Sirvi Kuupäev , alustades "2016-04-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Persistent Practices. A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia
(2016-04-25) Tõrv, Mari; Kriiska, Aivar, juhendaja; Eriksen, Berit V., juhendaja; Nilsson Stutz, Liv, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö “Persistent practices. A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia” [“Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr“] keskmes on küsimus, kuidas kohtlesid kiviaja kütid ja korilased surnuid. Lähtun surnukehast, õigemini selle materiaalsetest jäänustes, milleks siin on terviklikud luustikud ja üksikud inimluud asulate kultuurkihtides. Matmispraktikaid rekonstrueeritakse arheotanatoloogia abil ning surnute esmaseid identiteete osteoloogiliste meetodite ja süsiniku ja lämmastiku stabiilsete isotoopide analüüside kaudu. Luu kollageenist tehtud radiosüsiniku dateeringud annavad uurimusele ajalise sügavuse. Uute radiosüsiniku dateeringute kohaselt leidsid kõige vanemad matused toimusid 7. aastatuhande keskel Narva Joaorus. Noorimad dateeringud seevastu kuuluvad Tamula ja Naakamäe matustele, jäädes aega umbes 2600 eKr. Stabiilsete isotoopide uuringud näitavad, et vaadeldud inimluud kuuluvad sisemaa kalastajatele ja ranniku küttidele. See omakorda näitab, et kuni 3. aastatuhande keskpaigani eKr oli püügimajanduslik elatusviis määrava tähtsusega, lubades töös vaadatud surnuid koondada ühisnimetaja kütid ja korilased alla. Arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad said osaks nii naistele, lastele, kui ka meestele. Seetõttu võib öelda, et esmastel identiteetidel ei olnud matmispraktikate valimisel määravat rolli. Pikk ajaline perspektiiv lubab jälgida nii praktikate püsivust, kui ka muutusi. Arheotanatoloogiline analüüs näitab, et aktsepteeritava normi moodustas hulk erinevaid praktikaid. Kusjuures suur osa toonastest rituaalidest jääb tabamatuks. Arheoloogiliselt jälgitavatest praktikatest domineerib esmane laibamatus, samas tõestati ka mitme-episoodiliste matuste olemasolu Eestis. Surnuid sängitati nii asula kultuurkihti, kalmistutele, kui ka üksikmatustena asustusest eemale. Hoolimata mitmetest erinevustest rõhutatakse töös, et matuserituaalide põhisisu säilis ajavahemikus 6500–2600 eKr suures osas muutumatuna. Selleks muutumatuks tuumikuks võib pidada kohest tegutsemist surma ilmnemisel, surnukeha kesksust praktikate läbiviimisel, elevate ja surnute maailma ranget eraldamatust ja praktikate avatud iseloomu, mis võimaldas nende säilimise ja järk-järgulise muutumise ligi nelja aasta tuhande jooksul. Võtmesõnad: matmispraktikad, praktikate teooriad, keha materiaalse kultuuri osana, arheotanatoloogia, süsiniku ja lämmastiku stabiilsed isotoobid, radiosüsiniku dateeringud, kütid ja korilased, kiviaeg, Eesti
Functions and regulation of the mammalian pseudokinase TRIB3
(2016-04-25) Örd, Tiit; Örd, Tõnis, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Tribbles homoloog 3 (TRIB3) on imetajate geen, mille avaldumistase suureneb mitmesuguste rakustresside, näiteks glükoosi- või aminohappepuuduse, endoplasmaatilise retiikulumi stressi, hüpoksia või oksüdatiivse stressi korral. Selle geeni poolt kodeeritav valk TRIB3 on pseudokinaas – valk, mis primaarjärjestuselt sarnaneb proteiinikinaasile, kuid sisaldab asendusi katalüütiliselt kriitilistes aminohappejääkides. TRIB3 reguleerib rakus toimuvad protsesse valk-valk interaktsioonide kaudu. Kirjeldatud on tema seondumist mitmete transkriptsioonifaktoritega, kinaasidega, ubikvitiini ligaasidega ja muud tüüpi valkudega ning sel moel mõjutab TRIB3 raku stressivastust ja rakusurma, arengulisi protsesse, põletikku ja ainevahetust. Käesolevas doktoritöös uuriti mitmeid TRIB3 geeni toimimisega seotud küsimusi nii raku kui ka organismi tasemel, rakendades muuhulgas meie töörühma poolt loodud hiireliini, mille genoomist on eemaldatud Trib3 geen (Trib3−/− hiired). Töös saadud tulemused näitavad, et inimese maksakasvaja rakuliinis muutub rakustressi korral TRIB3 mRNA isovormide hulgas domineerivaks variant, millel on lühenenud 5′-liiderjärjestus, mis võimaldab efektiivsemat valgutootmist. Nuumrakud on immuunrakud, mis viivad ellu allergilisi reaktsioone. Uurides Trib3 rolli hiire nuumrakkude kultuurides, selgus, et Trib3 avaldumist nendes rakkudes suurendab kasvufaktor interleukiin-3 ning Trib3 puudumine vähendab nuumrakkude võimet teostada immunoloogilisi reaktsioone in vitro. Analüüsides Trib3 avaldumist hiire peaajus, tuvastati, et mRNA arvukus kasvab aju lootelise arengu käigus ja sööda tarbimisel, milles puudub asendamatu aminohape. Trib3−/− hiirte aju uurimisel ilmnes, et neil on suurenenud külgmised ajuvatsakesed, kuid muid olulisi erinevusi aju ehituses ei täheldatud ning käitumiskatsete tulemused näitasid, et Trib3−/− hiirtel on tüüpiline pikaajaline ruumimälu, hirmumälu ja võimekus tunnetada sööda aminohappelist koostist. Selgitamaks TRIB3 tähtsust glükoosipuuduse korral teostati ülegenoomne geeniekspressiooni uuring ning leiti, et TRIB3 pidurdab oluliselt IGFBP2 geeni avaldumise mahasurumist glükoosipuuduse käes kannatavates rakkudes, mis on varasemalt kirjeldamata mehhanism toitainepuudusest tingitud rakusurma takistamiseks.