Sirvi Kuupäev , alustades "2014-07-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Ilmahuviliste rõõmuks ilmus uus ilmaraamat
(Sakala, 2014-07-04) Kallis, A.
Klimatoloog pakub koerailmaks lugemist. Tartu
(Postimees, 2014-07-04) Kallis, A.
Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses
(2014-07-04) Maisla, Diana
Eesti keele üks rikkustest on ajasüsteem. Selles eristatakse kolme minevikuaega: lihtminevikku (käisin kinos), täisminevikku (olen käinud kinos) ja enneminevikku (olin käinud kinos). Lihtminevik on lihtne, sest selle väljendamiseks on vaja ainult ühte tegusõna, mis teatab midagi minevikus toimunud tegevuse kohta. Täis- ja enneminevik on keerulisemad, sest mõte, mida need väljendavad, ilmneb alles pikemas lauses või tekstis. Täisminevik väljendab näiteks kogemust (olen käinud kinos, aga mitte teatris) või siis tegevust, mida on tehtud pikka aega (olen käinud samas kinos juba mitu aastat). Täisminevikul on omadus väljendada lisaks minevikule ka olevikku: näitelausetes teatatakse, milline on olukord praegu. Enneminevikku aga läheb vaja siis, kus räägitakse kahest minevikus toimunud tegevusest (enne kui esimest korda teatrisse läksin, olin käinud ainult kinos). Enneminevik näitab, kumb tegevus toimus enne, kas kinos või teatris käimine. Selline minevike süsteem on keeruline vene emakeelega õppijale, sest vene keeles on ainult lihtminevik. Samas on neist, kes Eestis eesti keelt võõra keelena õpivad, kõige suurem hulk just vene emakeelega inimesi. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada eesti keele kui teise keele minevikuvormide omandamise seaduspärad. Vene üliõpilaste küsitlemisel, nende suuliste ja kirjalike tekstide uurimisel ning nende tehtud ülesannete võrdlemisel eestlaste tehtud ülesannetega tuli välja, et kogu materjalis oli vigase ajavormiga lausete arv väiksem kui õigesti moodustatud lausete arv. Kuid vigu analüüsides sai teada, et tihti eelistatakse lihtminevikku täisminevikule, täis- ja ennemineviku vahel vahet ei tehta ja umbisikulises tegumoes kasutatakse enneminevikku lihtmineviku asemel. Samuti ei osata kasutada mitmeid vihjeid, mis aitaksid otsustada, millist ajavormi lauses kasutada. Näiteks, kui lause koosneb kahest osast, siis koos olevikuga kasutatakse täisminevikku (olen juba söönud ja lähen nüüd magama) ja koos lihtminevikuga enneminevikku (enne kui magama läksin, olin kõhu täis söönud). Eriti keerulised on eitavad ja küsilaused, sest neist ainult pooltes oli kasutatud õiget mineviku liitaega. Töö pakub teavet ja konkreetseid näiteid, millele eesti keele ajavormide õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel tähelepanu pöörata.
Properties of amine-boranes and phosphorus analogues in the gas phase
(2014-07-04) Adamson, Aiko
Vesinik on element, mida leidub nii kosmoses kui ka kõigis elusolendites. Seetõttu on ühendite võime liita ning loovutada vesiniku aatomi tuumi – prootoneid, oluline omadus. Antud väitekiri käsitlebki amiin-boraan komplekside (R1R2R3N-BH3) ja fosfaan-boraanide (R1R2R3P-BH3) prootoniülekande reaktsioone. Amiin-boraanid on märkimisväärsed selle poolest, et nende vesinikusisaldus on suur (kuni 19,6%) ning nad on võimelised vesinikku loovutama nii prootonitena kui ka H2 molekulidena. Seda omadust püütakse ära kasutada energeetikas, kuna H2 eraldumise pöörduvaks muutmine võimaldaks neid ühendeid kasutada vesinikusalvestitena. Üks omapäraseid H2 molekuli eraldumise reaktsioone saab alguse prootoni liitumisest kompleksile. Antud töös leiti, et uuritud kompleksides on boor eranditult soodsaim protoneerumise tsenter. Prootoni liitumise tulemusel tekkiv struktuur sisaldab väga nõrgalt seotud H2 molekuli, mille lõpliku eraldumise põhjustab entroopia kasv. Kirjeldatud protsess sõltub asendajatest ning on teatud juhtudel energeetiliselt väga soodne. Samuti näidatakse antud töös, et prootoni eraldumine toimub amiin-boraanides kõige tõenäolisemalt N-H rühmast ning fosfaan-boraanides P-H rühmast. Lisaks energeetikale saab selliste ühendite omadusi kasutada H2 aktiveerimiseks ning seeläbi katalüsaatoritena vesiniku liitmise reaktsioonides. Väitekirjas esitatakse gaasifaasilised komplekseerumisenergiad, happelisused, aluselisused ning vesiniku eraldumise reaktsiooni termodünaamilised parameetrid hulgale mitmekülgsete asendajatega amiin- ja fosfaan-boraan kompleksidele ning nendest andmetest lähtuvalt analüüsitakse nimetatud komplekside omadusi üldiselt.