Sirvi Kuupäev , alustades "2015-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Genetic diversity and taxonomy within the genus Rhinanthus
(2015-02-03) Talve, Tiina
Meie planeedi bioloogiline mitmekesisus kahaneb kiiresti. Tänaseks on teada, et liikide ellujäämiseks on oluline geneetiline varieeruvus. Geneetilise diversiteedi uurimine võib aidata lahendata keerukate liigikomplekside taksonoomiat ning annab infot tänapäeva liigirikkuse, liikide mineviku ja evolutsiooni kohta. Lisaks sellele mõjutab geneetilist mitmekesisust ka taimede paljunemisviis ning populatsioonide suurused. Seega on oluline hinnata liikide geneetilist mitmekesisust. Käesolevad doktoritöös uurisin isoensüümide ja mikrosatelliitidega seitsme liigi geneetilist varieeruvust perekonnast Rhinanthus. Uuritud liigid kuulusid kolme erinevasse sektsiooni: Eesti endeem R. osiliensis, R. rumelicus, R. wagneri, R. angustifolius, R. alectorolophus sektsiooni Cleistolemus, R. minor sektsiooni Rhinanthus ning Bulgaaria endeem R. javorkae sektsiooni Anoectolemi. Lisaks sellele võrdlesime esmakordselt geneetiliselt Rootsi saarelt Gotlandilt leitud ebaselget robirohu taksonit morfoloogiliselt sarnase Eesti endeemiga R. osiliensis. Tulemused näitasid laialdast sugulusristumist enamuses uuritud populatsioonidest hoolimata liigilisest kuuluvusest. Endeemidel (R. osiliensis ja R. javorkae) ning kitsa levikuga Gotlandilt leitud ebaselgel taksonil on madalam geneetiline mitmekesisus võrreldes laialt levinud liikidega (R. rumelicus, R. wagneri, R. angustifolius). Siiski, madal geneetiline mitmekesisus leiti samuti laialt levinud liigil R. minor, mis ilmselt on tingitud liigi õie morfoloogiast. Geneetiliselt eristusid hästi eraldi sektsioonidesse kuuluvad R. minor ja bulgaaria endeem R. javorkae. Uuritud sektsiooni Cleistomus liigid on geneetiliselt teineteisele sarnased välja arvatud R. alectorolophus, mis eristus märkimisväärselt teistest sama sektsiooni liikides. Seega on sektsiooni Cleistolemus monofüleetilisus küsitav. Lõpetuseks näitasid tulemused, et Rootsist Gotlandi saarelt leitud robirohi on geneetiliselt märkimisväärselt erinev morfoloogiliselt sarnase Saaremaa robirohuga R. osiliensis ning tegemist ei ole ühe liigiga. Minu doktoritöö näitab mlekulaargeneetiliste uuringute tähtsust aitamaks selgitada keerulisi liikidevahelisi suhteid, hinnata populatsioonide jõulisust.
Muutus Eesti ilma Harju keskmine
(Maaleht, 2015-02-05) Kallis, A.
Privacy-preserving statistical analysis using secure multi-party computation
(2015-02-06) Kamm, Liina
Kaasaegses ühiskonnas luuakse inimese kohta digitaalne kirje kohe pärast tema sündi. Sellest hetkest alates jälgitakse tema käitumist ning kogutakse andmeid erinevate eluvaldkondade kohta. Kui kasutate poes kliendikaarti, käite arsti juures, täidate maksudeklaratsiooni või liigute lihtsalt ringi mobiiltelefoni taskus kandes, koguvad ning salvestavad firmad ja riigiasutused teie tundlikke andmeid. Vahel anname selliseks jälitustegevuseks vabatahtlikult loa, et saada mingit kasu. Näiteks võime saada soodustust, kui kasutame kliendikaarti. Teinekord on meil vaja teha keeruline otsus, kas loobuda võimalusest teha mobiiltelefonikõnesid või lubada enda jälgimine mobiilimastide kaudu edastatava info abil. Riigiasutused haldavad infot meie tervise, hariduse ja sissetulekute kohta, et meid paremini ravida, harida ja meilt makse koguda. Me loodame, et meie andmeid kasutatakse mõistlikult, aga samas eeldame, et meie privaatsus on tagatud. Käesolev töö uurib, kuidas teostada statistilist analüüsi nii, et tagada üksikisiku privaatsus. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutame turvalist ühisarvutust. See krüptograafiline meetod lubab analüüsida andmeid nii, et üksikuid väärtuseid ei ole kunagi võimalik näha. Hoolimata sellest, et turvalise ühisarvutuse kasutamine on aeganõudev protsess, näitame, et see on piisavalt kiire ja seda on võimalik kasutada isegi väga suurte andmemahtude puhul. Me oleme teinud võimalikuks populaarseimate statistilise analüüsi meetodite kasutamise turvalise ühisarvutuse kontekstis. Me tutvustame privaatsust säilitavat statistilise analüüsi tööriista Rmind, mis sisaldab kõiki töö käigus loodud funktsioone. Rmind sarnaneb tööriistadele, millega statistikud on harjunud. See lubab neil viia läbi uuringuid ilma, et nad peaksid üksikasjalikult tundma allolevaid krüptograafilisi protokolle. Kasutame dissertatsioonis kirjeldatud meetodeid, et valmistada ette statistiline uuring, mis ühendab kaht Eesti riiklikku andmekogu. Uuringu eesmärk on teada saada, kas Eesti tudengid, kes töötavad ülikooliõpingute ajal, lõpetavad nominaalajaga väiksema tõenäosusega kui nende õpingutele keskenduvad kaaslased.
