Sirvi Kuupäev , alustades "2015-09-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Students’ mathematics knowledge and skills, and its relations with teachers’ teaching and classroom management practices: Comparison between Estonian- and Russian-language schools
(2015-09-28) Suviste, Reelika
Õpilaste tulemusi matemaatikas võivad mõjutada nii ühiskonnas levinud väärtused kui ka haridusele seatud eesmärgid, seega võivad need erineda kultuuriti, aga ka ühiskonna sees, nt rahvuskultuuriti (Mikk, 2007; Shipley, 2011; Välijärvi et al., 2007). Esimene Eestis tehtud rahvusvaheline tasemeuuring TIMSS 2003 ja hilisemad PISA uuringud (2006, 2009, 2012) tõid esile, et vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused matemaatikas on märgatavalt nõrgemad eesti õppekeelega koolide õpilaste tulemustest (Kitsing, 2008; Mullis et al., 2004; Tire et al., 2010; Tire et al., 2013). Arvestades, et kõik Eesti õpilased õpivad kehtiva õppekava järgi (Vabariigi Valitsus, 2011/2014), võivad õpilaste erinevad tulemused olla tingitud nende õpetajate uskumuste, väärtuste, õpetamispraktikate ja kasvatustegevuste rakendamise erinevustest. Eestis on matemaatikaõpetajate (Jukk et al., 2007) ja matemaatikat õpetavate klassiõpetajate (Kikas et al., 2009; Palu & Kikas, 2007) õpetamispraktikaid uuritud eestikeelsetes koolides. Uuringud näitavad, et õpetajate uskumused ja kasutatavad õpetamismeetodid erinevad eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajatel (Lepik & Kislenko, 2014; Loogma et al., 2009). Lisaks on leitud, et õpilaste oskused matemaatikas on seotud õpetajate õpetamispraktikatega (Kikas, Peets, & Hodges, 2014; Kikas et al., 2009). Senistesse õpetajate õpetamispraktikate ja kasvatustegevuste uuringutesse pole haaratud vene õppekeelega koolide õpetajaid sellisel määral, et vaadelda algklassides matemaatikat õpetavate õpetajate ja klassiõpetajate õpetamispraktika ja kasvatustegevuste seost õpilaste tulemuste ja arenguga. Doktoritöö eesmärk oli uurida õpilaste matemaatikateadmisi ja nende arengut, õpetajate õpetamispraktikaid ja tegevusi ning õpilaste tulemuste ja õpetaja tegevuste vahelisi seoseid eesti ja vene õppekeelega koolide võrdluses. Uurimistulemused kinnitasid, et algklassides ei ilmne eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste matemaatikatulemustes erinevusi sellisel määral, nagu kirjeldavad neid rahvusvahelised TIMSSi ja PISA uuringud. Vastupidi, uuringust ilmnes, et vene õppekeelega koolide õpilased lahendasid tekstülesandeid paremini kui eesti õppekeelega koolide õpilased. Sama erinevus esines ka tekstülesannete lahenduste vigade analüüsimisel. Lisaks näitas uuring, et eesti ja vene õppekeelega koolide klassiõpetajad ja algklassides matemaatikat õpetavad õpetajad erinesid kasvatustegevuste ja õpetamispraktika poolest. Tulemused viitasid, et positiivsete kasvatustegevuste rakendamine õppetunnis aitab kaasa paremate tulemuste saavutamisele matemaatikas. Ühtlasi näitas uuring, et õpilase-kesksete õpetamispraktikate kasutamine on seotud õpilaste arenguga tekstülesannete lahendamisel. Väitekiri võimaldab mõista eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste matemaatikatulemusi ning nende tulemuste seost õpetajaga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirangutest hoolimata on saadud tulemused olulised nii teoreetilisest kui ka praktilisest aspektist.
Interfacial structure and adsorption of organic compounds at Cd(0001) and Sb(111) electrodes from ionic liquid and aqueous electrolytes: an in situ STM study
(2015-09-28) Pikma, Piret
Tänapäeva teaduses on olulised teemad molekulaartehnoloogia ja energia salvestamine. Elektroonika tootjad üritavad valmistada järjest väiksemaid ja kõrgemate tehniliste näitajatega mobiiltelefone, arvuteid jmt seadmeid. Üks meetod selle saavutamiseks on väiksemate ja võimsamate elektrooniliste komponentide arendamine, mis oleksid suurema mäluga. Siin tulebki mängu molekulaarelektroonika- kui transistori suurust saaks kahandada ühe molekulini, siis oleks võimalik ruutsentimeetrisele kiibile salvestada kuni miljon korda rohkem infot kui praegu. Energiasalvestustehnoloogias on üheks tähelepanu keskpunktiks ioonsed vedelikud, mis leiavad kasutust energiasalvestusseadmetes, nt superkondensaatorites ja patareides, kuna nad on stabiilsed laias potentsiaalide vahemikus ja rakendatavad nii elektrolüüdi kui ka lahustina. Kõik mainitud arendussuunad nõuavad aga täpset arusaama elektrood-elektrolüüt piirpinnal toimuvatest adsorptsiooniprotsessidest ning nende sõltuvusest elektroodi potentsiaalist. Antud töö eesmärkideks oli uurida Cd(0001) ja Sb(111) monokristalsete elektroodide pinnale moodustunud faasidevahelise piirpinna ehitust erinevates elektrolüütides, milleks rakendati in situ skaneeriva tunnelmikroskoopia (STM) meetodit. In situ STM meetodiga on võimalik reaalajas visualiseerida elektroodi pinnastruktuur atomaarsel tasandil. Töö käigus näidati, et Cd(0001) ja Sb(111) elektroodide pinnastruktuur ei sõltu uuritud potentsiaalide vahemikus pindinaktiivses vesilahuses ega ka ioonses vedelikus elektroodi potentsiaalist. Uuriti ka 4,4′-bipüridiini adsorptsiooni Cd(0001) elektroodile fooni lahusest ning 2,2′ bipüridiini adsorptsiooni Sb(111) elektroodile ioonsest vedelikust. Selgus, et 4,4′ bipüridiini molekulid moodustavad Cd(0001) elektroodile paralleelselt asetsevad molekulread pinnakatvusega 4,73×10−10 mol cm−2. Ka 2,2′-bipüridiini molekulid adsorbeeruvad Sb(111) pinnale ioonsest vedelikust spetsiifilise mustriga, kuid seda märgatavalt tihedamalt andes väga kõrge piirilise adsorptsiooni väärtuse 7,72×10−10 mol cm−2.