Sirvi Kuupäev , alustades "2014-11-13" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Deriving Security Requirements from Business Process Models(2014-11-13) Ahmed, NavedIga ettevõte toodab mingit väärtust, mis nende klientidele kasuks tuleb. Ettevõte saab oma äriplaani tõhusalt ja efektiivselt täita vaid sel juhul, kui indiviidid ja teised ettevõtteallikad nagu informatsioonisüsteemid hästi koos töötavad. Äriprotsessid mängivad olulist rolli selle koostöö hõlbustamisel. Neid äriprotsesse kirjeldatakse mudelite abil, mida nimetatakse äriprotsessimudeliteks. Viimastel aastatel on nende äriprotsesside mudelite modelleerimine arvestatavat tähelepanu pälvinud. Seda seepärast, et äriprotsessimudelite jaoks töötatakse välja üha rohkem infosüsteeme. Veelgi enam, arvestades dünaamilise ärikeskkonnaga, mida digitaalne majandus endaga kaasa on toonud, peavad ettevõtted pidevalt oma äriprotsesse ja tugiinfosüsteeme arendama, et turul toimuvate muutustega toime tulla ning et tehnoloogiauuendustest kasu lõigata. See fenomen suurendab vajadust kohase infoturvalisuse järele äriprotsessides. Tänapäeval ei ole turvalisuse tähtsus enam kaugeltki ainult äri jätkusuutlikkuse tagamine või ettevõtte varade kaitsmine; mõned autorid väidavad, et turvalisus ongi see liikumapanev jõud, mille pärast äri teha. Põhilise probleemid olemasolevate turvalisuse analüüsimise meetoditega on, et need lähenemised keskenduvad turvakontrollide rakendamisele ja ei pööra tähelepanu turvalisuse aluspõhimõtetele. Samamoodi on puudu või juhuslik tingimuste esiletoomine ning see viib mõne väga tähtsa turvatingimuse kahe silma vahele jätmiseni ning kuna äriprotsessid on oma loomult dünaamilised ning keerulised, käsitlevad uurimused ainult osasid aspekte, mitte üleüldist äriprotsesside turvalisust. Et seda vajadust hinnata, on selle lõputöö meetodiks analüüsida äriprotsessimudeleid turvalisuse vaatepunktist, et sellest turvalisuse eesmärke ja tingimusi tuletada. Lõputöö on esitanud kolm täiendavat osa: esiteks, turvariski suunitlusega mustrid, mis integreerivad turvariski analüüsi äriprotsessimudelitesse. Need mustrid toetavad turvariski mõisteid äriprotsessimudelites, millest ärianalüütikud lihtsasti aru saavad. Teiseks, äriprotsesside turvalisuse hindamise taksonoomiat. Seda taksonoomiat kasutatakse turvariski suunitlusega mustrite kindlaks tegemisel ning see aitab analüütikutel neid mustreid äriprotsessimudelites kasutada. Lõpuks moodustavad need tulemused põhja ühele meetodile, turvatingimuste esiletoomine äriprotsessides (Security Requirements’ Elicitation from Business Processes, SREBP), mis viib läbi turvatingimuste esiletoomist nende äriprotsesside jaoks. Need osad töötavad koos, et toetada turvatingimuste esiletoomist äriprotsessimudelites, kus i) ärivarade tuvastamine ning turvaeesmärkide kindlakstegemine viiakse läbi ettevõtte äriprotsessidega. Veelgi enam, ii) turvatingimuste esiletoomist viiakse läbi töötavate äriprotsesside peal, kasutades väljamõeldud piirkondi.listelement.badge.dso-type Kirje , Central Part Interpolation Schemes for Weakly Singular Integral Equations(2014-11-13) Orav-Puurand, KerliPaljud keemia, polümeeride füüsika, matemaatilise füüsika jt teadusalade probleemid on formuleeritavad integraalvõrrandite kujul ning nende probleemide käsitlus taandub integraalvõrrandite lahendamisele või kvalitatiivsele uurimisele. Integraalvõrrandeid, mida saab täpselt lahendada, on suhteliselt vähe, seega on väga olulised meetodid võrrandite numbriliseks lahendamiseks. Käesolevas doktoritöös pakume välja kaks kõrget järku numbrilist meetodit, mis ei kasuta lineaarse teist liiki singulaarsustega Fredholmi integraalvõrrandi lahendamiseks ebaühtlast võrku. Need meetodid on kollokatsioonimeetod ja korrutise integreerimise meetod. Nimetatud meetodid põhinevad keskosa interpolatsioonil polünoomidega ühtlasel võrgul ja silendaval muutujate vahetusel. Lõigu keskosas on interpolatsioonivea hinnang ligikaudu 2m korda täpsem kui kogu lõigul. Lisaks on interpolatsiooniprotsess ühtlasel võrgul lõigu keskosas m-i kasvades stabiilne. Muutujate vahetuse abil parendame me võrrandi täpse lahendi käitumist. Doktoritöös on kirjeldatud toodud meetodite koondumist ja koondumiskiirust