Sirvi Kuupäev , alustades "2015-05-05" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Neoproterozoic Baltic paleosol: geology and paleoenvironmental interpretation(2015-05-05) Liivamägi, SirleKäesoleva doktoritöö eesmärgiks on hinnata Balti murenemiskooriku säilivust, murenemisastet, võimalikke hilisemaid mõjutusi, ning rekonstrueerida paleoklimaatilised tingimused murenemiskooriku moodustumise ajal Eelkambriumis. Eelkambriumi murenemiskoorikud on haruldased, tavaliselt hilisemates geoloogilistes protsessides moondunud, kuid siiski olulised infoallikad varajase Maa keskkondade uurimiseks. Eelkambriumi noorimat ajajärku, Neoproterosoikumit, iseloomustavad lühiajalised, kuid suureamplituudilised muutused süsinikuringes, hapniku sisalduse tõus atmosfääris tänapäevasele tasemele, globaalsed jäätumised, millele järgnesid lühiajalised nn kasvuhoonekliimaga perioodid ja esimeste hulkraksete loomade ilmumine, mis tähistab bioloogilise mitmekesisuse plahvatusliku arengu algust. Kuigi valdavavalt on Neoproterosoikumi murenemissündmused säilinud pigem kulutuspindade kui terviklike murenemiskoorikutena, siis Ida-Euroopa platvormi kristalsel aluskorral Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal on säilinud mitmekümne meetri paksune hinnanguliselt 600–560 miljoni aasta vanune murenemiskoorik. Võrreldes teiste omavanuste murenemiskoorikutega on Balti murenemiskoorik väga hästi säilinud. Murenemiskooriku läbilõiked on ligikaudu 40 meetri paksused ja nende ülemise osa moodustavad kuni 7 meetri paksused savi- ja rauamineraaliderikkad tsoonid, milliste kujunemist seostatakse tavaliselt murenemisega kuumas ja niiskes troopilises kliimas. Selline murenemiskooriku tekkekeskkonna interpretatsioon on aga vastuolus Baltika paleokontinendi tollase asukohaga kõrgetel laiuskraadidel ja seal tüüpiliselt valitsevate parasvöötme kliimatingimustega. Tõenäoliselt kujunes Balti murenemiskoorik lühiajaliselt intensiivistunud murenemise tulemusena, mida võis põhjustada (globaalsetele?) jäätumistele järgnenud nn kasvuhooneperioodid või süsinikuringe suureskaalalise anomaalia põhjustanud Shuram-Wonoka sündmus, mille tagajärjel järsult ja geoloogilises mõttes lühiajaliselt (<10 miljoniks aastaks) tõusnud atmosfääri CO2 sisaldus põhjustas sademete hapestumise ning võimaldas troopikale iseloomuliku murenemiskooriku kujunemist ka kõrgetel laiuskraadidel väljaspool troopilist kliimavöödet.