Sirvi Kuupäev , alustades "2015-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 50

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 7
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-07) Merisalu, Merilyn, toimetaja
rTMS of the DLPFC in patients with Parkinson’s disease and comorbid treatment-resistant depression: a pilot case study
(2015-07-01) Randver, René; Toomsoo, Toomas; Bachmann, Talis
Pahurad päevad Päikesel
(Maaleht, 2015-07-02) Kallis, A.
Giorgio Agamben and Post-Foundational Political Ontology
(2015-07-02) Mihkelsaar, Janar
Käesolev väitekiri, mis koosneb kolmest artiklist ja sissejuhatusest, uurib Giorgio Agambeni poliitilist filosoofiat, mis on lähiaastatel mõjutanud erinevaid teadusdistsipliine. Paljude kommentaatorite arvates loovad Agambeni arheoloogilised uurimused ja mõtisklused liialt ekstreemse ja pessimistliku pildi kaasajast. Niisuguste provokatiivsete paradigmadega nagu „kontsentratsioonilaager“, „erakorraline seisukord“ ja „Muselmann“ on raske, kui mitte võimatu, käsitleda teravaid sotsiaalpoliitilisi teemasid, mis on ühtlasi nii mitmekesised kui ka keerulised. Suundumus, millele keskendub peamiselt minu doktoritöö, lähtub Oliver Marcharti ja Ernesto Laclau post-fundatsionalistlikust kriitikast, mis näeb Agambeni homo sacer`i projektis pessimistlikku reaktsiooni metafüüsiliste ja poliitiliste põhikategooriate ammendumisele. Uurides Marcharti ja Laclau seisukohti, näitan, kuidas post-fundatsionalistliku poliitilise ontoloogia kolm põhiprobleemi saavad uue mõtte Agambeni potentsiaalsusekäsituse valguses. Esiteks, kontrastina Marcharti väitele, et Agambeni intellektualistlikud mõtisklused hävitavad poliitilisuse (ontoloogilisuse) ja poliitika (ontilisuse) diferentsi, ma visandan agambenliku seisukoha „poliitilisest diferentsist kui poliitilisest diferentsist“. Teiseks, vastandina Marcharti post-fundatsionalistlikule mõtlemisele, mis muudab poliitilised põhjamis- ehk asutamisteod lõputuks tegevuseks, ma väidan, et Agamben tahab seisata sellised poliitilised asutamisteod nagu „poliitiline artikulatsioon“ ja suveräänne otsustus. Seesugune strateegia ei lange anti-fundatsionalismi paradoksi lõksu, kuna see viib fundatsionalismi messiaanlikult täide. Kolmandaks, vastukaaluna Laclau veendumusele, ma väidan, et Agamben ei elimineeri sotsiaalset antagonismi, vaid pigem seab poliitilise mõtlemise vastamisi ülesandega mõtelda antagonismi teisiti kui piirsuhet. Ma näitan, et Agambeni mõiste „elu-vorm“ annab võimaluse mõtelda sotsiaalset antagonismi teistmoodi. Minu kolm artiklit („Political Differentiability”, “Giorgio Agamben’s ‘Messianic Fulfilment’ of Foundationalism in Politics” ja “Towards a Rethinking of Laclau and Mouffe’s Conception of ‘Social Antagonisms’”) arendavad ülalmainitud ideesid detailselt.
Geometrical structure in diameter 2 Banach spaces
(2015-07-02) Langemets, Johann
Banachi ruumide geomeetrias mängib olulist rolli tema ühikkera struktuur. Varasemalt on põhjalikult uuritud erinevaid Banachi ruumide omadusi ja mõisteid, mille üheks tunnuseks on ühikkera kui tahes väikese läbimõõduga viilude olemasolu, näiteks Radon–Nikodými omadus, hammaspunktid või tugevalt eksponeeritud punktid. Alles suhteliselt hiljuti on eraldi hakatud uurima teises suunas äärmuslikke omadusi, mille puhul ühikkera iga viilu diameeter on kaks, see omadus on näiteks klassikalistel Banachi ruumidel c0, ℓ∞, C[0,1] ja L1[0,1]. Neis ruumides on isegi ühikkera ja nõrgalt lahtise osahulga mittetühja lõike (erijuhul viilu) diameeter kaks. Viimast omadust on hakatud nimetama diameeter-2 omaduseks. Käesolevas väitekirjas käsitletakse diameeter-2 omaduse peamisi uurimissuundi: selgitatakse diameeter-2 omadusega sarnaste omaduste omavaheline vahekord, esitletakse uusi näiteid, kirjeldatakse diameeter-2 omadusega Banachi ruumide kaasruume, selgitatakse diameeter-2 omaduste üle kandumist alam- ja ülemruumidele ning ruumide summale eri normide korral, selgitatakse operaatorite ruumi struktuuri seost vastava siht- ja lähteruumi struktuuriga.
