Sirvi Kuupäev , alustades "2015-08-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Energy transfer probe as a tool to study morphological and structural origins of fluorescence quenching in rare-earth doped nanophosphors
    (2015-08-10) Samsonova, Elena
    Uute vähidiagnostika meetodite arendamine on moodsa meditsiini üks põhilisi uurimisvaldkondi. Sügaval paiknevate vähirakkude fluorestsentskuva võib osutuda toimivaks mitteinvasiivseks diagnostikameetodiks. Fluorestsentskuva realiseerimiseks on välja pakutud mitmeid potentsiaalselt sobivaid materjale. Suurt huvi pakuvad haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoosakesed, mis on orgaaniliste luminofooride ja kvantpunktidega võrreldes parema bioloogilise sobivusega ning samas ka foto- ja termostabiilsemad. Paraku nende fluorestsentsomadused vajavad viimistlemist. Põhiprobleemiks on fluorestsentsi kustutamine, mis konkureerib kiirgusliku protsessiga. Et pakkuda välja lahendusi sellele probleemile, tuleb esmalt selgitada selle päritolu ja põhjused. Käesolev töö ongi pühendatud fluorestsentsi kustutamise põhjuste väljaselgitamisele haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoosakestes. Selleks arendati välja nn energiaülekandesondi meetod, mille abil näidati, et fluorestsentsi kustutamist põhjustavad peamiselt vesilahusest pärinevad veemolekulid ja –OH rühmad, mis on märkimisväärses koguses jaotunud üle kogu nanoosakese ruumala, paiknedes tõenäoliselt mesopoorides, mis tekivad materjali kristallisatsiooni käigus.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Intelligence and socioeconomic success: A study of correlations, causes and consequences
    (2015-08-10) Strenze, Tarmo
    Intelligentsed inimesed on üldiselt edukamad kui vähem intelligentsed inimesed. Käesolev doktoritöö näitab, et intelligentsus aitab eriti tugevalt kaasa edukusele hariduse ja töö valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral inimsuhete ja tervise valdkonnas. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele ei ole kõikides ühiskondades ühesugune. Näiteks USA-s on intelligentne olemisest rohkem kasu kui Skandinaaviamaades, Eesti asub kusagil nende vahepeal. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele on oluline teema mitte ainult inimeste jaoks isiklikult, vaid ka ühiskonna jaoks tervikuna, sest ühiskond mis laseb intelligentsetel inimestel end tööalaselt teostada, saab nende inimeste võimetest majanduslikku kasu. Ühiskonnad kus intelligentsed inimesed on edukad, kasvavad majanduslikus mõttes kiiremini, kui ühiskonnad mis intelligentsete inimeste edukust ei soodusta.