Sirvi Kuupäev , alustades "2014-09-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Effects of elevated concentrations of CO2 and O3 on leaf photosynthetic parameters in Populus tremuloides: diurnal, seasonal and interannual patterns
(2014-09-26) Kets, Katre
Inimtegevuse tagajärjel on suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon ([CO2]) ja osooni kontsentratsioon ([O3]) maalähedases atmosfäärikihis. Lisaks sellele prognoositakse kliima muutumist heitlikumaks ning esineda võib nii põua- kui liigniiskuse perioode. Kõrgem [CO2] üldjuhul soodustab taimede, sealhulgas puude kasvu, kuna [CO2] tõus põhjustab netofotosünteesi (Pn) suurenemist. Kõrged osooni kontsentratsioonid on puude kasvu ja metsa produktsiooni seisukohalt aga kahjulikud kuna osoon on tugev oksüdeerija, mis kahjustab fotosünteesiaparaati ning põhjustab Pn vähenemist. Pn väärtus näitab, kui palju lehe pinnaühik ajaühikus süsihappegaasi seob ning lehestiku pinnaga korrutatult iseloomustab see süsiniku hulka, mida taim ajaühikus kasvuks kasutada saab. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad kõrgendatud [CO2] ja/või [O3] kiirekasvuliste lehtpuude fotosünteesi iseloomustavaid parameetreid ning millest need mõjud sõltuvad. Töö tulemusena selgus, et Pn-i tundlikkuses kõrgendatud CO2 ja/või O3 kontsentratsioonidele esinesid nii päevased, sesoonsed kui ka aastatevahelised erinevused. Samuti muutis Pn-i tundlikkust keskkonnastress (põud ja kõrged temperatuurid). Keskkonnastress leevendas osooni negatiivset mõju, aga suurendas CO2 positiivset mõju Pn-le. Üldiselt oli CO2 ja/või O3 mõju Pn-le sügisel suhteliselt suurem kui suvel. Samuti selgus, et CO2 positiivne efekt Pn-le on ajas pigem kasvanud kui kahanenud. Kõrgendatud osooni negatiivne mõju Pn-le on aga jäänud 11 aasta jooksul praktiliselt samasuguseks. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et oluline on eelkõige mitme faktori koosmõju mõistmaks taimes toimuvaid muutuseid globaalselt muutuvas kliimas. Samaaegselt esinevate faktorite kombinatsioonid võivad taimede kasvu ja arengut mõjutada palju enam kui üksik faktor. Kuna muutused netofotosünteesis (aga ka õhulõhede juhtivuses) mõjutavad nii süsiniku sidumist kui vee tarbimist taimede poolt, siis võivad need muutused avaldada märkimisväärset mõju kogu ökosüsteemi süsiniku- ja veeringele. Seetõttu tuleks käesolevas doktoritöös kirjeldatud interaktiivseid mõjusid võtta arvesse ökosüsteemide produktsiooni ja aineringet kirjeldavates mudelites.
Localized Photosynthetic Excitons
(2014-09-26) Pajusalu, Mihkel
Peaaegu kogu inimkonna poolt tarbitav toit ja näiteks ka fossiilsed kütused on toodetud elusorganismide poolt kinnipüütud päikesevalguse abil. Elusloodus on suutnud sellel viisil päikeseenergiat koguda juba miljardeid aastaid ja väga suures mastaabis, saades samas hakkama väga väheste vahenditega. See kõik on võimalik tänu elusorgamismide võimele paigutada aatomeid väga täpselt mõnenanomeetrise suurusega struktuurideks. Purpurbakterid on ühed vanimad organismid Maal, kes on võimelised päikesevalgust koguma ja enda toitmiseks kasutama. Bakterid on miljardite aastate jooksul suutnud välja töötada väga keerukaid energiakogumise meetodeid, mida saaks ka inimtehnoloogias kasutada. Nende süsteemide mõistmise keerukus tuleneb nende toimimise aluseks olevast kvantmehaanikast, mis tavaliselt avaldub äärmiselt korrapärastes tingimustes (nagu pooljuhtkristallides) väga madalatel temperatuuridel (nagu heeliumi keemistemperatuuril -270 °C juures). Selles töös proovisime edendada arusaamu purpurbakterite valgust koguvate antennisüsteemide tööpõhimõtete kohta. Me suutsime tõestada, et need väikesed nanostruktuurid suudavad footoneid kinni püüda ja neid kvaasiosakesteks (eksitonideks) muundada. Neid eksitone saab siis transportida ja keemilise energiana salvestada. Tuleb välja, et see on siiski võimalik, kuigi tingimused eluslooduses on väga kaugel tingimustest, mis valitsevad pooljuhtkristallides absoluutse nulltemperatuuri lähedal. Uurimus põhines optilise spektroskoopia ja kvantmehaanilise modelleerimise ühendamisel. Koostatud mudel võimaldab ka seletada erinevusi üksikute valgust koguvate komplekside vahel, mis varem on põhjustanud eksperimentaalsete andmete väärtõlgendamist. Kokkuvõttes jõudsime paremale arusaamale nende komplekside tööst ja loodetavasti saab tulevikus nende tööpõhimõtteid rakendada ka inimkonna energiavajaduse rahuldamisel.