Diagnosing Behavioral Differences between Business Process Models
(2015-07-02) Armas-Cervantes, Abel
Äriprotsessid on kaasaegsete ettevõtete jaoks olulise tähtsusega, määratledes nende töökorralduse. Suurtes organisatsioonides on tavaline, et äriprotsesse kujutatakse protsessimudelitena. Protsessimudel aitab ärianalüütikutel ja juhtidel ettevõtte äriprotsesse paremini mõista ja pidevalt parandada. Väljaarenenud organisatsioonides on tihtipeale kujunenud suur hulk protsessimudeleid. Mõnikord eksisteerib samast äriprotsessist mitu eri varianti. Näiteks võib müügiprotsessi üks variant kirjeldada toodete müüki koduturul ning teine toodete müüki erinevatel välisturgudel. Selliseid variante võib olla vajalik võrrelda ja standardiseerida, et vähendada kulusid või luua sünergiaid erinevate töörühmade või äriüksuste vahel. Äriprotsessi variantide standardiseerimiseks peab analüütik võrdlema protsessimudeleid, eesmärgiga teha kindlaks, kuidas neid omavahel kooskõlla viia. Olemasolevaid lähenemisi protsessimudelite võrdlemiseks saab jaotada struktuursel ja käitumuslikul sarnasusel põhinevateks. Mõningatel juhtudel on struktuurne võrdlus piisav, mõistmaks erinevusi kahe protsessivariandi vahel. Samas võivad kaks varianti küll olla struktuurselt erinevad, kuid käitumuslikult ekvivalentsed või vastupidi --- struktuurselt väga sarnased, kuid käitumuslikult üsna erinevad, kuna muutused protsessimudeli üksikutes tippudes või servades võivad kaasa tuua olulisi käitumuslikke erinevusi. See väitekiri käsitleb äriprotsessimudelite paaride vaheliste käitumuslike erinevuste võrdlemist. Väitekirja peamine panus on uudne meetod võrdlemaks äriprotsessi mudeleid, et teha kindlaks, kas nad on käitumuslikult ekvivalentsed. Juhul kui kaks protsessimudelit ei ole käitumuslikult ekvivalentsed, moodustab pakutud meetod loomulikus keeles laused, mis kirjeldavad täpselt mudelite käitumuslikke erinevusi. Pakutud võrdlustehnika on implementeeritud prototüüptööriistana BP-Diff. See tööriist võtab sisendina protsessimudelite paarid, kirjeldatuna standardses protsessimudeli noteeringus BPMN, ning kirjeldab erinevusi nii loomulikus keeles kui ka visuaalselt. Tööriist on kõigile kättesaadav: http://diffbp-BP-Diff.rhcloud.com/.
Biological characteristics and restoration of Atlantic salmon Salmo salar populations in the Rivers of Northern Estonia
(2015-07-06) Kesler, Martin
Lõhi arvukus on drastiliselt vähenenud praktiliselt kogu leviala ulatuses. Põhja-Eestis on lõhi ajalooliselt siginud üheteistkümnes jões, kuid 1990-ndate lõpuks olid populatsioonid säilinud neljas jões. Lõhi arvukuse taastamisel on suurt tähelepanu pööratud noorkalade asustamisele. Käesolevas töös uuriti kasvanduse päritolu lõhi laskujate ellujäämust ja merre rände ajastust võrrelduna looduslike laskujatega. Enamus kaheaastasena asustatud laskujatest rändas merre nädala jooksul peale asustamist. Kaheaastased laskujad asustati jõkke enne looduslikku laskumisperioodi ning nad jõudsid merre siis, kui loodusliku päritolu kalade laskumine merre alles algas. Asustatud üheaastaste laskujate merre ränne oli aeglasem ning selle ajastus kattus suuremal määral looduslikega. Kaheaastaste asustatud laskujate ellujäämus oli jõerände jooksul keskmiselt 44 %, üheaastastel seevastu vaid 19 %. Osa aastasena asustatud kaladest ei rännanud kohe merre, vaid jäid järgmise kevadeni jõkke ning laskusid siis üheaegselt koos looduslike kaladega. Klassikaliseks näiteks lõhi asurkondade kadumisest on Purtse jõgi. Jõe valgala asub põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskmes. Põlevkivitööstuse tulemusena suri kohalik lõhipopulatsioon välja. Veekvaliteet hakkas paranema 1990-ndatel ning esimest korda märgati Purtse jões kudevaid lõhisid 2005. aasta sügisel. 2006. aastal tabati Purtse jõest samasuvised tähnikuid, millest järeldub, et lõhi suutis jões looduslikult sigida. Uuringu tulemustest järeldub, et kui looduslike populatsioonide taastamisel tagatakse head sigimis- ja elutingimused on lõhi võimeline sigimisalad taasasustama. Jões elavad lõhitähnikud on enamasti paikse eluviisiga, talvitudes jõesuudmetes või jõega ühenduses olevates sobilikes järvedes ning laskudes alles piisava suuruse saavutamisel kevadeti merre toituma. Antud töös dokumenteeriti esmakordselt tähnikute sügisene allavoolu ränne Läänemere lõhijõgedes. Kuigi senine teaduskirjandus väidab, et sügiseti allavoolu rändavad tähnikud ei ole veel soolases merevees elamiseks kohastunud, näib, et riimveelise Läänemere lahtede madal soolsus ei ole lõhi noorjärkudele füsioloogiliseks takistuseks. Kirjeldatud nähtus on tõenäoliselt omane teistelegi Läänemere madala soolsusega piirkondadele. Viimases uuringus hinnati immuunreaktsiooni tugevust. Immuunreaktsiooni tugevuse ja tähniku suuruse vahel ilmnes oluline negatiivne korrelatsioon. See tulemus on mõnevõrra vastuolus üldise arusaamaga, et suurematel noorkaladel on parem ellujäämus ning üldine kohasus. Uuringust tuleneb, et tulevikus jõgedesse asustatavate noorkalade käitumine ja mõõtmed võiks olla sarnased kohalike looduslike kaladega.
