Sirvi Kuupäev , alustades "2015-04-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Engineering students' experiences of entrepreneurship education : a qualitative approach
(2015-04-09) Täks, Marge
Tuleviku insenerid peavad lisaks erialastele teadmistele oskama märgata ärivõimalusi, neid kriitiliselt hinnata ning ellu viia. Inseneril on muu hulgas tarvis teada, kuidas ettevõtteid luua ja neid jätkusuutlikuks muuta, kuidas moodustada meeskondi ja motiveerida töötajaid, kasuks tuleb oskus juhtida investeeringuid. Seega, tuleviku inseneridelt oodatakse nii sügavaid erialaseid teadmisi kui ka loovust, ettevõtlikku hoiakut ja suutlikkust kogutud teadmisi rakendada. Kuigi inseneriõppe pakkujad võtavad õppetöö planeerimisel üha enam arvesse vajadust loomingulisuse ja innovatsiooniprotsesside tundmise järele, ei osata või ei soovita tihtipeale neid teadmisi ettevõtlusõppega lõimida. Taolisi lahknevusi õppekavade ja tööturu ootuste vahel kajastavad samuti paljud Euroopa Liidu (edaspidi EL) raportid, milles tuuakse välja, et just ettevõtlusõpe võimaldab haridust ajakohastada, toetada elukestvat õpet ning arvestada paremini tööturu ootusi. Ettevõtlusõpe õpetabki õppijat märkama enda ümber uusi (äri)võimalusi, lahendama probleeme loovalt, tulema toime ebakindluse ja kiirelt muutuvate või ootamatute asjaoludega. Ettevõtlusõppes õpitakse riske maandama, klientidele väärtust looma, turgude atraktiivsust hindama, oma ideid ellu viima ja palju muud elus vajalikku. Seetõttu aitabki ettevõtlusõppe lõimimine õppekavadesse tööturu ootustega paremini arvestada. Muu hulgas toetab ettevõtlusõpe üldiste oskuste, nagu eneseefektiivsuse ja –regulatsiooni arendamist. Lähtudes ELi aruannetest ja nendega seonduvatest hariduse arendamist toetavatest rahastusvõimalustest, on ELi mitme riigi haridusministeeriumid algatanud programme ettevõtlusõppe edendamiseks ja lõimimiseks õppekavadesse kõikidel haridustasemetel. Paraku ei näe kõik haridusasutused eelmainitud arenguid ilmtingimata hariduse ajakohastamise ja tähenduslikuma õpikogemuse pakkumise võimalusena. Mõistmaks ettevõtlusõppe väärtust hariduse kaasajastamisel, on vaja rohkem informatsiooni ja paremat arusaama sellest, kuidas ettevõtlusõpet õppekavadesse integreerida, millised on ettevõtlusõppe protsessid ja sobivad õppemeetodid. Lähtuvalt eelnevast, oli doktoritöö eesmärgiks uurida inseneriõppe tudengite ettevõtlusõppe kogemusi kolmest vaatenurgast lähtudes: 1) kuidas inseneriõppe tudengid ettevõtlusõpet kogesid, 2) milliseid arusaamu oma õppimise tulemusel väljendasid ning 3) missuguseid emotsioone tudengid õppeprotsessist lähtuvalt kirjeldasid. Uuringu aluseks olnud ettevõtluskursus töötati välja integratiivse pedagoogika mudeli põhjal (edaspidi IPM). IPM toetub sotsiaal-konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja võimaldab integreerida peamiselt nelja liiki teadmisi: teoreetilisi/kontseptuaalseid, praktilisi/kogemuslikke, sotsiaal-kultuurilisi ja eneseregulatsiooniga seonduvaid teadmisi. IPMile annab lisandväärtuse asjaolu, et seda saab rakendada lisaks ettevõtlusõppele ka üldiste oskuste arendamiseks paljudes õppekavades, sealhulgas inseneriõppes. Toetudes uuringu tulemustele, saab öelda, et inseneriõppe üliõpilaste õpikogemused ettevõtlusõppest varieerusid. Doktoritöö esimese uuringu tulemusena esitati neli kvalitatiivselt erinevat kategooriat , kus ettevõtlusõpet kogeti kui 1) esimest sammu enesejuhitud õppimise suunas, 2) ettevalmistust tööeluks, 