Sirvi Kuupäev , alustades "2015-10-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

The Ethnic Identity of Russian-speaking Students in Estonia in the Context of Educational Change
(2015-10-22) Soll, Maie
Me elame kiiresti muutuvas maailmas ja puutume üha enam kokku keelelis-kultuurilise mitmekesisusega, end teostades ja oma kohta otsides. Just seetõttu on olulised sellised küsimused nagu Kes ma olen? ja Kuhu kuulun? Mida üks või teine kuuluvus tähendab minu jaoks? Need küsimused on aktuaalsetena teadvustatud nii ühiskonna tasandil, igapäevaelus kui ka teadusliku uurimisprobleemina. Enese etnilise grupi liikmena määratlemine ei pruugi olla teadvustatud ja oluline pidevalt ja kõigis situatsioonides, kuid see sotsiaalse identiteedi aspekt võib siiski olla piisav alus, et end väärtustlikuna või tõrjutuna tunda. Etnilisel sotsialiseerumisel on peetud olulisemaks keskkonnaks perekonda. Kuid ka hariduskeskkonda on peetud grupikuuluvuste kujunemise seisukohast oluliseks. Käesoleva töö fookuseks on Eesti venekeelsete õpilaste etnilise identiteedi kujunemine ühe olulisema haridusmuutuse ehk eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis. Doktoritöö raames läbi viidud uuringutest ilmneb, et etniline enesemääratlus ja õppekeele ei seostu otseselt, samas on emakeel oluline enesemääratluse aluseks olev tunnus. Õpilaste nägemuses erinevad koolid õppekeeleti eelkõige selle poolest, missugusel tasemel on võimalik mingis koolis erinevaid keeli (vene, eesti) omandada. Seda, et ootused haridussüsteemile on pigem seotud sellega, kuivõrd on võimalik omandada teadmised ja oskused, mis on vajalikud edukaks ja soovitud haridusteeks ning karjääriks, kinnitavad ka (vanemate poolt) tehtud kooli valikud, sh õppekeeltest lähtuvalt. Tulemustest ilmneb selgelt, et Eesti ühiskonnas on võimalik olla edukas heal tasemel eesti keelt osates. Uuringute tulemustele toetudes võib järeldada, et keeltel on Eesti ühiskonnas tugev sümboolne väärtus, õppekeel ei ole vaid teadmiste ja oskuste omandamise vahend, vaid ka etniliste gruppide staatust väljendav nähtus, millest tingituna tajutakse vene õppekeele asendumist gümnaasiumiastmes riskina etnilisele identiteedile. Etnilise identiteedi kujunemisel haridusmuutuste tingimustes on olulised erinevad kommunikatiivsed seosed etnilise identiteedi, haridussüsteemi ja ühiskonna vahel: kuidas ühiskonnas toimunud muutusi kooli tasandil ja indiviidide poolt tõlgendatakse ning missuguseid valikuid nende tõlgenduste baasil tehakse.
Intrauterine and postnatal growth in children with HLA-conferred susceptibility to type 1 diabetes
(2015-10-22) Peet, Aleksandr
Üle kogu maailma tõuseb insuliinisõltuva ehk 1.tüüpi diabeedi (T1D) esinemissagedus keskmiselt 3-4% aastas. Tegemist on autoimmuunhaigusega, kus organismi enda immuunsüsteem hakkab hävitama kõhunäärmes asuvaid insuliini tootvaid β-rakke. Kuigi tegemist on geneetilise eelsoodumusega haigusega, kus pärilikku riski määravad eeskätt HLA geenid, haigestub vaid ca 5% geneetilise eelsoodumusega inimestest. Seetõttu arvatakse, et T1D haigestumuse tõusu põhjuseks on eeskätt muutuv elukeskkond. Suurem sünnikaal ja kiirem lapseea kasv suurendavad riski haigestuda T1D. Aktseleratsiooni hüpoteesi kohaselt tänapäeva Lääne ühiskonnas, kus esineb pidev toidu üleküllus ja sellest tingitud rasvumine, on insuliini vajadus tõusnud juba varasest lapsepõlvest alates. Ülekoormatud β-rakud võivad aga muutuda immuunsüsteemile sihtmärgiks, põhjustades nii nende rakkude autoimmuunse kahjustuse. T1D