Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05-27" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Bone mineral parameters in 11–13-year-old boys: associations with body composition and physical activity(2014-05-27) Ivuškāns, ArtūrsPuberteediperioodi jooksul toimuvad inimese organismis mitmed hormonaalsed, morfoloogilised ja antropomeetrilised (kasvuspurt) muutused. Erinevad uuringud on leidnud, et nii positiivsed kui ka negatiivsed muutused, mis tekivad puberteedi perioodi jooksul omavad suurt mõju inimese edasisele elukäigule. Puberteediperioodi jooksul toimub ka väga intensiivne luukoe juurdekasv. Uuringutes on leitud, et umbes 40-50% luumassi juurdekasvust toimub just puberteediperioodil, saavutades tippmassi umbes 20-22 eluaastal, millest edasi algab luumassi vähenemine. Osteoporoos ehk luude hõrenemine on seisund, mille puhul on luumineraalide hulk vähenenud ning luud muutuvad hapraks ja suureneb luumurruoht. Seega, mida kõrgem on luumineraalide sisaldus, seda hiljem tinglikult avaldub osteoporoosi oht, millest järeldub, et puberteediea jooksul, mil luukude on kõige paremini mõjustatav tuleb luumineraalide suurenemisele pöörata olulist tähelepanu. Uuringud on samuti näidanud, et luumineraalide hulga suurenemine (luutiheduse kasv) on väga tihedas seoses mehaanilise koormusega, mis avaldub luudele. Üheks selliseks faktoriks on inimese kehamassi suurus. On leitud, et suurema kehamassiga inimestel on suurem luutihedus võrreldes väiksema kehamassiga inimestega. Siiski esineb ka vasturääkivusi, millist mõju avaldab inimese keha rasvamass suurus võrreldes keha rasvavaba massi (kaasaarvatud keha lihasmassi) osakaaluga. Samuti on leitud, et kehaline aktiivsus, eriti just tugev, löögilise iseloomuga kehaline aktiivsus omab positiivset seost luutiheduse suurenemisega. Samas ei ole teada, milline on selles mudelis keha koostise erinevate komponentide osakaal just erineva suurusega kehamassiga inimestel. Siiamaani tehtud uuringud on põhiliselt olnud ristläbilõikeuuringud, samas kui on teada, et just puberteediea jooksul toimub oluline kehalise aktiivsuse vähenemine. Seetõttu ei pruugi ristläbilõike uuringute tulemused anda usaldusväärset infot kehalise aktiivsuse muutuse kohta. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida võimalikke seoseid keha koostise parameetrite, kehalise aktiivsuse ning luu parameetrite vahel puberteediealistel poistel. Vastavalt uurimistöö eesmärgile püstitati järgmised konkreetsed ülesanded: 1) uurida erinevaid luutiheduse parameetreid ülekaalulistel ja normaalkaalulistel poistel; 2) uurida keha koostise ja keha erinevate luutiheduse näitajate vahelisi seoseid ülekaaluslistel ja normaalkaalulistel poistel; 3) uurida seoseid keha koostise ja erineva intensiivsusega kehalise aktiivsuse ning luutiheduse parameetrite vahel ülekaaluslistel ja normaalkaalulistel poistel; 4) uurida longituudselt erinevate kehalise aktiivsuse näitajate muutuste mõju luutiheduse näitajate arengule ülekaalulistel ja normaalkaalulistel poistel. Antud uuringus osales 264 10-13 aasta vanust Tartu ja selle ümbruskonna koolide poissi. Vaatlusalused jaotati normaal- ja ülekaalulisteks kasutades McCarthy jt. (2006) metoodikat. Vaatlusalustel määrati keha koostis DXA meetodil, kehaline aktiivsus aktseleromeetri abil, bioloogiline vanus, kasutades röntgenülesvõtet labakäest. Sarnased testid viidi läbi ühe aasta pärast. Longitudinaalsesse analüüsi kaasati ainult need vaatlusalused, kellel olid olemas kõik andmed nii esimesest kui ka teisest mõõtmispunktist. Käesoleva uuringu põhjal tehti järgmised järeldused: 1) Ülekaaluliste poiste luutiheduse näitajad olid oluliselt kõrgemad võrreldes normaalkaaluliste poiste vastavate näitajatega. Samas ei leitud usutavaid erinevusi selja lumbaarosa ja reieluukaela mahulises luutiheduse näitajas, kuid ülekaalulistel esines oluliselt madalam kogu keha mahuline luutihedus. 2) Keha rasvavaba mass (ja rasvavaba massi indeks) kajastavad paremini luutiheduse näitajaid normaalkaalulistel poistel, ülekaalulistel poistel kajastavad luutiheduse parameetreid paremini keha rasvamass (ja rasvamassi indeks). 3) Kehaline aktiivsus omab suuremat mõju luutiheduse parameetritele ülekaalulistel poistel ning lisaks intensiivsele kehalisele aktiivsusele omab olulist mõju ka mõõdukas kehaline aktiivsus. 4) Kehalise inaktiivsuse suurenemine omab olulist negatiivset mõju määratud luuparameetrite arengule ühe aastase uuringuperioodi jooksul 11-13 aastastel poistel. Kokkuvõttes näitasid antud uuringu tulemused, et erinevate keha koostise ja kehalise aktiivsuse näitajate mõju luuparameetrite arengule on puberteediperioodi jooksul erinev normal- ja ülekaaluliste poiste vahel.