Water mediated solid state transformations of a polymorphic drug – effect on pharmaceutical product performance
(2015-07-06) Lust, Andres
Raviained võivad esineda erinevate tahke aine vormidena (polümorfsed vormid, solvaatvorm, amorfne aine). Kuna erinevatel tahke aine vormidel on erinev molekulide paigutus struktuuris, siis võivad neil esineda erinevad füsikokeemilised omadused nagu lahustuvus, lahustumiskiirus ja füüsikaline stabiilsus. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida halva vesilahustuvusega polümorfse raviaine piroksikaami (PRX) erinevate tahke aine vormide omadusi. Samuti tehti kindlaks vee mõjul toimuvad tahke aine vormide omavahelised üleminekud ning uuriti antud üleminekute biofarmatseutilist mõju. Kasutatud mudelraviaine lahustuvus ja lahustumiskiirus sõltusid kasutatud tahke aine vormist. PRX-I tahke aine vormidest vabanes in vitro dissolutsioonikatsetes kapslitest kõige kiiremini amorfse tahke dispersioonina valmistatud PRX (SD). Raviaine vabanemiskiiruselt paremuselt teine tulemus saadi PRX-i veevaba esimese polümorfse vormiga (AH) ja kõige aeglasem vabanemiskiirus oli piroksikaam monohüdraadil (MH). Kasutades Raman spektroskoopiat tuvastati, et MH jäi lahustumiskeskkonnas stabiilseks, samas kui AH ja SD kristalliseerusid vastavalt 220 ja 10 minuti jooksul MH-na. Samuti tuvastati, et amorfse PRX kasutamine SD-na parandas märgatavalt raviaine biosaadavust võrreldes kristalliliste tahke aine vormidega (AH ja MH). PRX säilitas amorfse vormi SD-s kuue kuu jooksul, kui teda säilitati madala õhuniiskuse juures. Kõrgema õhuniiskuse juures (40% ja 75% suhtelist õhuniiskust) toimus raviaine kristalliseerumine AH ja MH-na vastavalt ühe ja kolme kuu jooksul. Raman spektroskoopia võimaldas uurida vee mõjul toimuvaid PRX-i tahke aine vormide muutuseid pelletite katmise ajal. Katse käigus tuvastati, et AH ja MH säilitavad oma algse tahke aine vormi, samas kui amorfne piroksikaam SD-s kristalliseerus 10 minuti jooksul MH-na.
