Sirvi Kuupäev , alustades "2015-05-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Between maintaining and sustaining heritage in landscape: The examples of Estonian mires and village swings
(2015-05-12) Pungas-Kohv, Piret
Doktoritöö keskmes on maastik ja pärand kui protsessid. Teeside üldosas on pärandi kujunemist käsitletud mõistete säilimine ja säilitamine kaudu. Säilimist on määratletud kui iseeneslikku, holistilist kulgemist. Säilitamise korral on pärand objektina defineeritud ning säilitamine toimub läbi eesmärgipärase kaitsmise, tutvustamise vms tegevuse kaudu. Nende kahe kontseptsiooni valguses uuriti maastikus kahe näite, kiikede ja soode tähendusvälja muutumist viimase saja aasta jooksul. Üldosa jaguneb neljaks alaeesmärgiks, mis sisaldab kahe näite paigutumist säilimise ja säilitamise skaalale ning erinevate tegurite esitlusele, mis toetavad või takistavad minevikus tekkinu toimimist tänapäeval. Doktoritöö tulemusena on koostatud mudel, mis aitab kaardistada pärandi majandamisviise: A) elamise-kontseptsioon (living-in), kus kohalik inimene on ise pärandi looja/tarbija; B) elamus-kontseptsioon (jumping-into), kus pärandit külalisena tarbitakse; C) vaatlus-kontseptsioon (looking-at), kus inimene on pigem passiivse pealtvaataja rollis. Uurimuse käigus ilmnes, et külakiigekohad on ilmekaks elamise-kontseptsiooni näiteks. Kiikesid ja kiigekohti institutsionaalselt ei kaitsta; sageli on kiige ehituse taga kogukonna soov. Peamine kiigekohtade elushoidmist pärssiv tegur on hirm vastutuse ees, kui kellegagi kiikujatest peaks midagi halba juhtuma. Lahendusena on võimalik välja töötada turvalisemad külakiiged ning jagada vastutust kiikujate, kiigemeistrite ja maaomaniku vahel. Loodud mudeli rakendamine soodes aitas välja tuua, et soid käsitletakse eelkõige vaatlus-kontseptsiooni ja vähem elamus-kontseptsiooni kaudu. Elamise-kontseptsioon on säilinud marjade korjamise kontekstis. Soo kui looduspärandi säilitamine väljendub looduskaitselise ja loodusharidusliku tegevuse kaudu. Võib väita, et soode näitel pärandkultuur ja looduskaitse pigem välistavad üksteist, soodustades eelkõige vaatluspõhist pärandi majandamist. Vahetuma kontakti saamiseks tuleks soodes võimaldada ka elamus-põhist kasutust. Loodud pärandi toimimise mudel aitas ühtlasi tõestada, et säilitamine aitab defineerida pärandiobjekti, seevastu säilimine aitab objekti tegevuslikult elus hoida.
Factors affecting soil respiration and its components in silver birch and Norway spruce stands
(2015-05-12) Kukumägi, Mai
Mulla CO2 voog ehk mullahingamine moodustab suure osa kogu metsaökosüsteemi hingamisest ja põhjapoolkera kõrgemate laiuskraadide metsad omavad olulist rolli globaalses süsinikuringes, mistõttu on selle voo kvantitatiivne hindamine väga aktuaalne teema. Käesolevas doktoritöös käsitleti kolme uudset aspekti. Esiteks suurenenud suhtelise õhuniiskuse mõju mullahingamisele, mis on oluline teave kõrgematel laiuskraadidel prognoositud kliimamuutuste valguses. Teiseks saadi Eesti jaoks uudsed tulemused mullahingamise jaotumisest autotroofseks ja heterotroofseks komponendiks arukase ja hariliku kuuse puistutes. Kolmandaks analüüsiti Eestis esmakordselt kändude juurimise mõju mulla CO2 voogudele. Doktoritöö laiemaks eesmärgiks oli analüüsida erinevate abiootiliste (suurenenud suhteline õhuniiskus, mullatemperatuur ja mullaniiskus) ja biootiliste (puuliik, puistu vanus ja arengustaadium, peenjuurte biomass ja käive, maapealne varise voog mulda, mulla mikroobne biomass ja selle aktiivsus) tegurite ning metsamajandamise (lageraiejärgne kändude juurimine) mõju mullahingamisele ja