Sirvi Kuupäev , alustades "2016-02-23" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Combining chemical and genetic approaches for photoluminescence assays of protein kinases
(2016-02-23) Manoharan, Ganesh Babu; Uri, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Doktoritöös kasutati geneetilisi ja keemilisi meetodeid sensorsüsteemide loomiseks proteiinkinaaside analüüsiks. Proteiinkinaasid katalüüsivad valkude fosforüülimist, see on oluline reaktsioon valkude modifitseerimisel, mille kaudu reguleeritakse valkude aktiivsust rakkudes. Valkude fosforüülimine võimaldab suurendada proteoomi mitmekesisust, seeläbi mõjutatakse rakkude normaalset ja patoloogilist toimimist. Valkude fosforüülimistasakaalude nihkumine PKde häiritud aktiivsuse tõttu on paljude raskete haiguste (vähktõve erinevad vormid, diabeet jne) põhjuseks või märguandeks nende tekkimise kohta. Sellest tuleneval on proteiinkinaasid olnud 21. sajandi olulisteks ravimiarenduse sihtmärkideks. Viimase 15 aasta jooksul on 30 proteiinkinaaside inhibiitorit jõudnud vähiravimitena haiglatesse. Lisaks olulisele rollile ravimiarenduses on proteiinkinaasid tähtsad biomarkerid vähktõve erinevate vormide ning teistele haiguste tuvastamisel. Sellest tuleneb ka suur nõudmine analüüsimeetodite järele, mis võimaldaksid määrata kinaaside kontsentratsiooni ja aktiivsust kliinilistes proovides, näiteks kehavedelikes ja biopsiaproovides. Viimasel aastakümnel on mõistetud, et just kahe uurimisala, sünteetilise keemia ja valkude konstrueerimise geneetiliste meetodite kooskasutamine on vajalik uudsete omadustega molekulide ja nende komplekside konstrueerimiseks. Need struktuurid lisaksid uudseid võimalusi biomeditsiiniliste uuringute läbiviimiseks, ravimiarenduseks ning haiguste tuvastamiseks. Käesolevas töös ühitati keemilised ja geneetilised meetodid selleks, et välja arendada uudsed sensorsüsteemid PKde ja nend inhibiitoride uurimiseks. Ühelt poolt toodeti imetajate rakkudes mitmete proteiinkinaaside (PKAc, CK2α, and PIM-kinaasid) liitvalke fluorestseeruvate valkudega. Teisalt konstrueeriti ARC-inhibiitoritest lähtuvalt uudsete luminestsentsomadustega kõrge afiinsusega sondid kinaasidede jaoks [ARC-Lum(Fluo)-sondid]. Seoses PIM-kinaaside (PIM1, PIM2 ja PIM3) olulise tähtsusega nii ravimarenduse sihtmärkidena kui ka vähktõve biomarkeritena, on abivahendite väljatöötamine nende kinaaside uurimiseks suure praktilise väärtusega. PIM2 liitvalke punase fluorestseeruva valguga (TagRFP) ekspresseeriti imetajate rakkudes kahel erineval kujul (TagRFP-PIM2 ja PIM2-TagRFP). Töös näidati, need erineva märgise paigutusega liitvalgud omavad kompleksis ARC-Lum(Fluo)-sondidega erinevaid luminestsentsomadusi, mis tuleneb erinevast Försteri-tüüpi energiaülekandest vastasmõjus olevate luminofooride vahel. Töös näidati esmakordselt, et kompleksis on võimalik energiaülekanne seleeni-sisaldava aromaatse süsteemi ergastatud tripletest olekust kinaasiga seotud fluorestseeruvale valgule, mille tulemusena fluorestsentsvärvilt kiiratav valgus on küll värvile omase kiirgusspektriga, kuid enam kui 10000 korda pikema elueaga. See tulemus loob eelduse rakusiseste sensorsüsteemide loomiseks raku plasmamembraani läbivate ARC-Lum(Fluo)-sondide ja rakkudes ekspresseeritud proteiinkinaasi ja TagRFP liitvalkude baasil, mis võimaldaks kaardistada proteiinkinaaside aktiivsust elusrakkudes.