Sirvi Kuupäev , alustades "2015-10-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Bacterial community structure and its genetic potential for nitrogen removal in the soils and sediments of a created riverine wetland complex
(2015-10-09) Ligi, Teele
Inimtegevuse tulemusena on kordades suurenenud bioloogiliselt kättesaadava lämmastiku hulk eri ökosüsteemides, mis omakorda on põhjustanud ulatuslikke keskkonnaprobleeme. Üks võimalus veeökosüsteemide kaitsmiseks liigsete toitainete eest on tehismärgalade (TM) rajamine. Mikroobikooslustel on TMide lämmastikuringes võtmeroll ning seetõttu on oluline mõista seoseid mikroobikoosluste ja keskkonnaparameetrite vahel nimetatud ökosüsteemides. TMi tuleks luua sobilikud tingimused eelkõige sellistele bioloogilistele protsessidele, mis tagaks maksimaalse lämmastikuärastuse minimaalse kasvuhoonegaasi N2O emissiooniga. Käesolevas töös uuriti reostunud jõevett puhastava TMide kompleksi muldade ja setete bakterikoosluse struktuuri, hinnati selle lämmastikuärastuse geneetilist potentsiaali ning analüüsiti nende näitajate seoseid keskkonnaparameetritega (keemilised parameetrid, veerežiim ja pinnasetüüp). Töö tulemused näitasid, et veerežiim on oluline faktor mulla bakterikoosluste struktuuri kujunemisel. Ajutiselt üleujutatud alade bakterikooslused olid võrreldes püsivalt üleujutatud alade kooslustega mitmekesisemad ja ühtlasema bakteriliikide jaotusega. Uuritud muldade bakterikoosluste denitrifikatsiooni potentsiaal sõltus hüdroloogilistest tingimustest vastavas TMi osas. Suurim nitriti redutseerimise potentsiaal esines püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes, kuid suurim N2O redutseerimise potentsiaal ilmnes ajutiselt üleujutatud alade kooslustes. Mulla keemiline koostis mõjutas denitrifikatsiooniga seotud geenide osakaalusid TMide muldade bakterikooslustes. TMide muldades tuvastatud ANAMMOXi ja n-damo protsesse läbiviivate bakterite osakaalud olid suuremad püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes. Antud töö tulemustest võib järeldada, et ehkki lämmastiku eemaldamine TMide muldadest toimub väga erinevate protsesside vahendusel, on denitrifikatsioon peamine seda funktsiooni läbiviiv protsess ning ajutiselt üleujutatud alade loomine võimaldaks vähendada osalisest denitrifikatsioonist pärinevat N2O emissiooni TMide muldadest.
Fluxes of the greenhouse gases CO2, CH4 and N2O from abandoned peat extraction areas: Impact of bioenergy crop cultivation and peatland restoration
(2015-10-09) Järveoja, Järvi
Looduslikud sood on vaatamata nende küllaltki väikesele katvusele olulised süsiniku (C) sidujad. Soid on kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas kütte- ja aiandusturba kaevandamiseks. Turbakaevandamise lõppedes jäävad soodest järele õhema või tüsedama jääkturbakihiga alad ehk jääkturbasood, mis on kuivendamise tulemusel kiirenenud turba lagunemise ja taimkatte ning seeläbi ka CO2 sidumise puudumise tõttu olulised kasvuhoonegaaside (KHGde) allikad. Seega on oluline jääkturbasood taastada viisil, mis nende KHGde emissiooni vähendaks. Erinevate korrastamisviiside aastaseid C ja KHGde bilansse kajastavaid uuringuid on seni aga kirjanduses jätkuvalt vähe. