Sirvi Kuupäev , alustades "2014-12-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

TÜ raamatukogu riskianalüüs 2004
(2014-12-19) TÜ raamatukogu
Müra mõõdistamine raamatukogus 2014
(2014-12-19) TÜ keskkonnalabor
Bioloogiliste ohutegurite analüüs raamatukogus 2014
(2014-12-19) TÜ Katsekoja töökeskkonnalabor
Ruumide eksplikatsioon
(2014-12-19) TÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu riskianalüüs 2014
(2014-12-19) TÜ raamatukogu
Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust
(2014-12-19) Kängsepp, Pilve
Edukaks õppimiseks ja elus hakkama saamiseks on vajalik hea funktsionaalne lugemisoskus. Kuigi Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus, mis avaldub loetust arusaamise ja loetu kasutamise oskusena, on suhteliselt hea võrreldes samaealiste õpilaste tulemustega arenenud riikides, leidub põhikoolis õpilasi, kellel on raskusi loetust arusaamisega ja kellele tuleb seda oskust eraldi õpetada. Üks võimalus toetada arusaamisega lugemist on loetava teksti kohta küsimuste esitamine ja neile vastamine. Teistes riikides korraldatud uuringute tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused on osutud vastuoluliseks ning konkreetsetest oludest sõltuvaks. Siinse uurimuse eesmärk oli selgitada välja, kuidas erinevatel tingimustel küsimuste esitamine loetava õppeteksti kohta mõjutab loetust arusaamist Eesti kooli oludes, st kuidas järelduslike küsimuste esitamine mõjutab arusaamisega lugemist olenevalt küsimuste esitamise ajastusest, õpilaste vanusest, soost ja teksti keerukusest ning milline on nende kolme teguri koosmõju. Katsed, milles osales kokku 568 õpilast neljandast ja seitsmendast klassist ning kus varieeriti nii teksti keerukust kui ka järelduslike küsimuste esitamise ajastust, näitasid, et järelduslike küsimuste esitamine mõjutab loetust arusaamist positiivselt vaid kindlatel tingimustel. Mõju oli suurem siis, kui tekst oli õpilastele jõukohasem, kuid isegi sel juhul olenes see küsimuste esitamise ajastusest. Neljandas klassis oli küsimuste mõju positiivne vaid siis, kui järelduslikud küsimused esitati pärast tervikteksti lugemist. Kui järelduslikud küsimused esitati lugemise ajal tekstilõikude järel, osutus neljanda klassi katsegruppide arusaamine loetust isegi kehvemaks kui kontrollgruppidel. Seitsmendas klassis ei täheldatud sama teksti korral sõltuvust küsimuste esitamise ajastusest. Keerukama teksti korral ei avaldanud järelduslike küsimuste esitamine positiivset mõju ei neljandas ega seitsmendas klassis. Uurimuse tulemusi saab kasutada sellise metoodika lähtealusena, kus arusaamisega lugemist arendatakse õpilastele järelduslike küsimuste esitamise teel. Metoodika rakendamise tulemusena õpivad õpilased ise esitama küsimusi, et tagada seeläbi loetavast arusaamine. Uurimuse praktiline ja rakenduslik väljund algklassiõpetajate jaoks seisneb rakendustingimuste täpsustamises, mis võimaldab järelduslike küsimuste esitamisega toetada ja arendada arusaamisega lugemist. Samuti pakuvad uurimistulemused võimalusi täiendada algklassiõpetajate ettevalmistuse sisu lugemisoskuse õpetamise metoodika kaudu. Kuigi uurimistöö andis väärtuslikku informatsiooni loetust arusaamise toetamise ja lugemisoskuse arendamise metoodika kohta, on vajalik selle teemavaldkonna edasine põhjalikum uurimine.