Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti ilmateenistus tähistab juubelit
(Maaleht, 2014-05-15) Kallis, A.
Methods for re-using public gene expression data
(2014-05-15) Kolde, Raivo
Avalikud geeniekspressiooni andmebaasid sisaldavad andmeid rohkem kui miljoni bioloogilise proovi kohta, mis on pärit sadadest erinevatest kudedest ja haigustest. Sealjuures iga proovi kohta on teda sisuliselt kõigi geenide avaldumismuster. Nii on tekkinud olukord, kus on võimalik sooritada bioloogilisi uuringuid ilma katseid tegemata, kasutades vaid olemasolevaid andmeid. Andmestike suurus aga esitab mitmeid väljakutseid: korrektne analüüs nõuab spetsiifilisi statistilisi teadmisi, vajalik info on peidetud suure hulga ebavajaliku taha ning analüüs ise on töömahukas. Kõik need põhjused takistavad avalike andmete laiemat kasutuselevõttu. Antud töö eesmärk on muuta geeniekspressiooni andmete taaskasutamist, läbi meetodite ja tööriistade arendamise, efektiivsemaks ja kättesaadavamaks. Üks suuremaid probleeme andmete taaskasutamisel on nende ligipääsetavus. Seetõttu oleme loonud kaks veebikeskkonda, mis võimaldavad sooritada keerukaid analüüse avalikel andmetel kasutajasõbralikul moel. Neist esimene visualiseerib embrüonaalsete tüvirakkide kohta käivaid andmeid, mis pärinevad FunGenES konsortsiumist. Teine aga võimaldab otsida sarnase käitumisega geene üle sadade avalike andmestike. Teostades analüüse üle paljude andmestike tekib paratamatult vajadus saadud tulemusi omavahel ühendada. Selleks lõime algoritmi astakute agregeerimiseks, mis on kohandatud just geeni nimekirjade jaoks. Uurides mitmeid andmestikke korraga, on oluline neist kõigist omada sisulist ülevaadet. Selle hõlbustamiseks oleme välja töötanud visualiseerimismeetodi, mis suudab vähese vaevaga tekitada kompaktseid, kuid informatiivseid ülevaateid geeniekspressiooni andmetest. Tutvustatud meetodid ja tööriistad on loodud praktilisi vajadusi silmas pidades ning kõik nad on leidnud juba ka rakendust erinevates uuringutes.
PVDF (polyvinylidene difluoride) as material for active element of twisting-ball displays
(2014-05-15) Liiv, Jüri
Töö „PVDF (polülinüleendifluoriid) kasutamine twisting-ball tüüpi kuvari aktiivelemendi valmistamiseks“ eesmärgiks oli töötada välja tehnoloogilised protsessid selle materjali eriomaduste kasutamiseks, sealhulgas tema pinna keemiliseks modifitseerimiseks ja katmiseks anorgaanilise (alumiiniumoksiid) kihiga. E- paber (valgustpeegeldav kuvar) erineb oluliselt tavapärastest emiteerivatest ekraanidest - taustvalgusega vedelkristallkuvarid ( LCD) , plasmapaneelid (PDP) ja valgusdioodekraanid. E-paber (LED) muudab oma värvust ja peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Et puudub vajadus valguse tekitamise järele, on nad äärmiselt energiasäästlikud. See suurendab kaasaskantavate seadmete (e-lugerid) aku eluiga, sest energiatarve staatilise pildi kuvamisel on null, energiat kulub ainulty pildi vahetamisel või video esitamisel ( ekraanid on bistabiilsed ) . Sellised seadmed on odavad, tugevad, vastupidavad. Neid on võimalik valmistada plastkilest, kasutades roll- to-roll tehnoloogiat ja olla seetõttu painduvad Twisting-ball tehnoloogia („Gyricon“), üks võimalusi e-paberi valmistamiseks, leiutati Xeroxi uurimiskeskuses Palo Alto Research Center ( PARC ). Selline ekraan koosneb õhukesest läbipaistvast silikoonkilest, milles paiknevad kahevärvilised sfäärilised polariseeritud osakesed. Iga pall kujutab endast elektrilist dipooli (on valmistatud elektreetsest materjalist, mis on püsimagneti elektriline analoog) ja asub kileõõnsuses, miks on täidetud dielektrilise vedelikuga. Kui ekraani juhtpinge on