Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Autoimmune Regulator protein interaction with DNA-dependent protein kinase and its role in apoptosis
(2014-05-05) Liiv, Ingrid
AIRE valk on transkriptsioonifaktor, mis reguleerib koespetsiifiliste autoantigeenide ekspressioone. AIRE geeni mutatsiooni tulemusena tekib autoimmuunne polüendokrinopaatia (APECED), mis on pärilik retsessiivne immuunsüsteemi haigus. Seda haigust iseloomustab immuuntolerantsuse häire organismi enda antigeenide suhtes, kus peamiselt on kahjustunud endokriinorganid autoreaktiivsete T ja B rakkude reaktsioonide tõttu. Monogeense etioloogia tõttu on APECED-i patogenees olnud organ-spetsiifiliste autoimmuunhaiguste uuringute mudeliks. AIRE valku toodetakse peamiselt tüümuses, kuid ka perifeersetes immuunorganites, põrnas, lümfisõlmedes ja loote maksas. Tüümuses toodavad AIRE-t spetsiifilised medulla epiteeli ja monotsüütidest pärinevad dendriitrakud, mis esitlevad autoantigeene T rakkudele negatiivse selektsiooni käigus. Vastav protsess on vajalik autoreaktiivsete T rakkude ellimineerimiseks ning organismi tsentraalse immuuntolerantsuse kujunemiseks. AIRE mutatsioonide korral valgu funktsionaalne aktiivsus kaob, mistõttu ei toimu piisaval määral koespetsiifilist geeniekspressiooni ega vastavate autoantigeenide esitlemist arenevatele T rakkudele. Seetõttu küpsevad tüümuses autoreaktiivsed T rakud, mis viib haiguse tekkele. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida AIRE valgu funktsioone molekulaarsel tasemel. Selleks kasutati valkude biokeemia ja rakukultuuri meetodeid ning rakkude/kudede analüüsiks immuunfluorestsents mikroskoopiat. Me leidsime esmakordselt, et AIRE-ga interakteerub DNA-sõltuv proteiinkinaas (DNA-PK), Ku70 ja Ku80 valkkompleks. Me tuvastasime, et DNA-PK fosforüleerib AIRE-t treoniin 68 ja seriin 156 positsioonidel, mis osutusid olulisteks valgu bioloogiliseks funktsiooniks, transkriptsiooni aktivatsiooniks. Me uurisime haigust põhjustavate AIRE valgu mutantide transkriptsioonilist aktiivsust AIRE-sõltuvate koespetsiifiliste geenide (involukriin, S100A8) promootoritel ning varem mudelina kasutatud interferoon-beeta geeni promootorit. Me leidsime, et enamus, kuid mitte kõik AIRE HSR (homogeneously staining region) domääni mutatsioonid inaktiveerisid valgu transkriptsoonilist aktiivsust. Samuti üldine transkriptsiooni aktivatsiooni valk CBP ei suutnud aktiveerida transkriptsiooniliselt inaktiivseid HSR domääni mutante. Lisaks me leidsime seose HSR domääni mutantide transkriptsioonilise aktiivsuse ja valgu struktuuri vahel. Me avastasime esmakordselt, et AIRE HSR domään omab CARD (caspase recruitment domain) struktuuri, mis on omane programmeeritud rakusurma ehk apoptoosiga ja põletikuga seotud valkudele. Me leidsime, et AIRE HSR/CARD domään põhjustab rakkudes apoptoosi. Me kirjeldasime esmakordselt, et AIRE-ga indutseeritud apotoosi korral translokeerub GAPDH valk tsütoplasmast tuuma. Seda leidu me detekteerisime kahes epiteeli rakuliinis, kuid ka inimese tüümuses, AIRE-positiivsetes medullaarsetes epiteelirakkudes. Kokkuvõttes, meie uuringud avardasid teadmisi AIRE valgu funktsiooni ja struktuuri kohta, mis on olulised autoimmuunhaiguste molekulaarsete mehhanismide mõistmiseks.
