Sirvi Kuupäev , alustades "2015-04-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Application of sol-gel technology for production of ceramic nanocomposites and functional coatings
(2015-04-20) Umalas, Madis
Kosmose-, lennuki- ja energiatehnoloogia tormiline areng on tekitanud vajaduse uudsete nano-komposiitmaterjalide ning funktsionaalsete pinnakatete järele, mida kasutatakse kaasaegsete seadmete ja konstruktsioonide väljatöötamisel. Materjalid peavad vastu pidama ekstreemsetele oludele kaotamata seejuures oma funktsionaalsust. Selleks otstarbeks sobivad metallkarbiidide ja -oksiidide komposiidid ning pinnakatted, millel on äärmuslik kulumiskindlus ning mis kannatavad kõrgeid töötemperatuure, samas vastu pidades temperatuurikõikumistele. Sarnased nõuded materjalidele on järjest enam ka meie igapäevaellu jõudnud. Käesoleva töö eesmärgiks oli kõvade keraamiliste nano-komposiitmaterjalide ja funktsionaalsete katete väljatöötamine lähtudes sool-geel tehnoloogiast. Eesmärgi saavutamiseks läheneti probleemile mitmest aspektist: töö hõlmas sool-geel tehnoloogia kasutamist, materjalide töötlust ja katsetamist kõrgetel temperatuuridel, tulemi täppis-karakteriseerimist ja nano-osiste mehaaniliste omaduste selgitamist. Sool-geel meetodi kasutamise üheks peamiseks eeliseks alternatiivide ees on, et lähteained segatakse kokku vedelas faasis ehk molekulaarsel tasandil, mille tulemusena saadakse ühtlaselt jaotunud komposiitmaterjalid. Töös näidati, et väljatöötatud meetodiga valmistatud lähteainete kasutamisel on võimalik oluliselt vähendada karbiidsete komposiitmaterjalide karbotermilise taandamise temperatuuri. Erilist tähelepanu pöörati titaan-tsirkooniumkarbiidi segu (TiC-ZrC), titaankarbiidi/ süsiniknanotorude komposiidi (TiC/MWCNT) ja titaanoksiidiga kaetud hõbeda nanotraatide (TiO2/AgNW) sünteesile ning karakteriseerimisele. Ühedimensionaalsete nanoosakeste täpsemaks tundmaõppimiseks konstrueeriti kõrglahutusega elektronmikroskoobi sisse spetsiaalne seade osakeste mehaaniliste omaduste väljaselgitamiseks. Nanostruktuuride mehaaniliste omaduste määramine aitab mõista seoseid nende suuruse, geomeetria ja koostise vahel. Saadud teave aitab komposiitmaterjalidesse funktsionaalseks täitematerjaliks või tugevdavaks armatuuriks sobivaid nanostruktuure valida. Töös selgitati välja näiteks, kas üksikuid alumiiniumoksiid(Al2O3)fiibreid ja hõbeda nanotraate on võimalik painutada elastselt miljon tsüklit.
The transmedial aspect of cultural autocommunication
(2015-04-20) Ojamaa, Maarja
Väitekirja keskmes on nähtus, mida seostatakse eelkõige kaasaegse meediakultuuri innovaatiliste võtetega, kuid mis avatakse põhiolemuselt väga vana kultuurimehhanismina. Selleks nähtuseks on transmeedia, mida teinekord nimetatakse ka ristmeediaks. Transmeediast räägitakse olukorras, kus üks tekst (lugu) eksisteerib korraga kahes või enamas meediakanalis. Üheks hiljutiseks kohalikuks näiteks on “Nullpunkti” (2014) maailm, mis laotub laiali noorteromaanis, filmis, teleseriaalis, mobiilirakenduses jm. Ühelt poolt näib sellise pihustamise põhieesmärgiks olevat keskse loo mõjusam turundus, kuid samas on tajutav ka transmeedia poeetiline potentsiaal ja võime pakkuda lugejale või vaatajale hõlmavamat fiktsionaalse maailma kogemust. Taoliste projektide sihtgrupiks on seni veel pigem noored, kelle jaoks erinevate platvormide vahel navigeerimine on omamoodi iseenesest mõistetav kirjaoskus - paralleelselt vaadatakse televiisorit, täiendatakse kogemust veebis leiduva infoga, jagatakse seda sotsiaalmeediaplatvormidel jne. Samuti on selle põlvkonna lemmiklugude kangelased jõudnud järgemööda raamatutest ekraanidele, lavadele, mänguasjariiulitele, ehk piltide ja helide keelde, erinevatele meeltele kogetavaks. See kõik tundub esmapilgul üksnes 21. sajandi meelelahutuskogemusena, kuid tegelikult teevad kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogia võimalused lihtsalt nähtavamaks ja seega ka paremini analüüsitavaks mehhanismid, mis on omased kultuurile üldiselt. Näiteks on pea universaalne praktika korrata mälestust kogukonnale olulisest (ajaloo)sündmusest erinevates keeltes, kandes selle üle suulisest pärimusest kasvõi koopajoonistele, kindamustritesse, arhitektuursetesse vormidesse, dokumentaalfilmidesse jne. Kultuurimällu jääb see sündmus aga sulamina kõigist neist versioonidest. Seejuures ei ole taoline sulam korrastatud mitte allikate objektiivse täpsuse alusel, vaid vastavalt kehtivale kultuurikeelte hierarhiale. Ülekanded kultuurikeelte vahel ei seisne aga ainuüksi ühe tähenduse kordamises ja mällu talletamises, vaid on ka uute tähenduste ja funktsioonide loomise võtmemehhanismiks.