eelsoodumust põhjustavate geenide roll kiirenenud pre- ja postnataalses (ehk sünnieelses ja -järgses) kasvus ei ole selge. Samuti pole täpselt teada ka lapseea kasvu reguleeriva väga olulise faktori, insuliini sarnase kasvufaktori I (IGF-I) ja seda veres kandva valgu IGFBP-3, roll haiguse kujunemises. Varasemad uuringud on näidanud, et mõlemad võivad olla olulised T1D väljakujunemises. Rahvusvahelise projekti DIABIMMUNE raames määrati T1D geneetiline risk kolmes riigis (Eestis, Soomes ja Karjalas Venemaal) ca 9000 vastsündinul. Uurisime, kas laste sünnikaal ja sünnijärgne kasv sõltuvad HLA geeni tüüpidest. Lisaks uurisime geneetilise eelsoodumusega lastel (ca 500 last) veel seda, kas IGF-I või IGFBP-3 võiksid mõjutada laste kasvu või β-rakkude vastase autoimmuunsuse tekkimist. Leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid üldiselt ei mõjuta sünnikaalu. Samas kasvavad lapsed kõrge geneetilise riskiga kahel esimesel eluaastal aeglasemalt ja nende IGF-I ja IGFBP-3 tase veres on oluliselt madalam võrreldes lastega, kel suurenenud geneetiline risk haigestuda T1D puudub. Juba käimasoleva autoimmuunse protsessiga lastel on IGF-I sisaldus veres madalam võrreldes teiste lastega. Samuti esines neil lastel oluliselt suurem IGFBP-3 taseme tõus vahetult enne autoimmuunsuse teket. Kokkuvõttes leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid ei mõjuta sünnikaalu, küll aga varajast lapseea kasvu, kus olulist rolli võivad mängida ka IGF-I ja IGFBP-3. Viimastel võib olla oma osa β-rakkude vastase autoimmuunsuse väljakujunemises.
Programme "Introduction to Research Data Management for Social Scientists"
(2015-10-22) Recker, Astrid; Netscher, Sebastian
When biologist meets chemist: a search for HIV-1 inhibitors
(2015-10-22) Selyutina, Anastasia
HIV-1 on pandeemiline viirus ning nakatatud inimeste arv maailmas suureneb pidevalt. Vaktsiin selle vastu puudub, kuid nakatatud patsientide raviks on kliinilise kasutuse loa saanud ligi 30 erinevat ühendit. Erinevatesse klassidesse kuuluvate inhibiitorite kombineeritud kasutamine (ART) on kujunenud HIV-ga nakatunud patsientide ravimise aluseks. ART ravi kõige olulisemaks puuduseks on ravimite toksilised kõrvaltoimed ning uute resistentsete viiruse tüvede teke. Antud väitekirja põhieesmärgiks oli leida efektiivseid mittetoksilisi ühendeid, mis suruvad maha HIV-1 replikatsiooni (nii metsik-tüüpi viiruse kui ka resistentsete tüvede oma) keskendudes eelkõige pöördtranskriptaasi inhibiitoritele. Kolm gruppi keemilisi ühendeid testiti antiretroviirus-vastase toime suhtes: atsüklilised tümidiini nukleosiidi analoogid, bimorfoliinid ja nende derivaadid ning sahariidhüdrasoonid. Samuti tõestati eksperimentaalselt eelneva in silico skriiningu käigus saadud tulemusi. Käesoleva töö tulemusena töötati välja meetod HIV-1 inhibiitorite skriinimiseks ViraPower lentiviiruse ekspressioonisüsteemi (Invitrogen) põhjal. Meetod on kiire, lihtne, usaldusväärne ning on kõlblik kasutamiseks väljaspool kõrgenenud ohutustasemega laborit (BSL3). Kõige tugevam toime meie laboris uuritud ühenditest oli mitte-nukleosiidsel pöördtranskriptaasi inhibiitoril (NNRTI), mis omas tuntud ravimi Nevirapiiniga sarnast aktiivsust, kuid oli kahjuks mitteaktiivne viiruse resistentsete vormide vastu. Antud ühend leiti ratsionaalse ravimidisaini strateegiat kasutades. Antud töö tulemused võimaldasid täiustada olemasolevat in silico skriiningu meetodit, mis võimaldab tulevikus kavandada uusi ning efektiivsemaid HIV-1 inhibiitoreid.