3) esimest sammu ettevõtjaks saamisel ning 4) konteksti, kus saab arendada juhtimisoskusi ja võtta vastutust meeskonna saavutuste eest. Doktoritöö teises uuringus väljendasid inseneriõppe tudengid nelja kvalitatiivselt erinevat õpikontseptsiooni ettevõtlusõppest. Nendes tulemustes käsitleti ettevõtlusõpet inseneriõppes kui 1) allikat ideede rakendamiseks insenerivaldkonnas, 2) allikat uue ja sügavama arusaama tekkimiseks ettevõtlusega seonduvatest teemadest, 3) kindlale tegevusele suunatud personaalset arengut ning 4) eneseteostust meeskonnatöös. Nende kahe uuringu õpikogemuste ja õpikontseptsioonide variatsioonide tulemusena toodi välja õpiprotsessis esinevad pedagoogiliselt olulised aspektid, mis aitavad mõista, kuidas toimus õppimine ning millised meetodid õppeprotsessi planeerimisel ja rakendamisel toetavad nii õppijate enesearengut kui ka sügavamat, tähenduslikumat õppimist. Doktoritöö kolmandas uuringus on välja toodud kolm peamist emotsioonide tekkimise allikat, mis mõjutasid tudengite õppimist kõige enam. Nendeks olid 1) uus õpikeskkond (üleminek traditsiooniliselt õppelt aktiivõppele), 2) ühine ehk koosõppimine ja 3) raskusi valmistavad (keerulised) ülesanded. Need kolm peamist emotsioonide allikat sisaldasid omakorda emotsioonide alam-allikaid. Kõik analüüsi käigus välja toodud emotsioonide allikad esindavad õppimises neid aspekte, mis on pedagoogiliselt olulised. Lisaks õppimises esinenud emotsioonide allikate tuvastamisele avaldusid analüüsi käigus dünaamilised mustrid, mis aitavad mõista, kuidas ettevõtlusõppes õppijate emotsioonid väljenduvad ja aitavad luua paremaid võimalusi õppija toetamiseks õppeprotsessis. Doktoritöö pedagoogiliste järelduste osas on välja toodud kõigi kolme uuringu tulemusel esile kerkinud olulisimad ettevõtlusõppega seonduvad põhimõtted, mis toetavad üliõpilaste tähenduslikumat ja sügavamat õppimist. Näiteks kirjeldatakse, millist mõju avaldab õppijatele üleminek traditsioonilisest õpikeskkonnast sotsiaal-konstruktivistlikule ja mida saab õppejõud teha selleks, et seda üleminekut toetada. Sotsiaal-konstruktivistlikus õpikäsitluses ja ettevõtlusõppes on keskne roll meekonnatööl. Just meeskonnatööga seotud mitmed olulised protsessid väärivad erilist tähelepanu, tagamaks sügavat õppimist. Seetõttu on meeskonnatöös kasulik rakendada sobivaid tehnikaid, mis toetavad õppimist. Õpikeskkond, meeskonnatöö, ajakasutus, keerulised ülesanded ja probleemid koostoimes välise maailmaga on õppimises paljude emotsioonide allikaks ja seda kõike on õpiprotsessis tarvis arvestada. Emotsioonidel on õppimises tähtis roll, mistõttu on õppejõul oluline mõista, kuidas toetada emotsioonide abil sügavamat õppimist nii õpet kavandades, õppe- ja õpiprotsessi kestel kui ka õppijate arengut hinnates. Kokkuvõtteks, doktoritöö tulemused parendavad seniseid õpetamistavasid, tõstes õpetajakoolituses tähelepanu keskpunkti ettevõtlusalaseid teadmisi, mis on pedagoogiliselt olulised ja toetavad õppijat. Rõhutamist väärib, et käesoleva doktoritöö pedagoogilised järeldused ületavad ettevõtlusõppe piire ja on rakendatavad paljudes tõsielulise sisuga (või tõsielu simuleerivates) õpikeskkondades. Ettevõtlusõppe integreerimiseks ja õpetamiseks välja pakutud sotsiaal-konstruktivistlikel põhimõtetel põhinev IPM pakub hea raamistiku ja vahendid üldiste oskuste ning ettevõtliku meelelaadi arendamiseks eri valdkondades mittemajanduse erialadel.
El Nińo tuleb. Aga suvi?
(Eesti Ekspress, 2015-04-09) Kallis, A.