Sirvi Kuupäev , alustades "2014-11-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine
(2014-11-18) Jaanson, Mart
Käesolev doktoritöö on katse analüüsida ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust kolme distsipliini, grammatika, teoloogia ja muusika vaatenurgast. Täpsemalt on vaatluse alla on võetud selle usutunnistuse ladinakeelne normtekst (NCL), mis esineb alates 15. sajandist roomakatoliku kiriku ametlikes trükiväljaannetes ja mille alusel on läbi muusikaloo komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi. Töö eesmärk on koostada abivahend NCL-i paremaks mõistmiseks. Töö meetodiks on hermeneutiline viis liigendada NCL eri distsipliinide vaatenurgast tähenduslikeks üksusteks. Töö on üles ehitatud nelja peatükina. Esimeses peatükis antakse ülevaate Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse kui enne 451. aasta Chalkedoni oikumeenilist kirikukogu kreekakeelse ja -meelsena sündinud teksti päritolust, selle tõlkimisest ladina keelde ja selle järkjärgulisest kujunemisest täna roomakatoliku kirikus kasutatavaks normtekstiks. Teises peatükis avatakse NCL foneetilisest, morfosemantilisest, süntaktilisest ja stilistilisest vaatepunktist. Rõhutatud tähelepanu pühendatakse NCL-i kolomeetrilisele analüüsile. Kolmandas peatükis liigendatakse NCL-i teoloogiliselt. Peatüki esimeses alapeatükis vaadeldakse levinumaid viise, kuidas on NCL-i liigendatud süstemaatilises teoloogias. Analoogia alusel pakutakse välja ka muid liigendusvõimalusi. Teises alapeatükis aga tuuakse välja NCL-i liigendusi praktilises teoloogias – eri ajastute roomakatoliku kiriku liturgias. Neljandas peatükis käsitletakse NCL-i muusikalist liigendamist: seda, kuidas on võimalik muusikaliste parameetrite varal NCL-i liigendada ning kuidas võib selle teksti grammatilisest ja teoloogilisest liigendamisest abi olla muusikaanalüüsis. Näiteteosteks on valitud Arvo Pärdi (s 1935) kolm NCL-ile komponeeritud teost: Missa syllabica (1977) ja Berliner Messe (1990/2002) Credo-osad ning Summa (1977).
Reconsidering geography and power: policy ensembles, spatial knowledge, and the quest for consistent imagination
(2014-11-18) Veemaa, Jaanus
Väitekirja põhihuvi on selgitada, kuidas võimuinstitutsioonid kasutavad geograafilist teadmist ruumiliste poliitikate kujundamisel. Uurimustöö argumendid tuginevad seisukohal, mille järgi ruumiliste poliitikate tõhusus on sõltuvuses kasutatava geograafilise teadmise funktsionaalsest, kontseptuaalsest ja ideoloogilisest sidususest. Väitekiri koosneb neljast teemakohasest uurimusest (Eesti ruumilise identiteedi kujundamine ajaloo- ja geograafiaõpikute tootmise protsessis; Eesti maakondade staatuse visioneerimine teostamata jäänud haldus-territoriaalses reformis aastatel 1997–2003; Balti solidaarsuse argumenteerimine Eesti-Läti riigipiiri taastamise ja piirirežiimi kujundamise protsessis, ning Haparanda (Rootsi) ja Tornio (Soome) piirilinnade rahvusvahelise identiteedi kujundamine). Väitekirja uurimused kinnitavad, et geograafilise teadmise kasutamine ruumiliste poliitikate kujundamisel on tihti vastuoluline, ja poliitikate eesmärke nõrgalt toetav. Võimuinstitutsioonid ei pööra piisavalt tähelepanu institutsionaalse koordineerimise ja strateegilise lähenemise vajalikkusele poliitikate ruumilisel mõtestamisel. Poliitilised agendad ja strateegiad sisaldavad harva viiteid või juhiseid, kuidas tagada geograafilise teadmise kontseptuaalne ja ideoloogiline sidusus poliitikates. Lisaks toovad juhtumuuringud välja kolm olulist tegurit, mille mõju geograafilise mõtestamise tõhususele poliitikate kujundamisel kaldutakse sageli alahindama: kaasamine teadmise mõtestamise protsessi (kes ja millistel tingimustel osalevad), teadmise ajakohastamine (kui poliitikate eesmärgid reformiprotsessi käigus muutuvad või teisenevad) ning teadmise kaalutletud vahendamine (arvestamine ruumiliste poliitikate mõjudega).
Public sector real estate asset management models and their evaluation
(2014-11-18) Kask, Kaia
Kuigi riigi omanduses on märkimisväärsel hulgal hoonestatud kinnisvara, ei kuulu kinnisvaraga tegelemine – selle haldamine, hooldamine ning muud taolised tegevusalad – riigi kui institutsiooni peamiste funktsioonide hulka. Seetõttu tuleb valitsusel seista hea selle eest, et kinnisvaraalane tegevus koormaks võimalikult vähe riigiameteid tema peamiste funktsioonide täitmise juures ning samaaegselt avaldaks võimalikult minimaalset fiskaalmõju riigieelarvele ning valitsussektori tasakaaluarvestusele. Sellest tulenevalt seati doktoritöö eesmärgiks riigi keskvalitsuse kinnisvara varajuhtimisega seotud mudelite loomine ning nende kvantitatiivne hindamine, tuues välja erinevate varajuhtimise mudelite fiskaalmõjud, mille suuruse hindamine aitaks viia parima riigi kinnisvara halduskorraldust puudutava praktilise lahenduseni. Uuringu raames käsitleti mudelina tea¬tud kvalitatiivsete tunnuste kogumit, võttes aluseks kinnisvara oma-niku, haldaja ning pinna kasutaja. Enne mudelipõhise empiirilise analüüsi läbiviimist loodi teoreetilis-metoodiline raamistik avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite väljatöötamiseks, võttes arvesse senist avalikku sektorit käsitlevat kinnisvaraalast erialakirjandust. Rahavoogudel põhineva eritasandilise kvantitatiivse fiskaalmõjude analüüsi tulemusena selgus, et kõikide hinnatud avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite fiskaalmõju nii riigieelarvele kui ka valitsussektori tasakaaluarvestusele on vaadeldud 30-aastase prognoosiperioodi jooksul negatiivne. Arvestades varajuhtimismudelite diskonteeritud rahavoolisi fiskaalmõju tulemusi, osutus eriotstarbeliste varade osas vähimat negatiivset rahavoogu genereerivaks varajuhtimismudeliks riigi poolt vahendatud tsentraliseeritud avaliku sektori kinnisvara omamis- ja haldamisvorm. Üldotstarbeliste varajuhtimismudelite üle otsuse langetamisel selgus uudse tulemusena, kuivõrd oluliseks osutuvad fiskaalmõjude hindamise seisukohast empiiriliste lähteandmetena kasutatud tururentide ning nendes sisalduvate komponentide suurus koos prognoositavate kasvumääradega. Väitekirjas käsitletud uuring näitas esmakordselt, et fiskaalmõjude hindamine ning riigi tasemel kinnisvaraalaste otuste tegemine varajuhtimismudelite põhiselt on võimalik, kuid samas äärmiselt kompleksne tegevus.
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.