Sirvi Kuupäev , alustades "2015-03-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

A Case Study of the Communicative Abilities of a Subject with Mosaic Patau Syndrome
(2015-03-20) Rummo, Ingrid
Kõnevõime puudumine tekitab keerulisi olukordi ega lase suhtlusel sujuda. Kõnetul indiviidil tekib kergesti frustratsioon ning hädas on ka tema lähedased ja ametiisikud, kellega isik kokku puutub. Kuigi verbaalne suuline kommunikatsioon on kõige levinum mõtete edastamise viis, saame suhelda ka sõnadest erinevate märkide abil, multimodaalselt. Üks võimalus kõnetut inimest aidata on analüüsida tema suhtlust, leida sellest tema jaoks tähtsaimad ja kõige kasutatavamad suhtlusmodaalsused ning sel viisil tema mõistmiseni jõuda. Käesoleva väitekirja näol on tegemist Eesti esimese multimodaalse suhtluse uuringuga, kus vaadeldakse vaimupuude ja düspraksiaga indiviidi toimetulekut suhtlussituatsioonides. Ka ei ole eri trisoomiatega isikute suhtlusmodaalsusi (uurimistöö subjekti põhidiagnoos on Patau sündroomi e 13. kromosoomi trisoomia mosaiikvariant) siin varem uuritud ning kogu maailmas on sellise kommunikatsiooni kohta väga vähe andmeid. Samas on valdkond oluline ja suure praktilise väärtusega, kuna ka sellise puudega – ekspressiivse kõne häirega – indiviididel on vajadus ja õigus inimestevahelises suhtluses osaleda, informatsiooni vastu võtta ja ennast arusaadavaks teha. Temaatikat oleks kohe vaja Eesti ühiskonnas rohkem tutvustada. Ainuüksi multimodaalsel mikroanalüüsil põhineva lähenemise teadvustamisest võib olla abi selliste puuetega inimeste paremaks mõistmiseks nende igapäevases elus. Artiklipõhine väitekiri on juhtumiuuring, mille ühe tulemusena koostati uuritava indiviidi suhtlusmodaalsuste leksikon. Valminud loendi eesmärk on parandada subjekti elukvaliteeti – selle olemasolu võimaldab indiviidi suhtluspartneritel temast aru saada, temaga suhelda ja tagab nii sujuvama kommunikatsiooni. Töö autor näeb ka vajadust töötada välja sobiv suhtlusmetoodika ekspressiivse kõnepuudega inimeste ja nende suhtluspartnerite jaoks, dissertatsioon on esimene samm selles suunas.
Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles
(2015-03-20) Piits, Liisi
Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles. Väitekirja eesmärk on välja selgitada, mida sõna esinemisümbrus ütleb sõna tähenduse kohta ja kuidas esinemiskontekst peegeldab keelekasutajate nägemust sõnaga tähistatud isikust. Tähelepanu all on 10 sagedama inimest tähistava sõna (inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema) esinemiskontekst. Korpusandmetele tuginevast uurimusest selgub, et mida rohkem sarnaseid tähenduskomponente kahel sõnal esineb, seda suurem on sõnade esinemiskonteksti kokkulangevus. Analüüs näitab, et väga olulise osa moodustavad inimest tähistavate sõnade omadussõnalistest laienditest vanusele viitavad sõnad. Näiteks sõnade poeg ja tütar omadussõnalistest laienditest tähistavad vanust koguni 86% sõnadest. Sõnade erinev esinemiskontekst peegeldab ühiskonnas kehtivaid võimusuhteid. Nt sõnade laps ja inimene konteksti võrdlus näitab, et majanduslik võim kuulub täiskasvanutele. Sugudevahelised erinevused avalduvad inimest tähistavate sõnade juurde kuuluvates omadussõnades ja tegusõnades. Inimest tähistavate sõnade esinemiskontekst toob esile eelkõige stereotüüpse nägemuse naissoost ja meessoost inimestest. Näiteks tüdrukute ja naiste välimuse kirjeldamisel rõhutatakse ilu mitu korda enam kui poiste ja meeste puhul. Kui naiste puhul peetakse oluliseks mainida perekondlikku seisu, siis meeste puhul peetakse oluliseks määrata, milline on koht sotsiaalsel redelil. Tegusõnade analüüs kinnitab, et naisi nähakse enam privaatsfääris ja mehi avalikus sfääris aktiivsetena. Meessoost isikuid tähistavad sõnad esinevad mitmeid kordi sagedamini koos agressiivseid tegevusi tähistavate tegusõnadega. Raske on kindlaks teha, kas erinevatele inimest tähistavatele sõnadele eriomased omadussõnad ja tegusõnad peegeldavad tegelikkust, ühiskonnas kehtivaid soorolle või selliseid stereotüüpe, mis tegelikkusele ei vasta. Pigem väljendavad sagedamad sõnadevahelised suhted lihtsustavalt ja üldistavalt seda, kuidas tüüpiliselt inimesi eesti kultuuris nähakse ja kujutatakse.