Analysis and visualisation of large scale microarray data
(2015-07-06) Adler, Priit
Viimase paari aastakümne jooksul on genereeritud hulgaliselt suuremahulisi geeniekspressiooni andmestikke. Sellised andmestikud on hinnalised ja neid säilitatakse suurtes andmebaasides nagu näiteks GEO või Arrayexpress. Geenide, valkude, metaboliitide ja ensüümide omavahelised koostoimimised ja reaktsioonid on kokku kogutud ja süstematiseeritud bioloogiliste radade andmebaasidesse nagu KEGG ja Reactome. Suuremahuliste ekspressiooniandmete ja bioloogiliste radade ühildamine võimaldab kirjeldatud protsesse paremini analüüsida ja mõista. Väitekiri kirjeldab KEGGanim tööriista, mis ühildab suuremahulised geeniekspressiooni andmestikud ja KEGG bioloogiliste radade pildid. Tööriist loob interaktiivse animatsiooni üle erinevate eksperimendi tingimuste, võimaldades jälgida ajalist või tingimuslikku ja ruumilist ekspressiooni dünaamikat. Sellised animatsioonid sobivad kasutamiseks konverentsi ettekannetes, veebis või ka publikatsioonides. Suurt hulka avalikke geeniekspressiooni andmestikke on võimalik ära kasutada, et tuvastada uusi vastasmõjusid geenide vahel üle paljude bioloogiliste tingimuste. Selline analüüs võimaldab tuvastada ühiseid regulatoorseid mehhanisme, ühiseid funktsioone või rolle sarnastes bioloogilistes protsessides. Me oleme arendanud metoodika, mis võimaldab teha päringupõhist koos-ekspressiooni analüüsi üle sadade avalike geeniekspressiooni andmestike. Geenide koos-ekspressioon arvutatakse igas andmestikus eraldi ja tulemused koondatakse kokku ühiseks järjestatud nimekirjaks kasutades astakute agregeerimise meetodit. Selline lähenemine teeb võimalikuks hõlpsalt taaskasutada juba olemasolevaid geeniekspressiooni andmestikke ja tuvastada signaale, mida oleks keeruline leida analüüsides üksikuid andmestikke eraldi. Implementeeritud Multi Experiment Matrix (MEM) tööriist võimaldab interaktiivset andmete visualiseerimist ja pakub erinevaid võimalusi leitud tulemuste edasiseks analüüsiks. Arendatud astakute agregeerimise meetodit saab edukalt kasutada ka teistes meta-analüüsides, kus ühildatakse erinevatest allikatest pärit bioloogilisi andmestikke.
Effects of environmental factors on gas exchange in deciduous trees: focus on photosynthetic water-use efficiency
(2015-07-06) Niglas, Aigar
Keskkonnatingimused on ajas pidevas muutumises, mistõttu käesoleva sajandi jooksul atmosfääri CO2 kontsentratsioon ja Maa keskmine temperatuur tõenäoliselt tõusevad. Samuti prognoositakse ekstreemsete ilmastikuolude sagenemist. Regionaalses skaalas ennustatakse Põhja-Euroopas vihmasadude sagenemist ja suuremat õhuniiskust. Samas puudub meil teadmine, kuidas mõjutab suurenev õhuniiskus puude kasvu ja metsaökosüsteemide seisundit. Selle tühimiku täitmiseks on Ida-Eestis käivitatud Metsaökosüsteemi Õhuniiskusega Manipuleerimise Eksperiment (ingl. FAHM), kus uuritakse kasvava õhuniiskuse mõju lehtmetsale. Käesolevas töös analüüsitakse, kuidas mõjutab kõrgemas õhuniiskuses kasvamine kahe puuliigi  arukase ja hübriidhaava  lehe tasemel toimuvaid protsesse ja seeläbi puude juurdekasvu. Selgub, et õhuniiskuse mõju sõltub aastast ehk siis kasvuperioodil valitsevatest keskkonna-, eriti just ilmastikutingimustest. Niiskemal aastal mõjutab suurenenud õhuniiskus puu mineraalset toitumist ja vähenenud toitainete omastamise tõttu jääb ka puude kasv kõrgemas õhuniiskuses väiksemaks. Kuival suvel leevandab õhuniiskuse tõus põua mõju puudele ja seeläbi nende juurdekasv pigem suureneb. Läbiviidud eksperimendid näitasid, et kohanemine õhuniiskusega muudab lehe vedela ja gaasilise faasi juhtivusi veedefitsiidi korral ebaproportsionaalselt, mis suurendab ekstreemsete ilmastikuolude ilmnemisel niiskes õhus kasvanud puudes hüdraulilise düsfunktsiooni riski. Katsete tulemustest selgus, et kõrgema õhuniiskusega kohanenud taim on veevaeste olude ilmnedes võimeline õhulõhede avatust kiirtemini reguleerima ja see omadus peaks parandama taimede toimetulekut ebasoodsates tingimustes. Samas on kõrgema õhuniiskusega kohanemisel negatiivne mõju ja äkilise põua saabudes on niiskemas õhus kasvanud puudel suurem veetranspordi häirumise oht. Seega võivad kasvava CO2 ja temperatuuri eeldatavat positiivset mõju puude juurdekasvule tasakaalustada suureneva õhuniiskusega kaasnevad negatiivne efektid.
