Sirvi Kuupäev , alustades "2015-08-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Conflicts and their management in early childhood and adolescence
(2015-08-19) Tamm, Anni
Kui teil palutakse meenutada viimati kogetud konfliktset olukorda, ei pea te ilmselt oma mõtetes väga kaugesse minevikku rändama. Pikemalt peaksite ehk aga mõtisklema selle üle, millest lähtuvalt te konflikti lahendasite või miks teie naabrimees sarnase konflikti hoopis teisiti lahendas. Doktoritöös keskendusin lasteaialaste ja teismeliste konfliktsetele suhetele vanemate ja eakaaslastega ning uurisin kuivõrd on nende konfliktide lahendamise viisid seletatavad individuaalsete ja situatioonist tulenevate erinevustega. Tulemused viitavad mitmete indiviidi ja situatsiooniga seonduvate tegurite koosmõjule. Nii lasteaialapsed kui teismelised juhindusid konflikti lahendades selle tüübist. Enesekehtestamine oli sagedasem tõsisemate ja provokatiivsete situatsioonide puhul, näiteks narrimine eelkoolieas ja tagarääkimine teismeeas. Eelkooliealiste laste puhul uurisime ka konflikti osapoolte mõju üksteisele ning leidsime, et agressiivsele käitumisele kalduti vastama agressiivselt ja prosotsiaalsele käitumisele prosotsiaalselt. Lasteaialaste vanus, käitumisprobleemide olemasolu ning konflikti teise osapoole sugu ei olnud seotud nende konfliktide lahendamise viisidega. Ka soolised erinevused laste ja teismeliste strateegiates olid väikesed ning tingitud konkreetse situatsiooni eripärast. Kultuurilised erinevused teismeliste strateegiates olid seletatavad erinevustega nende väärtushinnangutes. Võrreldes eesti ja saksa teismelistega olid vene teismeliste jaoks peresuhted olulisemad, mistõttu olid nad rohkem valmis tegema, mida vanemad palusid. Erinevused eesti, saksa ja vene ning eesti ja eestivene teismeliste vahel tulid esile ka nende põhjendustes väljapakutud konfliktide lahendamise strateegiatele. Vene teismelised Eestis ja Venemaal olid rohkem valmis enda huve tahaplaanile jätma ning konfliktolukordi vanemate või sõprade heaolust lähtudes lahendama. Eesti ja saksa teismelised arvestasid sagedamini samaaegselt nii enda kui konflikti teise osapoole huvidega.
Baculate shell structure in Early Palaeozoic linguliform brachiopods
(2015-08-19) Lang, Liisa
Käsijalgsed on rühm merelisi selgrootuid, kes asustasid merepõhja juba Kambriumi ajastul ning elavad ka tänapäeval. Nende keha on peidus kahe (selgmise ja kõhtmise) kojapoolme vahel, mis alamhõimkonna Linguliformea esindajatel koosneb kaltsiumfosfaadist (apatiidist). Linguliformsed käsijalgsed on sageli uurimisobjektideks skeletitekke, biomineralisatsiooni, evolutsiooni ning mineviku kliima uurimisel, kuid nende kasutamiseks on vaja teada, kuidas kojad geoloogilise aja jooksul muutuvad. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida käsijalgsete koja struktuuri ja keemilis-mineraloogilise koostise post mortem muutusi. Uuritud liikide koda iseloomustab bakulaarne struktuur, mida kujundavad apatiitsed pulgataolistest moodustistest (baakulatest) poorsemad kihid, mis esinevad vaheldumisi kompaktsete kihtidega. Kambriumi vanusega Obolus ruchini ja Ungula inornata ning Devoni vanusega Bicarinatina bicarinata kojapoolmete detailuuringud näitavad nii struktuuri kui ka keemilise koostise kojasisest varieerumist. Tüüpiliste baakulate kõrval avastati väga peened, 100–200 nanomeetrise diameetriga niitjad moodustised (nanofiibrid), mis moodustasid tõenäoliselt bakulaarse struktuuri orgaanilise raamistiku ja on säilinud kiire varajase fosfatiseerumise tulemusena. Nanofiibrite sarnane iseloom retsentsetes ja fossiilsetes kodades näitab, et linguliformsete käsijalgsete baakulate arengus ei ole Fanerosoikumi vältel toimunud olulisi muutusi. Eesti fosforiidikihindi ühe olulisema kivistise – käsijalgse Ungula ingrica kojapoolmete keemilis-mineraloogilised uuringud näitasid, et koja kompaktsetes kihtides esinev apatiit on nii keemilise koostise kui apatiidi morfoloogia poolest väga sarnane tänapäevaste linguliformsete käsijalgsete kojaapatiidile ning selle koostis võib kajastada looma eluaegseid keskkonnatingimusi. Bakulaarsete kihtide apatiit erineb nii koostiselt kui ka morfoloogialt, selle päritolu vajab edasist uurimist ning tõenäoliselt ei ole see kasutatav paleokeskkonna interpreteerimisel. Käsijalgsete kodade diageneesi põhilisteks etappideks on fosfatiseerumine, kojaapatiidi stabiliseerumine, apatiidi morfoloogia muutused ning lõpuks koja massiivseks muutumine sekundaarse apatiidi ladestumise tulemusel. Eesti fosforiit koosneb linguliformsete käsijalgsete kojapoolmetest, seega aitavad saadud tulemused paremini mõista fosforiidi omadusi ning kujunemise põhjusi ning võivad olla olulised fosforiidi tehnoloogiliste omaduste ning kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemide analüüsimisel.