Prognooside tõlgendamise peen kunst
(Maaleht, 2015-02-12) Kallis, A.
Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)
(2015-02-17) Anderson, Jaanika
Vätekirja teemaks on Tartu ülikooli kunstimuuseumi valandikogu kujunemine, areng ning kasutamine pedagoogilises ja teadussfääris 19. sajandil. Ehkki ajalooliselt kujunes valandikogu samal ajal koos ülikooli kunstimuuseumi originaalide koguga, võimaldab üksnes valandile keskenduv vaatlus üksikasjalikumalt uurida seda kui antiikkunsti retseptsiooni spetsiifilist vormi. Uurimaks millistest mõjuteguritest lähtudes antud kogu loodi ja arendati, paigutati see Euroopa ja Eesti ajaloolisesse, ideoloogilisse ja akadeemilisse konteksti. Teine suurem uurimisküsimus puudutab selle valandikogu retseptsiooni akadeemilises õppetöös ja teadustegevuses. Huvi autentse antiikkunsti ja sellega seoses ka valandite vastu algas Eesti alal eelkõige tänu valgustuse, sh vabamüürluse ja haridusideede levikule 18/19. sajandi vahetusel. Enam kui sajandi kestnud protsessis võime eristada kolme, eri paradigmadest mõjutatud etappi: esimesena valitses kunstimuuseumis universaalne periood, mil antiikkunsti ja valandite kõrval koguti väga erinevaid kunstiliike. 19. sajandi keskel sai antiikkunsti, sh skulptuurivalandite kogumisele spetsialiseerumisega alguse perfektsionismiperiood, millega astuti ülikoolide tüüpiliste kunstikogude hulka. Kolmandana võib nimetada süstematiseerimise etappi, kus kogumise kõrval muutus oluliseks kogude publitseerimine. Siinsed paradigmamuutused vormusid Euroopa üldise konteksti mõjul, kuid kogu täiendamine sõltus ka muuseumi juhatjata eelistustest, teadmistest ja kontaktidest ning nende vahetumisega kaasnesid paljudel juhtudel muutused muuseumi prioriteetides ning paradigmavahetused olid kergemini sisseviidavad. Siinse valandikogu järjepideva arengu tagas 19. sajandil väliste väliste agressiivsete katkestusteta ajaloolis-poliitiline ja sotsiaalne situatsioon. Tartu ülikooli asend kahe erineva kultuuri mõjusfääris, poliitiliselt Vene impeeriumi koosseisus ning haridus- ja kunstiideaalidelt saksa kultuuriruumis, mõjus valandikogu kujunemisele pigem positiivselt. Säilinud materjalide põhjal peab nentima, et muuseumi algidee oli kogu saksa kultuuriruumis võrdlemisi uudne ja idealistlik, kuid selle rakendamine praktilises õppes ei läinud nii ladusalt. Tartu valandikogu tähtsus teadustöös jäi võrreldes kogu kasutamisega õppetöös veelgi tagasihoidlikumaks.
Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid
(2015-02-25) Lokk, Reigo
Kaasaegsed riigid seisavad sageli silmitsi pakiliste probleemidega, kuidas tagada mitte üksnes oma administratiivsüsteemide toimimine ja territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ning kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis tihtipeale on rahvuslikult killustunud või koosneb koguni teineteise suhtes antagonistlikest etnilistest gruppidest. Seepärast tegelevad keskvõimud neis reeglina nii alalise riigikujunduse kui rohkem ehk vähem pingeid külvava natsiooniloomega. Antud väitekiri käsitlebki nimetatud protsessidega seotud etnilise värvinguga poliitilisi vastasseise taasiseseisvunud Eestis. Töö eesmärgiks on selgitada välja postkommunistliku Eesti rahvuse-ehituse üldised tunnusjooned ning demonstreerida siinkohal peamisi valitsusorganite poolt algatatud ametlikke abinõusid koos nende elluviimisel esile kerkinud katsumustega. Selle nn demograafilises dimensioonis uuritakse Eesti lähimineviku rändepoliitilisi initsiatiive. Rahvuskujunduse kultuurilisest küljest lahatakse aga keele-, haridus- ja infopoliitika sfääri ning avaliku ruumi sümboolse eestistamise katseid. Riigi-ehituslike aspektide analüüsi raames lasub põhirõhk regionaalse ja majandusliku iseloomuga ettevõtmistel. Ühtlasi harutatakse uurimustöös põhjalikumalt lahti Kirde-Eesti venekeelsetes regioonides vallandunud separatismitendentse. Sondeeritakse, kui tugevad ja mis laadi nood ambitsioonid olid, kuidas idanesid ning mil moel vastavad algatused viimaks summutati. Töö tulemused lubavad järeldada, et iseseisvuse taastanud Vabariigi rahvustavad praktikad olid erinevatel põhjustel küllalt protektsionistlikud ning etnilisi Teisi tõrjuvad, iseäranis 1990-ndatel aastatel. Sajandivahetusel muutus Eesti etnopoliitika nii välismaistest kui sisemistest ajenditest lähtuvalt veidi kaasavamaks ja rahvusloome strateegilist arsenali mõnevõrra täiustati. Siiski jäi riigi poliitikat tervikuna iseloomustama nn etniline kontrollivus. Selle mõjusid Eesti rahvuskujunduse sihtidele võib lugeda valdkonniti üsna eripalgelisteks.
Kollektiivlepingu roll ja regulatsioon nüüdisaegsetes töösuhetes
(2015-02-27) Pärnits, Kadi
Uurimus keskendub kollektiivlepingu rolli väljaselgitamisele Eestis ja mujal Euroopa riikides. Samuti sellele, kas ja milliseid täiendusi on vaja teha Eesti seadustes, et suurendada töösuhete turvalisust, tagades samaaegselt regulatsiooni paindlikkuse. Uurimisülesande lahendamisel lähtus autor ka kollektiivlepingute edendamise vajaduse aspektist, kuna kollektiivlepingutega on kaetud Eestis üksnes 32,7% töötajatest. Analüüs näitas, et Eesti kollektiivlepingu roll on erinev osade töös võrreldud uute EL liikmesriikide ja riikide omast, kus sotsiaaldialoog on rohkem arenenud. Nimelt on Eesti kollektiivlepingu rolliks seaduslike tööalaste tagatiste täiendamine, paindlikkuse võimaldamine kollektiivlepingute abil ei ole Eesti kollektiivlepingutele üldiselt omane. Väitekirjas asub autor seisukohale, et kollektiivlepingu roll nüüdisaegsetes töösuhetes peab lisaks turvalisuse suurendamisele olema ka töösuhete paindlikkuse tagamine. See avaldub eeskätt kollektiivlepingu ja seaduse muutunud vahekorras: seaduse üldiselt sõnastatud põhimõtete täpsustamises ja defineerimises vastavalt konkreetsele volitusnormile, töötingimuste reguleerimises võrreldes seadusega teisiti, sh ka töötajate kahjuks( derogatsioonid). Samuti avaldub see kollektiivlepingus kokkulepitud teemades, sh ka seni juhtkonna pädevuses olevate majandust ja tööhõivet puudutavate küsimuste kokkuleppimises. Mittetüüpilistel töötegijatel peab olema võimalik kollektiivlepinguid sõlmida. Lepingu õiguslik regulatsioon peab nimetatud kollektiivlepingu rolli realiseerumist võimaldama ja toetama. Autor on seisukohal, et suurendada töösuhete turvalisust, tagades samaaegselt regulatsiooni paindlikkuse on vajalik julgemini kasutada seaduse ja kollektiivlepingute kombinatsiooni. Andes eeskätt keerulisemates küsimustes kindlapiirilisemalt kaalutlusõiguse üksikult töötajalt töötajate tasandile. Samuti tuleb nüüdisajastada nii lepingu mõiste, kohaldamise kui kollektiivlepingu kehtivuse regulatsioon. Lahendada tuleb poolte esinduslikkuse küsimus, täpsustada töötajate esindajate õigusi derogatiivsete kokkulepete tegemisel ning sätestada majanduslikult sõltuvate töötegijate õigused kollektiivlepingute sõlmimiseks. Samuti tuleb avardada laiendatavate teemade ringi. Oluline on Eesti detsentraliseeritud kollektiivlepingute süsteemis harutasandi rolli suurendamine. Riikidel, kes on võtnud samuti suuna detsentraliseerimisele, on eeskätt töös väljatoodud detsentraliseerituse erinevaid aspekte võimalik uute regulatsioonide loomisel arvesse võtta.