Classification and identification of conopeptides using profile hidden Markov models and position-specific scoring matrices
(2015-07-06) Laht, Silja
Konopeptiidid on soojades meredes elavate koonustigude (Conus sp.) mürgis leiduvad lühikesed valgud. Koonusteod on kiskjad ja toituvad ussikestest, teistest molluskitest või kaladest. Nad tulistavad saaki mürgiga täidetud harpuuniga, mürk muudab saaklooma liikumatuks ja tigu saab ta rahulikult tervelt alla neelata. Mürgi kiirelt uimastav ja halvav toime tuleb paljude erinevate konopeptiidide segust. Konopeptiidid sünteesitakse eellasvalkudena, millel on signaaljärjestus mürgitorusse transportimiseks ja propeptiid, mis aitab mürgipeptiidi õigesti pakkida ja mürgipeptiid. Konopeptiidid jagatakse sarnaste signaaljärjestuste alusel perekondadesse. Teadlased uurivad konopeptiide lootusega leida nende hulgast uusi ravimikandidaate. Konopeptiidid on väga spetsiifilised närvirakkudes leiduvate ioonkanalite modulaatorid ja omavad suurt potentsiaali valuvaigistite või lihastelõdvestajatena. Antud uurimistöö esimeseks eesmärgiks oli välja töötada meetod, mille abil saaks suurtest järjestuste hulkadest välja otsida ja klassifitseerida konopeptiidid. Klassifitseerimine on oluline, sest uuele valgule sarnaste valkude teadasaamine annab palju informatsiooni tema omaduste kohta. Meie valisime sarnasuse võrdlemiseks kahte tüüpi mudelid - profiil-HMM’id ja PSSM’id. Kuna signaalpeptiidid on ühe perekonna piires väga konserveerunud, siis on nende olemasolul järjestuste klassifitseerimine meie mudelitega 100% tundlik ja ka 100% spetsiifiline. pHMM’ide ja PSSM’ide kombineerimisega saavutasime 91% tundlikkuse ka mürgipeptiidide klassifitseerimisel. Töö teiseks eesmärgiks oli otsida konopeptiide koonusteo Conus consors’i genoomist ja mürgitoru transkriptoomist. Konopeptiidide otsimiseks järjestatud transkriptoomist ja genoomist kasutasime teiste meetodite hulgas ka pHMM’e. Me leidsime C. consors’i genoomist 214 konopeptiidi, millest 187 olid uued järjestused. Meil õnnestus teada saada 13-sse erinevasse perekonda kuuluva 15 konopeptiidi geenide ekson-intron struktuur. See on oluline, sest geenistruktuur võib mõjutada konopeptiidide mitmekesisuse teket.
Initial and final detachments in spoken Estonian: a study in the framework of Information Structuring
(2015-07-06) Amon, Marri
Käesolev doktoriväitekiri „Initial and final detachments in spoken Estonian: a study in the framework of Information Structuring“ käsitleb lahktarindeid eesti suulises keeles infostruktuuri raamistikus. Lahktarinditena (inglise keeles detachments, dislocations) vaadeldakse siin konstruktsioone, milles leksikaalne element esineb kas enne pealauset või pärast seda, kusjuures pealauses esineb leksikaalse elemendiga samaviiteline asesõna. Neid konstruktsioone peetakse spontaanses keelekasutuses universaalseteks, kuid nende esinemus ja funktsioonid on keeleti mõnevõrra erinevad. Lahktarindeid ei ole eesti keeles varem uuritud; üldiselt on neid keeleuurimustes seotud infostruktuuri mõistetega nagu teema ja postreema, st nad tõstavad esile infostruktuuri tasandil leksikaalses üksuses ühelt poolt teema, mille kohta pealauses (reema) midagi öeldakse ning teiselt poolt esinevad nad struktuurides, kus pealause ehk reema on lausungis esimesel kohal, millele järgneb leksikaalse üksusena postreema. Et infostruktuuri tasandist lähtuvaid uurimusi eesti keele kohta tehtud pole, antakse väitekirja esimestes peatükkides ülevaade valdkonna problemaatikast ning käesolevas töös olulistest lähenemistest. Väitekiri sisaldab ka ülevaadet enamikust (süntaksit käsitlevatest) uurimustest eesti keele kohta, milles kasutatakse infostruktuuri mõisteid. Korpuseanalüüsis vaadeldakse lähemalt ülalmainitud kaht tüüpi lahktarindeid, keskendudes peamiselt referendi informatsioonilisele staatusele, tarindite erinevatele funktsioonidele ja toimimisele diskursuse tasandil. Väitekirja tulemusena võib lahktarindite kohta väita järgmist: tegemist on suulises kõnes levinud struktuuridega, mis toetavad suulisele kõnele iseloomulikku info edastamist lühemate üksuste kaupa. Tarindites viidatavad referendid on enamasti kas vestluses juba esinenud või on tuletatavad vestluse üldisest raamistikust. Postreemat sisaldavates tarindites, kus leksikaalne referent tuleb alles lausungi lõpus, esineb rohkem ka eelneva sisuga seostamata referente. Lisaks vormilistele erinevustele ning nendest tulenevalt on nende kahe struktuuri puhul selgelt näha erinevaid strateegiaid referendi sissetoomise puhul ning selle käsitlemisel edaspidises diskursuses.