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida päiderooga rekultiveerimise (väetatud ja väetamata uurimisalad) ja turbasamblaga taastamise (kõrge ja madala veetasemega uurimisalad) mõju jääkturbasoode KHGde (CO2, CH4 ja N2O) voogudele. Töö tulemused näitasid, et päiderooga taimestatud uurimisalade KHGde emissioonid olid mahajäetud turbatootmisalaga võrreldes madalamad. Lisaks oli näha, et väetamine vähendas päideroo kasvualade summaarset kasvuhooneefekti tekitavat mõju, kuna selle positiivne efekt biomassi produktsioonile ja seeläbi ka CO2 sidumise intensiivsusele ületas samaaegse N2O emissiooni suurenemise mitmekordselt. Aastased kogubilansid näitasid aga, et olenevalt sademete hulgast võivad päiderooga taimestatud turbatootmisalad olla kokkuvõttes nii C ja KHGde allikad kui ka sidujad ning seega on päiderooga taimestamise tulemuslikkus tugevalt mõjutatud klimaatilistest tingimustest. Veetaseme tõstmine ning turbasambla fragmentide külvamine vähendas KHGde emissiooni mahajäetud turbatootmisalaga võrreldes ligikaudu kaks korda. Selle peamiseks põhjuseks oli oluliselt kahanenud heterotroofne hingamine, mis näitab, et veetaseme tõstmine on väga efektiivne meetod kuivendatud soodes toimuva aeroobse turba lagunemise vähendamiseks. Aastased kogubilansid näitasid aga, et taimestikupoolne CO2 sidumine ei suutnud kolm aastat peale taastamist veel KHGde emissiooni tasakaalustada ning seetõttu olid alad jätkuvalt C ja KHGde allikad. Lisaks, veetaseme erinevuse mõju C ja KHGde bilansile oli taastatud alade omavahelisel võrdlemisel väike. Kokkuvõtvalt näitasid doktoritöö tulemused, et nii päiderooga rekultiveerimine kui ka turbasamblaga taastamine võivad olla efektiivsed meetodid jääkturbasoode kasvuhooneefekti tekitava mõju vähendamiseks.
Sexual health of young people in Estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling services
(2015-10-09) Part, Kai
Noorte seksuaaltervist mõjutab lisaks individuaalsetele teguritele sotsiaalne keskkond: noorte seksuaalõiguste tunnustamine, seksuaalharidus ja noortesõbralikud terviseteenused, kuid ka domineerivad sooga ja seksuaalsusega seotud hoiakud ning üldine riskiv tervisekäitumine. Eestis viidi 1996. aastal kõigi kooliastmete õppekavasse kohustuslik inimeseõpetus, mille kaudu jõudis seksuaalharidus järgneva kümnendi jooksul enamikuni õpilastest. Paralleelselt loodi noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis pakub tasuta seksuaaltervisealast teavet ja nõustamist. Kas ja millist mõju on need sammud avaldanud Eesti noorte seksuaaltervise näitajatele? Teismeliste (15–19-aastaste) raseduste võrdlev uuring Euroopa Liidus näitas, et Eestis on olnud üks kiireimaid teismeliste raseduste langusi 2001–2010. Teismeliste raseduste esinemise märgatav kõikumine riigiti on seletatav noorte seksuaaltervise teenuste, soodsate rasestumisvastaste vahendite ja seadusega tagatud turvalise abordi kättesaadavusega. Kahe küsitlusuuringu tulemused näitasid, et seksuaalhariduse saamine koolis oli 4,6 korda sagedamini seotud heade seksuaaltervisealaste teadmistega neidude ja noormeeste hulgas ning 2,7 korda sagedamini tõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamisega noorte naiste hulgas. Noortel naistel ilmnes seos tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja noorte nõustamiskeskuste külastamise vahel ning kõrge rahulolu nende teenustega. Siiski on ebatõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine noorte, eriti mitte-eesti emakeelega naiste hulgas levinud – see näitab, et märkimisväärne osa naistest on ohustatud plaanimatust rasedusest. Mõlemast soost teismelistel leiti tugev seos suitsetamise ja purju joomise ning varase seksuaalelu alustamise vahel. See näitab, et varane seksuaalelu alustamine moodustab osa üldisest riskikäitumisest. Neidudel ilmnes veel seos traditsiooniliste sooga seotud hoiakutega, mis tõendab nende rolli seksuaalsusega seotud otsuste tegemise protsessis. Seega on tõenäone, et kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on olnud märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel Eestis.