Sirvi Kuupäev , alustades "2015-04-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega
(2015-04-14) Jäätma, Janar
Eesti õiguskorras on politsei ja teiste organite läbi viidava riikliku järelevalve menetluse aluseks ohutõrje kontseptsioon. Tegemist on Eesti õigussüsteemis küllaltki uue fenomeniga, kuna korrakaitseseadus jõustus 1. juulil 2014. Ohutõrjeõigus on klassikaline riivehaldus, kuna see annab õiguse piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. Seadus jätab korrakaitseorganitele ulatusliku kaalumisruumi ohu tuvastamisel ja sobilike meetmete valimisel. Riivehalduse meetmete rakendamise eelduseks on määratlemata õigusmõisted (nt oht, avalik kord, avaliku korra eest vastutav isik). Riigikohus on oma arvamustes märkinud, et korrakaitseseadusega üle võetud ohutõrje kontseptsioon ei ole Eesti õigusruumile kõige parem lahendus. Autor seab eesmärgiks vastata küsimusele, kas korrakaitseseaduses sätestatud ohutõrjeõiguse doktriin ja tema üksikud elemendid (nt eraõigusklausel, üldvolitus) on kooskõlas põhiseadusega ning millised piirangud seab põhiseadus ohutõrjeõigusele. Esiteks järeldab autor, et ohutõrjeõiguse põhiseadusliku õigustusena (legitiimse eesmärgina) saab käsitada riigi sisemist rahu ja julgeolekut (tegemist on põhiseadusliku väärtusega) ning riigi kohustust garanteerida isikute põhiõigused. Teiseks järeldab autor, et põhiseadus ei luba erasektorile intensiivseid riivemeetmeid delegeerida; riikliku järelevalve menetlust kohaldada süüteomenetluse eesmärkide saavutamiseks. Lisaks on põhiseaduse kohaselt problemaatiline, kui korrakaitseorganil on õigus sekkuda eraisikute vahelisse vaidlusesse üksnes siis, kui selleks esineb avalik huvi. Samuti tuleks ohukahtluse korral hoiduda ohutõrje meetmete rakendamisest. Kummutamaks üldvolituse põhiseaduspärasuse problemaatilisust, on põhjendatud piirata üldvolituse rakendamise eelduseid sellega, et tegemist oleks olukorraga, kus tõkestatakse kuritegu, väärtegu, põhiseaduskorra rasket rikkumist või kõrvaldatakse see tagajärg või tõrjutakse ohtu isiku elule, tervisele, isiku vabadusele või asja kahjustamisele.