selle autotroofsele ja heterotroofsele komponendile erineva vanusega arukaasikutes ja hariliku kuuse puistutes. Töö tulemusena selgus, et mullatemperatuur on peamine keskkonnategur mullahingamise sesoonse dünaamika kirjeldamiseks ja mullaniiskusel on nõrk mõju. Suurendatud suhteline õhuniiskus vähendas mullahingamist, kuigi alustaimestiku juurte biomass, produktsioon ja mikroobikoosluste aktiivsus kasvas. Puistu vanus mõjutas mulla CO2 vooge nii arukase kui hariliku kuusiku vanusereas, mis seostus pigem muutustega biootilistes tegurites (peenjuurte dünaamika) kui muutustega mullatemperatuuris ja mullaniiskuses. Mullahingamise komponentide temperatuuritundlikkus oli vastupidine lehtpuu- ja okaspuupuistutes. Esmased tulemused näitasid, et viljaka kasvukohatüübi korral lageraiejärgne kuusekändude juurimine mulla¬hingamist oluliselt ei mõjuta. Antud töö näitab, et metsaökosüsteemi mullahingamine on väga keeruline protsess ning erinevaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, mis seda protsessi mõjutavad, tuleb metsa süsinikuringe prognoosimisel arvesse võtta – eriti kliimamuutuste kontekstis.
Leaching of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs) and heavy metals from the oil shale processing wastes and from waste-based products
(2015-05-12) Jefimova, Jekaterina
Antud doktoritöö eesmärgiks on põlevkivi termilise töötlemise jäätmete ja põlevkivi töötlemise jäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide keskkonnaohtlikkuse hindamine. Põlevkivi suure mineraalaine sisalduse tõttu tekitatakse töötlemise käigus suurtes kogustes tahkeid jäätmeid: termilise töötlemise käigus tekib põlevkivi poolkoks ja põletamisel tekib põlevkivi tuhk, millest taaskasutatakse ainult väike osa. Põlevkivi termilise töötlemise jäätmed sisaldavad ohtlikke raskmetalle ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH-e). Jäätmete keskkonnamõju sõltub pigem saasteainete mobiilsusest, mitte nende sisaldusest lähtematerjalis. Seetõttu saab mõju keskkonnale hinnata vaid läbi aine ülekande tahkest faasist vesifaasi, ehk leostumise abil. Käesolev töö tutvustab leostuvusuuringud väli- ja laboritingimustel. Uuring näitas võimalust hinnata tahkete jäätmete hoidlate keskkonnamõju tõhusa ning odava meetodiga välitingimustes kasutamiseks. Selgus, et poolkoksimäed on ohtlikke PAH-ide ja metallide allikaks pika aja jooksul. PAH-ide leostuvus vanast poolkoksi jäätmehoidlast oli suurem võrreldes hiljuti võetud kasutusele hoidlaga. Töös näidati, et metallide transpordiga keskkonnas võivad olla seotud kolloidid. Uuriti fluoro-PAH-ide (F-PAH-id) kasutust sisestandarditena GC-MS analüüsil. Käesolevas töös uuriti uudse SPME (Solid Phase Microextraction, ehk Tahke Faasi Mikroekstraktsioon) meetodi rakendamist leovee analüüsil. SPME metoodikat kasutati bioloogiliselt kättesaadava (Cfree) PAH-ide fraktsiooni määramiseks. Selgus, et Cfree on väike osa kogu PAH-idest (ainult 0,01-2,7%) leostusvee proovides, mis näitab PAH-ide tugevat seost orgaaniliste ja mineraalainetega. Hinnati PAH-ide ja metallide leostuskäitumist tolmpõletuse ja keevkihtkatla lendtuhast ning tuhast valmistatud mörtidest ja betoonkehadest. Selleks kasutati granuleeritud materjali leostustesti EN 12457-2(2002) ja monoliitse materjali leostustesti EN CEN/TC 15862(2012). PAH-ide sisaldus leovees oli madalam põhjavee keskkonnakvaliteedinäitajatest. Väikese molekulmassiga PAH-ide leostumine leidis aset kõikidest mörtidest ja betoonkehadest, sõltumata tardumisajast. Töö tulemusena saadi väärtusliku infot põlevkivitööstuse tahkete jäätmete ning neist valmistatud produktide käitumise keskkonnas.