Factors influencing women’s sexual health and reproductive choices in Estonia
(2015-07-06) Laanpere, Made
Maailma Terviseorganisatsioon defineerib seksuaaltervist täieliku kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundina, mis on seotud seksuaalsusega. Seksuaaltervis on igale inimesele oluline läbi kogu tema elukaare, kuid mõjutab pikaajaliselt kogu ühiskonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. Maailmas moodustavad seksuaaltervisega seotud probleemid kolmandiku viljakas eas naiste enneaegse haigestumuse ja suremuse põhjustest. Eestis, kus raseduse ja sünnitusega seotud madal haigestumus on maailma parimate riikide tasemel, rasestumisvastased meetodid, kooli seksuaalharidus ja seksuaaltervise teenused on hästi kättesaadavad, tulenevad naiste seksuaaltervisega seotud probleemid peamiselt sotsiaalsest ja soolisest ebavõrdsusest. Uurimistöö eesmärk oli saada lisatõendust Eesti naiste seksuaaltervist ja reproduktiivseid valikud mõjutavate tegurite kohta: analüüsida soovimatuid rasedusi ja neist hoidumist ning paarisuhtevägivalda. Uurimistöö põhineb Eesti Abordiregistri andmete analüüsil ja rahvastikupõhisel läbilõikelisel küsitlusuuringul. Viimasel kahel kümnendil on toimunud abortiivsuskordajate pidev langus, eriti märkimisväärne on see olnud nooremate naiste hulgas. Kordusabortide tase näitab langustrendi kõigis sotsiaalmajanduslikes rühmades, kuid jääb kõrgemaks mitte-Eesti emakeelega rahvastikus. Samas, silmapaistvalt suur osa naistest, kes ei soovi rasedust, kasutab selle vältimiseks ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid: Eesti emakeelega vastajatest ei kasutanud üldse või kasutas ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid 27,3% ja mitte-eesti emakeelega vastajatest 39,8%. Ebatõhusa kontratseptsiooni kasutamisega ning soovimatute raseduste riskiga on seotud paarisuhtevägivald. Selle levimus Eestis on väga kõrge – 18,4% naistest olid kogenud kehalist või seksuaalset paarisuhtevägivalda uuringule eelnenud aasta jooksul. Lähtudes uurimistöö andmetest tuleb positiivsete suundumuste jätkumiseks ja seksuaaltervise parandamiseks Eestis edendada nõustamist soovimatute raseduste vältimiseks, pöörata tähelepanu mitte-eesti emakeelega naiste vajadustele, töötada välja strateegia ja tegevusjuhendid paarisuhtevägivalla käsitlemiseks tervishoiusüsteemis.
Functionality related characterization of pretreated wood lignin, cellulose and polyvinylpyrrolidone for pharmaceutical applications
(2015-07-07) Klugman, Anna
Ravimvormid koosnevad tavaliselt toimeainest ja erinevatest abiainetest Varasemalt on abiaineid defineeritud, kui ravimi koostisaineid, või ravimi tootmisel kasutavaid aineid, mis sisalduvad ravimis ja millel ei ole mingit toimet organismile. Tänapäeval aga ei saa abiaineid enam pidada inertseteks ja mitteaktiivseteks ravimi koostisosadeks. Abiaine funktsiooniks on luua toimeaine organismi viimiseks sobiv keskkond ja sellega parandada ravimi stabiilsust, lahustuvust/lahustumiskiirust, biosaadavust, välimust või lihtsustada ravimi tootmist. Tõepoolest, lõpliku ravimvormi omadused ja kvaliteet sõltuvad otseselt abiainete füüsikokeemilistest omadustest. Viimastel aastatel pakub farmaatsiatööstusele suurt huvi uute biomaterjalide süntees ja disainimine abiaineteks, mida oleks võimalik kasutada tablettide koostisosana. Uute abiainete leidmine ja nende väljatöötamine annab hea võimaluse farmaatsiatööstusele ravimpreparaatide/vormide kvaliteedi parandamiseks ja biosaadavuse suurendamiseks. Lignotselluloos ja ligniin on paberitootmise jääkproduktid, mis on kergesti kättesaadavad ja odavad, kuid varasemalt ei ole neid veel abiainetena farmaatsiatööstuses uuritud. Ligniin on üks kolmest (koos tselluloosi ja hemitselluloosiga) polümeersest komponendist, mida võib leida taimede rakuseinas. Kuna lignotselluloos ja ligniin on üsna uued võimalikud abiained, siis nende füsikokeemilistest ja võimalikest tehnoloogiliselt olulistest omadustest on veel vähe teada. Seega oli antud uuringu eesmärgiks analüüsida lignotselluloosi ja ligniini füsikokeemilisi ja funktsionaalsusega seotud omadusi. Biomaterjalide erinevate omaduste uurimiseks valmistasime järgmised ravimvormid: tabletid (mehaaniliselt oluliste omaduste uurimiseks), tahke dispersioon (toimeaine lahustuvuse parendavate omaduste uurimiseks), tablettide katted (ligniini mõju ravimvormi katete mehaaniliste omaduste uurimiseks). Kokkuvõtteks, ligniini ja lignotselluloosi füsikokeemilised ja funktsionaalsusega seotud omadused näitasid, et antud biomaterjalid sobivad kasutamiseks abiainetena farmaatsias. Samas oli see uuring esimene samm nendele abiainetele rakenduste leidmiseks ja kindlasti on vajalik läbi viia veel lisauuringuid neile sobivaimate funktsioonide leidmiseks.
