Sirvi Kuupäev , alustades "2014-04-24" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Impulsiivsuse ja sotsiaalse soovitavuse seostumine pettusega valetamist võimaldavas arvutimängus
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Pärnaste, Anna-Stiina; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Einberg, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähe on uuritud, kuidas on omavahel seotud käitumuslike testide tulemused ja enesekohaste testide tulemused ebasiira käitumise kontekstis. Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas käitumuslikult mõõdetud valetamine seostub sotsiaalse soovitavusega ning impulsiivsusega. Uurimuses osales 96 katseisikut (70 naist, 26 meest); keskmine vanus 24,89 eluaastat (SD = 6,7). Enesekohaste mõõtevahenditena kasutati sotsiaalse soovitavuse küsimustikku (BIDR; Paulhus, 1991), adaptiivse-maladaptiivse impulsiivsuse küsimustikku (AMIS) ning käitumusliku mõõtevahendina valetamist võimaldavat arvutimängu ehk ringide mängu (TÜ kognitiivse psühholoogia labor). Tulemused näitasid oodatult, et sotsiaalse soovitavuse alaskaaladest oli mainekujundusel negatiivne seos valevastuste määraga. Impulsiivsuse puhul ilmnes ainsa statistiliselt olulise seosena positiivne korrelatsioon valevastuste määrast võetud vahelejäämise protsendi ja impulsiivsuse üldskoori vahel, mis tulenes pidurdamatuse alaskaalast. Seega impulsiivsus ei seostu valetamise sagedusega, kuid mainekujundus seostub.
Ajaintervallide produtseerimise mõjutamine helistiimuli tempoga
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Oja, Kaupo; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud.
Kultuurilised ja soolised erinevused teismeliste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Niitsoo, Marie; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kultuurilisi ja soolisi erinevusi teismeliste konfliktikäitumises oma samast soost parima sõbraga ning selle seoseid autonoomia ja seotusega. Selleks kasutati kahte hüpoteetilist konfliktsituatsiooni kirjeldust, millest esimene kirjeldas olukorda, kus parim sõber keelas mõne teise sõbraga suhelda ja teine olukorda, kus parim sõber oli vastanut reetnud. Teismelistel paluti kirjeldada, kuidas nad antud olukorras käituks, miks nad nii käituks ja kui tihti neil selliseid situatsioone esineb. Mõõdeti ka teismeliste autonoomiat ja seotust. Kõige enam kasutatud strateegiateks osutusid enesekehtestamine ja sõpruse muutmine. Erinevusi kahe riigi teismeliste konfliktikäitumises ei leitud. Samas mõjutasid autonoomia ja seotus seda, kuidas teismelised reetmise situatsioonis oma käitumist põhjendasid. Teismelised, kes hindasid kõrgemalt autonoomiat pakkusid pigem sõbra süüdistamist kui enda huvidele orienteeritust ja reeglile viitamist. Seotust kõrgemalt hindavad teismelised pakkusid aga pigem enda huvidele orienteeritust kui sõbra süüdistamist. Soolised erinevused ilmnesid uue sõbra situatsioonis strateegia valikul: poisid kasutasid tüdrukutest sagedamini enesekehtestamist.
Kommunikatsioonikanali mõju ultimaatumi aktsepteerimisele
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Nemvalts, Siim; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimuses on vaatluse all kommunikatsioonikanali mõju ultimaatumi aktsepteerimisele. Mõju hindamiseks mängisid 48 katseisikut (KI) ultimaatummängu, milles tehti 12 rahalist pakkumist nelja erineva kommunikatsioonikanali vahendusel. Kanalitena olid vaatluse all heli, video, tekst ja vahetu näost näkku suhtlemine. Kõik 48 pakkumist tehti sama eksperimentaatori poolt ja olid KI-le kasulikud või kahjulikud. Ilmnes, et kontrollitud tingimustes kommunikatsioonikanal ultimaatumi aktsepteerimisele statistiliselt olulist mõju ei avalda. Samuti mõõdeti otsuse langetamiseks kulunud aega. Ilmnes, et rohkem kulus aega pakkumistele, mis olid ultimaatummängu eesmärgi saavutamiseks keerulisemad ja eeldasid otsuse tegemisel põhjalikumat kaalutlemist. Äärmuslike pakkumiste puhul olid reaktsiooniajad sarnased. Võtmesõnad: ultimaatummäng, kommunikatsioonikanal.
Enesekohaste negatiivsete tuumikhinnangute seos õppeedukusega TÜ majandusteaduskonna ja Eesti Lennuakadeemia tudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Masing, Maiken; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk on seoste uurimine enesekohaste negatiivsete tuumikhinnangute alaskaalade ja õppeedukuse vahel. Uuringus osales kokku 98 tudengit Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja Eesti Lennuakadeemiast. Selgus, et õppeedukust mõjutavad enesekohased negatiivsed tuumikhinnangud on tähelepanu sisetakistused, väline kontrollikese, negatiivne enesehinnang, impulsiivsuse alla kuuluvad positiivne ja negatiivne pakilisus, seisundiärevus ning ärevusepisoodide sagedus. Mida kõrgemad on loetletud tuumikhinnangute skaala näidud, seda madalamad on üliõpilaste keskmised hinded. Kõige tugevamini on keskmise hindega seotud negatiivne enesehinnang.
Ilmajaamad muudkui liiguvad
(Maaleht, 2014-04-24) Kallis, A.