Leg muscle function in relation to gait and standing balance following total knee arthroplasty in women
(2014-05-05) Vahtrik, Doris
Põlveliigese osteoartroos on degeneratiivne liigeshaigus, mis progresseeruvalt põhjustab liigese funktsioonilangust koos kehalise aktiivsuse ja elukvaliteedi langusega. Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, raske füüsiline töö, varasem põlveliigese vigastus, naissugu, aga ka madal haridustase. Valu ja põlveliigese liikuvuse vähenemist, lihastoonuse tõusu, püstiasendi tasakaalu- ja kõnnimustrihäireid võivad põhjustada ebaõige liigesteljelisus, mis omakorda on seotud liigest ümbritsevate lihaste jõu languse ja lihaste pikkuse häirega. Eestis teostatakse ligikaudu 3000 alajäseme liigeste endoproteesimist aastas- operatsiooni, mida rakendatakse osteoartroosi lõpp-staadiumi ravis. Vaatamata sellele, et põlveliigese endoproteesimisel on valdavalt positiivsed tagajärjed põlvevalu vähenemise ning alajäseme funktsionaalsuse taastumise näol, taastub alajäsemete lihaste jõud ning kehaline aktiivsus harva haiguseelsele tasemele. On leitud, et põlveliigese osteoartroosiga patsientide halb tasakaal on tingitud proprioretseptiivsest defitsiidist, lihasjõu langusest ja põlvevalust. Osteoartroosiga patsientide kõnni ajalis-ruumilised näitajad erinevad võrreldes tervete vaatlusalustega. Töö eesmärk oli selgitada alajäsemete lihaste funktsionaalse seisundi, kõnniparameetrite ning seismistasakaalu näitajate vahelised seosed põlveliigese osteoartroosiga naispatsientidel enne ja pärast endoproteesimist. Uuringu tulemused näitasid, et põlveliigese endoproteesimine ning sellele järgnenud taastumine leevendas oluliselt patsientide põlvevalu ning parandas elukvaliteeti, kuid ei mõjutanud elektristimulatsiooniga esile kutsutud reie nelipealihase üksikkontraktsiooni parameetreid ning lihase kontraktsiooni- ja lõõgastusparameetreid, samuti keha staatilist tasakaalu seistes. Vaatamata sellele, et enne ja pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist on põlveliigese osteoartroosiga naispatsientide reie nelipealihase tahteline maksimaalne ja plahvatuslik jõud haigusest haaratud alajäsemel oluliselt vähenenud, võib väita, et kesknärvisüsteemi aktivatsioon lihastöös ei ole häiritud. Naispatsientide opereeritud alajäseme ajalis-ruumilised parameetrid kõnnil ei erine mitte opereeritud alajäseme samadest näitajatest, kuid võrreldes kontrollgrupiga on opereeritud alajäseme põlveliigesele mõjuv koormus kõnni toeperioodi vertikaalmomendi faasis ning kõnnikiirus oluliselt väiksem. Kolmandal postoperatiivsel kuul nähtus seos alajäseme sirutajalihaste jõu languse ning kõnnil põlveliigesele avalduva suure koormuse vahel. Vaatamata sellele, et patsientide suurem kehamassi indeks tagas väiksema keha survetsentri kõikumise kiiruse keha staatilise tasakaalu hindamisel seistes, on ülekaalulisus faktor, mis vajab tähelepanu uute võimalike liigeskahjustuste ennetamisel. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist eksisteeriv opereeritud alajäseme lihaste oluliselt väiksem jõud võrreldes mitteopereeritud jalaga, nõuab traditsiooniliste rehabilitatsiooniprotokollide kohaselt veelgi intensiivsemat füsioterapeutilist sekkumist. Patsientide teadmised põlveliigese OA-st, selle taastusravist ning tervislikest eluviisidest on väga olulised funktsionaalsete häirete ning raviteenuste vähendamisel.
Erasmus Staff Training Week 2014 in Tartu University
(2014-05-05) Tartu Ülikool
Erasmus Staff Training Week “Digitalization and Social Media” University of Tartu, Estonia 5-9 May 2014
Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses
(2014-05-05) Rüütmaa, Tiina
Väitekiri kaardistab ungari ja eesti kõrvallause kõneviisisüsteemi funktsionaalsed sarnasused ja erinevused sünkroonilisest perspektiivist. Uurimusse on haaratud ka eesti da-infinitiivis predikaadiga kõrvallause kui sagedane kõrvallausetüüp. Klassikaline ungari kõneviisisüsteemi kirjeldus eristatab indikatiivi, konditsionaali ja imperatiivi; tänapäeva eesti grammatikakäsitlus aga indikatiivi, konditsionaali, imperatiivi, jussiivi ja kvotatiivi. Viimaseid kahte kasutatakse siiski suhteliselt harva ja ainult teatud tekstiliikides. Nii ungari kui ka eesti kõneviisisüsteemis on üks tavapärasest laiema funktsiooniskaalaga kõneviis, n.o ungari imperatiiv ja eesti konditsionaal. Kusjuures viimati nimetatud kõneviisidel on mitmeid ühiseid funktsioone: mõlemad võivad vormistada kaudset käsku ja otstarbelause predikaati ning täita subjunktiivi funktsiooni. Eesti kõneviisisüsteemi eripära on võimalus väljendada teate vahendatust kvotatiivi ja jussiivi abil. Uurimismaterjali analüüs kinnitab ungari imperatiivi ja eesti konditsionaali eelnimetatud kattuvaid funktsioone kõrvallauses. Ühiseid funktsioone on ka ungari ja eesti konditsionaalil (irreaalse/hüpoteetilise situatsiooni väljendamine), ungari imperatiivil ning eesti kõrvallause da-infinitiivis predikaadil (kaudse käsu ja otstarbealause predikaadi vormistamine), samuti ungari konditsionaalil ja eesti kõrvallause da-infinitiivis predikaadil (nt teatud tüüpi võrdleva kõrvallause predikaadi vormistamine). Kõik markeeritud kõneviisid võivad olla indikatiivi vasteks, kui ühes keeles antakse mingit modaaltähendust edasi kõneviisi, teises aga modaalsuse muude väljendusvahenditega. Kvotatiivis ja jussiivis predikaadiga kõrvallauseid on uurimismatejalis järelduste tegemiseks liiga vähe. Mõnikord võib põimlausest saada sihtkeeles iseseisev lause. Lähtekeele kõrvallausele vastab sel juhul mingi element iseseisvas lauses. Ungari lähtekeele puhul on see enamasti da-lauselühend, harvem muu infinitiivi- või atribuuttarind; eesti lähtekeele puhul aga alati atribuuttarind.