How NCCpr and NCCae may be NCC-in-disguise: a reminder from the microgenetic stance
(2015-07-08) Bachmann, Talis; Rutiku, Renate, esineja
Anion receptors: synthesis and accurate binding measurements
(2015-07-09) Kadam, Sandip Ashokrao
Käesoleva doktoritöö teemaks on erinevate anioone siduvate molekulaarretseptorite süntees ning uudse kõrge täpsusega NMR-põhise mõõtemetoodika väljatöötamine seondumistasakaalude uurimiseks. Sünteesitud retseptorid kasutavad sidumistsentritena uurea, tiouurea, karbasooli, indooli ja indolokarbasooli fragmente ning nende kombinatsioone. Suhtelise seondumisaktiivsuse mõõtmine absoluutse asemel annab võimaluse saada kõrge usaldusväärsusega tulemusi, kuna paljud määramatuse allikad – näiteks ioonpaardumine ja homokonjugatsioon – taanduvad välja. Meetodit rakendati 38 sünteetilise retseptori ja nelja karboksülaataniooni – laktaat, bensoaat, atsetaat, trimetüülatsetaat – vahelise seondumise uurimisele 0.5% H2O lisandiga DMSO-d6 keskkonnas. Saadi suurepärase kooskõlalisusega (0.01 log ühikut) skaalad. Saadud tulemused näitavad, et seondumisaktiivsuse olulisim anioonipoolne mõjutaja on aniooni aluselisus. Seondumisafiinsus kasvab aniooni aluselisuse kasvuga: laktaat < bensoaat < atsetaat  trimetüülatsetaat. Siiski, mitmetel juhtudel esineb seondumisjärjekorra muutuseid, iseäranis atsetaadi ja trimetüülatsetaadi korral. Loodud NMR-põhise seondumisafiinsuse mõõtemeetodi rakendatavus ja eelised leidsid kinnitust: puudub vajadus mõõta aniooni või retseptori kontsentratsiooni, kõrge täpsus ja usaldusväärsus, võimalus detekteerida retseptori deprotoneerumist, võimalus mõõta kuni kuus retseptorit samas lahuses.
Synthesis and characterization of new micro-mesoporous carbide derived carbon materials for high energy and power density electrical double layer capacitors
(2015-07-09) Tallo, Indrek
Viimaste aastate geopoliitiliste kriiside taga on tihti võitlus piiratud energiaressursside üle. See on oluline, kuid kindlasti mitte ainus põhjus, miks on järjest rohkem hakatud rääkima energiajulgeolekust ning moodsate tehnoloogiate kasutuselevõtust selle saavutamiseks. Need moodsad tehnoloogiad põhinevad suuresti päikesest ja tuulest elektrienergia tootmisele, mida omakorda on vaja kombineerida erinevate energiasalvestusseadmetega. Paraku on vajalike energiamuundurite ning suure erimahtuvuse ja erivõimsusega energiasalvestite konstrueerimine ilma konkurentsivõimeliste ja efektiivsete superkondensaatoriteta äärmiselt keeruline. Kommertsiaalsed superkondensaatorid on viimasel aastakümnel teinud suure arenguhüppe ning nende kasutamine kasvab kiiresti. Siiski ei ole superkondensaatorite hinna ja kvaliteedi suhe piisavalt hea, et rakendada neid massiliselt elektrivõrkudes taastuvenergeetika efektiivsemaks muutmise nimel. Kuigi väga suure soovi korral saaks kogu maailm juba täna minna üle taastuvale ning mittereostavale energeetikale, oleks selle hind kõrge ning inimesed pole valmis seda investeeringut tegema. Superkondensaatorite hinna ja kvaliteedi suhte parandamiseks on võimalik kas muuta tootmist odavamaks või oluliselt parandada seadmete elektrokeemilisi omadusi ning tõsta nende kvaliteeti. Üheks olulisimaks komponendiks superkondensaatoris on poorne kõrge eripinnaga elektrood, mille füüsikaline morfoloogia ja omadused määravad suuresti ka lõppprodukti karakteristikud nagu võimsus, mahtuvus ja eluiga. Selle tõttu on uute ning superkondensaatorites paremini käituvate elektroodimaterjalide väljatöötamine äärmiselt oluline. Tartu Ülikooli keemia instituudis on viimastel aastatel intensiivselt uuritud eriliste omadustega mikropoorse süsinikmaterjali sünteesi karbiididest ning selle kasutamist superkondensaatorite elektroodina. Me