ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Imprinted genes and imprinting control regions show predominant intermediate methylation in adult somatic tissues

(Epigenomics, 2016-03) Pervjakova, Natalia; Kasela, Silva; Morris, Andrew P; Kals, Mart; Metspalu, Andres; Lindgren, Cecilia M; Salumets, Andres; Mägi, Reedik

Genomic imprinting is an epigenetic feature characterized by parent-specific monoallelic gene expression. The aim of this study was to compare the DNA methylation status of imprinted genes and imprinting control regions (ICRs), harboring differentially methylated regions (DMRs) in a comprehensive panel of 18 somatic tissues. The germline DMRs analyzed were divided into ubiquitously imprinted and placenta-specific DMRs, which show identical and different methylation imprints in adult somatic and placental tissues, respectively. We showed that imprinted genes and ICR DMRs maintain methylation patterns characterized by intermediate methylation levels in somatic tissues, which are pronounced in a specific region of the promoter area, located 200–1500 bp from the transcription start site. This intermediate methylation is concordant with gene expression from a single unmethylated allele and silencing of a reciprocal parental allele through DNA methylation. The only exceptions were seen for ICR DMRs of placenta-specific imprinted genes, which showed low levels of methylation, suggesting that these genes escape parent-specific epigenetic regulation in somatic tissues.

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2016 nr 3

(Tartu : Tartu Ülikool, 2016-03) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Tali ei jäänudki taeva

(Maaleht, 2016-03-02) Kallis, A.

Kirje

Jõululapsuke hakkab rahunema

(Maaleht, 2016-03-10) Kallis, A.

Kirje

The effects of elevated humidity, extreme weather conditions and clear-cut on greenhouse gas emissions in fast growing deciduous forests

(2016-03-11) Torga, Raili; Mander, Ülo, juhendaja; Lõhmus, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.

Põhja-Euroopas võib tulevikus suureneda õhuniiskus ning sageneda kuumalained ja suvine põud. Seetõttu on oluline teada: (i) kuidas metsad, mis on kõige levinumad ökosüsteemid Põhja-Euroopas, muutuvates tingimustes käituvad ja (ii) mis mõju on ökosüsteemide kohanemisel kasvuhoonegaaside voogudele. Kiirekasvuliste lehtmetsade aktiivne (lühikese raieringiga) majandamine võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutamist ja leevendada edasisi kliimamuutuseid, kuid sellega kaasnev lageraie ja lageraiele järgnev metsauuendus on tugevad häiringud metsamullale, mis koos peapuuliigiga võivad muuta mulla kasvuhoonegaasi voogusid. Seni pole kliimamuutuste ja metsamajandamise mõju kasvuhoonegaaside voogudele mullast atmosfääri piisavalt analüüsitud. Töö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida kliimamuutuste (suurenenud õhuniiskuse, kuumalainete ja põua) ning metsamajandamise (lageraie, metsauuendusviisi ja puuliigi) mõju kasvuhoonegaaside süsihappegaasi (CO2), metaani (CH4) ja naerugaasi (N2O) voogudele kiirekasvulistes lehtmetsades. Suurenenud õhuniiskus, lageraie ja puuliigid mõjutasid kõiki kasvuhoonegaaside voogusid, samuti olid ekstreemsed ilmastikutingimused ja metsauuendus olulised tegurid CO2 ja CH4 voogude bilansi kujunemisel. Suurenenud õhuniiskus võis nii suurendada kui ka vähendada CO2 emissiooni ning toime sõltus teistest abiootilistest ja biootilistest teguritest. Seejuures võis kaasikute ja haavikute CH4 sidumine mulda ning haavikute N2O emissioon mullast olla pärsitud suurenenud õhuniiskuse tingimustes. Lageraie hall-lepikus vähendas N2O kadusid, kuid suurendas süsiniku gaasilist emissiooni. See töö annab esialgse ülevaate tuleviku kliima ja metsamajandamise mõjudest kiirekasvuliste lehtmetsade kasvuhoonegaasi voogudele.