks. Lisaks sellele, oleneb tihti ka meetodist, mis on antud juhul meie „silmadeks“ selles katsesüsteemis, millist toimeaine mõju me üldse näeme ja kui hästi me seda detekteerida ning iseloomustada suudame. Siin töös arendatud uudsed fluorestsentsil põhinevad kastesüsteemid võimaldavad loobuda radioaktiivsete ühendite kasutamisest ning jälgida retseptor-ligandi vastasmõjusid reaalajas. See võimaldab saada täiendavat informatsiooni melanokortiinse süsteemi funktsioneerimise kohta, aga ka luua automatiseeritud katsesüsteem uute aktiivsete ühendite leidmiseks.