oleme võimelised üsna lihtsate meetoditega sünteesima väga unikaalsete füüsikaliste ja keemiliste omadustega süsinikmaterjale. Käesoleva doktoritöö raames valmistati uudseid süsinikmaterjale erinevatest karbiididest kõrgtemperatuurse halogeenimise meetodil. Esialgu teostati materjalidele erinevad füüsikalised mõõtmised mille käigus saadi parem arusaam nende morfoloogiast, kristallilisusest ja keerukast poorsest struktuurist. Seejärel valmistati süsinikmaterjalidest superkondensaatori elektroodid ning teostati põhjalikud elektrokeemilised mõõtmised ja analüüs. Töö käigus saadud tulemuste põhjalikumal analüüsil leiti mitmeid selgepiirilisi korrelatsioone, kuidas materjalide erinevad füüsikalised karakteristikud mõjutavad superkondensaatori elektrokeemilisi omadusi. Selle tulemusel leiti, millised sünteesitud materjalid sobivad superkondensaatori elektroodideks paremini ning milliseid füüsikalisi parameetreid peaks eriti silmas pidama, kui otsida uusi hea hinna ja kvaliteedi suhtega materjale superkondensaatorite elektroodide valmistamiseks.
Metsnugise (Martes Martes L.) telemeetrilised uuringud
(Tartu Ülikool, 2015-07-09) Dräbtsinski, Andrus; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Electrochemical reduction of oxygen on nanostructured palladium and gold catalysts
(2015-07-09) Erikson, Heiki
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida hapniku elektrokeemilist redutseerumist erinevatel nanostruktuursetel pallaadiumil ja kullal põhinevatel katalüsaatoritel. See on oluline protsess, mis leiab rakendust madalatemperatuurilistes kütuseelementides. Parim katalüsaator hapniku elektrokeemiliseks redutseerimiseks on plaatina, kuid eelkõige selle kõrge hinna tõttu on vaja leida alternatiivseid katalüsaatorimaterjale. Pallaadium on odavam kui Pt, kuid sarnaste omaduste tõttu võiks sobida see plaatina asemele. Selles töös uuriti nii vaakumaurustatud, elektrokeemiliselt sadestatud kui ka keemiliselt sadestatud Pd ja Au katalüsaatorite elektrokatalüütilisi omadusi. Uuritud materjalide omadusi iseloomustati kasutades nii pinna analüüsimeetodeid (skaneeriv elektronmikroskoopia, läbistuselektronmikroskoopia, aatomjõumikroskoopia, röntgendifraktsioon, röntgenfotoelektronspektroskoopia, energiadispersiivne röntgenspektroskoopia) kui ka elektrokeemilisi meetodeid (tsükliline voltammeetia, pöörleva ketaselektroodi meetod). Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi nii väävelhappe kui ka kaaliumhüdroksiidi lahuses. Uuritud katalüsaatorid olid aluselises keskkonnas märgatavalt aktiivsemad kui happelises. Leeliselises keskkonnas toimus pallaadiumil põhinevatel katalüsaatoritel hapniku neljaelektroniline redutseerumine, mis on ka eelistatud reaktsioonitee madalatemperatuurilistes kütuseelementides. Kullal põhinevatel katalüsaatoritel kulges aluselises keskkonnas O2 redutseerumise protsess peamiselt peroksiidi tekkeni, mis madalamatel potentsiaalidel osaliselt edasi redutseerus. Happelises keskkonnas kulges hapniku redutseerumine peamiselt kaheelektronilisena. Pallaadiumil põhinevatel katalüsaatoritel sõltus produkt rohkem Pd struktuurist, nimelt nanokuupide korral oli üleminevate elektronide arv ligikaudu neli, mis on sobivam kütuseelemendi seisukohalt. Katalüsaatorite iseloomustamiseks leiti ka eriaktiivsused, mis olid kuubikujulistel nanoosakestel kõrgemad, kui võrdluseks kasutatud materjalidel, mis omakorda viitab nende võimalikule rakendamisele madalatemperatuurilistes kütuseelementides. Kõigil uuritud nanostruktuursetel katalüsaatoritel oli hapniku redutseerumisreaktsiooni mehhanism sarnane sellele, mis leiab aset vastavate kompaktsete metallelektroodide puhul.
Unelmate suve pakub Vilsandi
(Maaleht, 2015-07-09) Kallis, A.