Sirvi Kuupäev , alustades "2015-11-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Negotiating Belarusianness: Political folklore betwixt and between
(2015-11-13) Astapova, Anastasiya; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Väitekiri keskendub Valgevene poliitilisele folkloorile. Valgevene on riik, mille rahvuslikud pürgimused jäid ebatüüpiliselt lühiajaliseks ja mida on viimased 21 aastat juhtinud üks ja seesama uussovietlikult meelestatud president. Riigis on jätkuvalt olulised eneserepresentatsiooni, rahvusliku identiteedi ja demokratiseerumise otsingud – mitte küll nii märgatavalt, nagu see toimus üheksakümnendatel aastatel teistes postsovietlikes riikides, kuid need on olnud alati olemas ja see protsess on olnud järjepidev. Vastusena neile otsingutele tekivad erinevad poliitilise folkloori žanrid. Tuginedes välitöödele, mis on tehtud nii Valgevenes kui ka Valgevenest väljarändajate seas, keskendub väitekiri viiele kesksemale teemale, mis näisid minu intervjueeritavatele kõige problemaatilisemad ja olulisemad. Esiteks uurin väitekirjas Valgevene suuliselt vahendatud poliitilisi ja etnilisi anekdoote, mis, vaatamata nende sarnasusele nõukogudeaegse huumoriga, keskenduvad neist erinevalt presidendi isikule ja mitte ideoloogiale. Teiseks analüüsin Lukašenko ametlike ja rahvalike biograafiate läbipõimumist ja vaatlen, kuidas mingi teatav element muutub oluliseks kas presidendi isiku reklaamimisel või hukkamõistmisel. Kolmandaks analüüsin Valgevenes laialt levinud lugusid Potjomkini küladest. Kuigi potjomkinlust ei pooldata, on iga selleteemaline arvamus mitmehäälne, tuues välja nii selle süsteemi järgimise voorused kui ka kitsaskohad. Neljandaks uurin kuulujutte järelevalve kohta. Tegemist on rahvusvahelise teemaga, mis omandab Valgevenes kohalikke erijooni. Kuna riik ei pea järelevalve üle aru andma, kujundavad need tõendamatud kuulujutud ettevaatlikku ja valvast käitumist. Viiendaks analüüsin lugusid Valgevene kadunud meistriteostest, mille funktsioon on õhutada rahvast etnilise identiteedi ja liberaliseerumisotsingule. Tekkides sageli vastusena valitseva poliitilise süsteemi rangusele, kujutab kaasaegne Valgevene poliitiline folkloor endast unikaalset ainest, mis annab tunnistust käimasolevast identiteediloomest ning hõlmab erinevaid žanre ja hoiakuid konformismist protestini. See toimib ühtaegu nii sotsiaalse sidususe ja identiteedi kinnitamise kui ka konflikti ja vägivalla mehhanismina, mis jääb erinevate lähenemiste vahele. Muuhulgas võimaldab poliitiline folkloor tegeleda küsimustega, mis seostuvad varasemate repressiivsete riikide või üleminekuaegadega.
Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine
(2015-11-13) Rammo, Riina; Valk, Heiki, juhendaja; Peets, Jüri, juhendaja; Russow, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Tekstiilidel oli keskaja ühiskonnas väga erinevaid ülesandeid, nii praktilisi kui ka tähenduslikke. Tekstiile vajasid iga päev kõik inimesed – rõivastuses, sisustuses, transpordis (nt purjed, pakkekangad). Eestis on üks suurimaid arheoloogiliste tekstiilide kogumeid pärit Tartu keskaegsetest jäätmekastidest, mis olid kasutusel lampkastide ja jäätmete äraviskamise kohana. Käesoleva töö aluseks on 3257 fragmenti. Tekstiilijäägid sattusid lampkasti kas käsitööjäätmetena või tarvitati neid tualettpaberi või hügieenisidemetena tänapäeva mõistes. Tartu keskaja kohta on säilinud vähe kirjalikke ja pildilisi allikaid, seega on leitud kangakatked võimalus uurida kangakaubandust ja -tootmist, samuti inimeste tarbimisharjumusi ja rõivastumistavasid. Keskaegse Tartu kodanikud on eelistanud kohalikele kangastele välismaiseid tooteid. Tartu keskaegse kangaturu kujundamisel oli kindlasti oluline hansakaubanduse roll. Jäätmekastide tekstiilijäänuste hulgas on ülekaalus mitmesugused peenvillased kangad, mis pärinevad tõenäoliselt Lääne-Euroopa tootmiskeskustest. Vähem esineb kangakatkeid, mille puhul võib oletada kohalikku päritolu. Suur osa leidudest on linnakultuurile iseloomulikust kangatüübist kalevist, mis oli vanutatud, karvastatud ja šääritud villane riie. Rõivastusega seotud leiud viitavad Tartu linnaelanike teadlikkusele Euroopa linnades valitsenud moest. Kõige elitaarsem leitud kangaste hulgas oli siid, millest tehtud kantide ja dekoratiivsete õmblustega kandja staatust rõhutati. Tartus suuremahulist villal põhinevat tekstiilitootmist keskaja jooksul ei tekkinud, ehkki ilmselt jõudsid siia professionaalse linnakäsitööga seotud uuendused (horisontaalsed teljed, kraasid, vokk). Maapiirkondadesse jõudsid välismaised linnatekstiilid suhteliselt harva, samuti ei levinud keskajal sinna ka tehnilised uuendused.