konstantne või null, „kleepub“ palli elektrostaatuilise jõu toimel õõnsuse seina külge. Juhtpinge polaarsuse muutmisel hakkab pall liikuma süvendi vastasseina poole. Palli mikroasümmeetriad põhjustavad tema telje kõrvalekaldumise ja tekib pöörav jõumoment. Osake pöördub teistpidi ja vahetab vaataja poole suunatud külge. Sellist ekraani on lihtne valmistada, ta on odav ja energiasäästlik ning silmasõbralik, sest sarnaneb tavalisele trükitud paberile. Algse Xerox Gyriconi aktiivelement ( pallid ) ekraanid olid valmistatud erinevatesti vahadest või polüetüleenist ja elektriliselt laetud suhteliselt stohhastilise protsessi tulemusena, mistõttu osakeste laengud erinesid üksteisest. Tänu kasutavate materjalide madalatele elektreetsetele omadustele tuli kasutada kõrgeid juhtpingeid, mis oli suureks probleemiks miniatuursete kantavate seadmete valmistamisel. 1990ndatel otsustas Xerox katkestada sellealase teadus-ja arendustegevuse . Autor tegi ettepaneku kasutada aktiivelemendi materjalina polüvinüleendifluoriidi, PVDF on üks tugevamaid ja stabiilsemaid elekteete tänu sellele, et polariseerimisel toimub kristallstruktuuri muutumine ja polariseeritud kristalli (β-faas)siseenergia on madalam polariseerimata kristalli omast (α-faas). Kuid PVDF on keemiliselt inertne materjal ja on ka äärmiselt hüdrofoobne, tema pinna värvimine ja katmine on praktiliselt võimatu . Nii sai tema kasutamine e-paberi jms rakendustes võimalikuks alles vastava pinnatöötlemise viisi leiutamise järel. Selleks modifitseeritakse pinda esmalt keemiliselt (kasvatatakse külge imeõhuke polüstüreeni kiht), et muuta see hüdrofiilseks, seejärel sadestatakse pinnale suhteliselt paks läbipaistmatu (valge) alumiiniumoksiidi kiht. Leidsime, et soovitavaid tulemusi võib saavutada, kasutades ATRP reaktsiooni (atom transfer radical polymerization ). See lubab polümeeri koostises olevatele halogeeniahelatele liita erinevaid monomeere. Kasutades vaskkatalüsatorit, mis koosnes CuCI ja CuCl2 kompleksist TRENiga (tris(2-aminoeüül)amiin) õnnestus PVDF-i pinnal tekitada hüdrofiilne polüstüreenikiht. Reaktsioonitingimuste (kontsentratsioonid, temperatuur9 muutmisega oli kihi omadusi võimalik soovitavas suunas muuta. Osakeste heade optiliste omaduste (läbipaistmatus, peegeldumisvõime) saavutamiseks oli vajalik osakeste katmine ühtlase alumiiniumoksiidi kihiga. See oli ka töö üks kriitilisemaid etappe. Perfektse tulemuse saavutasime, kui tekitasime harjaselises sadestatud polüstüreenikihis kristallisatsioonitsentrid trimetüülalumiiniumi ja vee reageerimisel mng hiljem sadestasime neile sol-gel meetodil paksu oksiidikihi analoogselt alumiiniumoksiidi monodisperssete mikrososakeste valmistamisele. Selleks sadestasime pinnale aeglaselt alumiiniumoksiidi alumiiniumi soolade lahusest, kontrollides lahuse pH-d ja seega ka sadestamiskiirust karbamiidi termilise lagundamise abil. Hiljem polariseeriti alumiiniumoksiidiga kaetud osakesed koroonalahenduse abil, olles eelnevalt kinnitanud nad kleepkilele. Seejärel värviti pallikeste üks poolkera mustaks. Osakesed segati vedela kahekomponendilise silikooniga, formeeriti kile ja see kuivatati. Õõnsused osakeste pöörlemise võimaldamiseks saadi kile töötlemisel heksaaniga. Saadud kile paigutati kahe elektroodi vahele (vaatajapoolne elektrood läbipaistev, indium-tinaoksiidiga kaetud klaas) ja uuriti kuvari mudeli käitumist. Töötati välja ka osakese käitumist kirjeldav matemaatiline mudel (diferentsiaalvõrrandite süsteem), mis lahendati Runge-Kutta meetodil, kasutades programmi MATHLAB. Tulemusena tõestati uuritava materjali sobivus antud tüüpi kuvari valmistamiseks ja töötati välja tehnoloogiline järgnevus.