Tissue perfusion and metabolism during intra-abdominal hypertension
(2014-05-05) Maddison, Liivi
Eestis vajab kõrgeima astme intensiivravi peaaegu 10 000 patsienti aastas. Ligi kolmandikul neist esineb kõhuõõnesisese rõhu tõus, mis võib põhjustada kõhuõõne organite funktsioonihäireid ja on seeläbi seotud suurenenud suremusega. Tõusnud kõhuõõnesisene rõhk jaotatakse nelja-astmelisel skaalal: I 12-15 mmHg, II 16-20 mmHg, III 21-25 mmHg; IV üle 25 mmHg. Halvimal juhul, s.o kõhukoopasisese rõhu tõusul üle 20 mmHg võib kujuneda eluohtlik kõhuõõnesisene kompaartmentsündroom. Sel juhul on ravivõtted tavapraktikas üheselt mõistetavad – kiired ja agressiivsed. I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõusu ravi on aga vastuoluline. Olemasolevad ravisoovitused ei anna täpseid juhiseid selle kohta, kas mõõdukas kõhukoopasisese rõhu tõus vajab kohest ravi. Antud töö eesmärk oli selgitada, kas I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõus põhjustab tavapäraste jälgimismeetoditega mittetuvastatavaid muutusi kudede verevarustuses ja ainevahetuses. Verevarustus- ja ainevahetushäirete ilmnemine oleks oluline argument sündroomi raviks juba selle varajases staadiumis. Verevoolu muutuste hindamiseks kasutasime videomikroskoopi, millega uurisime patsientide keelealust veresoonestikku. Varasemad uuringud on näidanud, et selle piirkonna veresooned käituvad sarnaselt seedetrakti (mao ja soolestiku) veresoonestikuga ning seega peegeldavad keelealuse piirkonna muutused seedetrakti muutusi. Lisaks hindasime mikrodialüüsi metoodika abil ainevahetust kõhusirglihases. 37 haigel tehtud uuringute tulemusena leidsime, et kõhuõõnesisese rõhu tõus ei mõjuta oluliselt keelealuse piikonna verevarustust intensiivravi haigetel, kes on saanud eelnevalt vedelikravi. Küll aga oli keelealune verevarustus halvenenud kirurgilistel haigetel, kes olid plaanilise operatsiooni eelselt söömata-joomata. Kõhu sirglihase ainevahetuse hindamisel selgus, et I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõus põhjustab hapnikuvaeguses tekkivate lõpp-produktide kuhjumist. See peegeldab verevarustuse olulist häiret. Kokkuvõttes rõhutavad töö tulemused, et vaatamata selgelt identifitseeritavate kliiniliste sümptomite puudumisele põhjustab kõhukoopa sisese rõhu mõõdukas tõus juba koekahjustust ja seetõttu ei tohi I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõusu jätta ravita.
