Sirvi Kuupäev , alustades "2015-06-26" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , On Sub-Processes, Process Variation and their Interplay: An Integrated Divide-and-Conquer Method for Modeling Business Processes with Variation(2015-06-26) Milani, FredrikIgat organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis rakendab äriprotsesse väärtuste loomiseks. Suurtes organisatsioonides on tavapärane esitada äriprotsesse kasutades protsessimudeleid, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel nagu näiteks sisekommunikatsiooniks, koolitusteks, protsesside parendamiseks ja infosüsteemide arendamiseks. Arvestades protsessimudelite multifunktsionaalset olemust tuleb protsessimudeleid koostada selliselt, et see võimaldab nendest arusaamist ning haldamist erinevate osapoolte poolt. Käesolev doktoritöö pakkudes välja integreeritud dekompositsioonist ajendatud meetodi äriprotsesside modelleerimiseks koos nende variatsioonidega. Meetodi kandvaks ideeks on järkjärguline äriprotsessi ja selle variatsioonide dekomponeerimine alamprotsessideks. Igal dekompositsiooni tasemel ning iga alamprotsessi jaoks määratletakse esmalt kas vastavat alamprotsessi tuleks modelleerida konsolideeritud moel (üks alamprotsessi mudel kõikide või osade variatsioonide jaoks) või fragmenteeritud moel (üks alamprotsess ühe variatsiooni jaoks). Sel moel kasutades ülalt-alla lähenemist viilutatakse ja tükeldatakse äriprotsess väiksemateks osadeks. Äriprotsess viilutatakse esmalt tema variatsioonideks ning seejärel tükeldatakse dekompositsioonideks kasutades kaht peamist parameetrit. Esimeseks on äri ajendid variatsioonide jaoks – igal äriprotsessi variatsioonil on oma juurpõhjus, mis pärineb ärist endast ja põhjustab protsesside käivitamisel erisusi. Need juurpõhjused jagatakse viide kategooriasse – ajendid kliendist, tootest, operatiivsetest põhjustest, turust ja ajast. Teine parameeter on erinevuste hulk viisides (tegevuste järjekord, tulemuste väärtused jms) kuidas variatsioonid oma väljundit toodavad. Käesolevas töös esitatud meetod on valideeritud kahes praktilises juhtumiuuringus. Kui esimeses juhtumiuuringus on põhirõhk olemasolevate protsessimudelite konsolideerimisel, siis teises protsessimudelite avastamisel. Sel moel rakendatakse meetodit kahes eri kontekstis kahele üksteisest eristatud juhtumile. Mõlemas juhtumiuuringus tootis meetod protsessimudelite hulgad, milles oli liiasust kuni 50% vähem võrreldes tavapäraste meetoditega jättes samas mudelite keerukuse nendega võrreldes enamvähem samale tasemele.