The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
(2014-05-05) Altrov, Rene
Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad. Eesti korpuse teeb teiste kõneemotsioonikorpuste seas ainulaadseks asjaolu, et lausete emotsioon on märgendatud selle järgi, kas emotsiooni kannab lause heli või mõjutab emotsiooni äratundmist häälest lause verbaalne sisu. Selline jaotus teeb võimalikuks emotsioonide uurimise nii kõnes kui kirjas. Eesti emotsionaalse kõne korpus on üks väheseid esilekutsutud mõõdukalt väljendunud emotsioone sisaldavaid kõnekorpusi, mis on dokumenteeritud, avalikult ja tasuta kättesaadav. Korpuse jaoks on salvestatud n-ö tavalise inimese etteloetud tekstid, kellele ei ole öeldud, millise emotsiooniga tuleb tekste lugeda. Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpuses olevate lausete emotsioonid on määranud kuulajad testidega, on töös olulised emotsioonide tajuga seotud küsimused. Väitekirja raames on leidnud kinnitust, et kuulajad suudavad hästi ära tunda mõõdukalt väljendatud emotsioone mitteprofessionaalse lugeja häälest. Uurimistulemused toetavad otsust valida Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsiooni määrajateks üle 30-aastased eesti keelt emakeelena rääkivad täiskasvanud eestlased, kuna nad suudavad noortest paremini dekodeerida sõnumi emotsiooni. Samuti näitasid tulemused, et emotsioonidest arusaamine on kultuurisõltlik Uurimistulemused ei kinnitanud empaatia olulist rolli emotsioonide tuvastamisel häälest, küll aga näitasid meeste ja naiste erinevust emotsioonide tuvastamisel. Korpus on niisugusena, nagu ta teoreetiliselt kavandati olemas ja sisaldab praegu ühe naishääle lauseid, mis on klassifitseeritud vihaks, rõõmuks, kurbuseks ja neutraalsuseks (vt http://peeter.eki.ee:5000). Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpus on kergesti laiendatav, arendatakse seda edasi vastavalt uutele uurimissuundadele.
The distributional and behavioural effects of Estonian environmental taxes
(2014-05-05) Poltimäe, Helen
Keskkonnamaksude teoreetiliseks põhjenduseks on negatiivsed välismõjud, mis tähendab olukorda, kus üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist üksikisikut või firmat, kellele seda ei kompenseerita ning seetõttu ei kajastu väliskulu ka toote hinnas. Üheks lahenduseks, kuidas välismõju tekitaja teistele tekkivaid kulusid arvestaks, ongi keskkonnamaks, mille suurus peaks võrduma välismõju piirkuluga. Teisalt on aga tegu maksumeetmega, mis võiks väikeste kuludega tekitada võimalikult suurt riigieelarve tulu. Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on mitmeid poliitilisi dokumente, milles rõhutatakse ressursi- ja energiaefektiivse majanduse poole liikumise vajadust. Seda saab teha näiteks ökoloogilise maksureformi abil, mis tähendab keskkonnakahjuliku tegevuse maksustamise suurendamist ning tööjõu maksustamise vähendamist. Seetõttu suureneb tulevikus keskkonnamaksude roll maksupoliitikas. Antud töö eesmärgiks ongi välja selgitada keskkonnamaksude jaotuslikud efektid ja nende võimalik seos käitumuslike efektidega Eesti näitel. Seni on keskkonnamaksude erinevaid mõjusid uuritud eelkõige arenenud riikides, kus nii sissetulekute tase kui ka maksusüsteem on suhteliselt stabiilne. Käesolev töö on tagasivaatav analüüs keskkonnamaksude rakendamisele kiiresti muutuvates majandustingimustes, mis seni teaduskirjanduses erilist tähelepanu pälvinud ei ole. Peamiseks Eesti keskkonnamaksuks majapidamiste jaoks on mootorikütuse aktsiis, mis on Eesti näitel progressiivne ehk mõjutab enam rikkamaid leibkondi. Kuigi elektri ning kodude kütteks kasutatava energia maksustamine on selgelt regressiivne, on sellest tulenev maksukoormus väiksem kui mootorikütuse aktsiisist tulenev koormus. Samas on kaudne mõju suurem madalama sissetulekuga leibkondadele, kuna nad kulutavad proportsionaalselt enam energiaintensiivsetele kaupadele ja teenustele nagu näiteks toit ja eluase. Kokkuvõttes on otsene ja kaudne jaotuslik efekt Eestis siiski progressiivne. Kui aga jätkatakse viimaste aastate trendi, kus suurendatakse oluliselt ka kütteainena kasutava energia maksustamist, siis võib ebavõrdsus suureneda. Mootorikütuse aktsiis ei ole aga kaasa toonud olulist tarbimise langust. Tundub, et pigem on tarbimise vähendamine olnud seotud majanduskriisiga ning sellest tuleneva tööpuuduse suurenemisega. Seega võib mootorikütuse aktsiisi liigitada fiskaalseks maksuks. Kuigi praegune keskkonnamaksude süsteem ebavõrdsust Eestis ei suurenda, ei aita see paraku kaasa ka keskkonnaprobleemide lahendamisele.