Sirvi Kuupäev , alustades "2016-05-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Kas tõesti saigi suvi juba läbi?
(Maaleht, 2016-05-12) Kallis, A.
The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)
(2016-05-12) Maasing, Madis; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Keskaegse Liivimaa poliitilise ajaloo käsitlemisel on sealsete piiskoppidest maahärrade tegevusele seni suhteliselt vähe tähelepanu pööratud, kuna enamasti on keskendutud kahele võimsaimale poliitilisele jõule: Saksa ordu Liivimaa harule ja Riia peapiiskopile. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on aga näidata, et vähemalt 16. sajandi esimesel poolel oli ka piiskoppidel Liivimaa poliitilises süsteemis suhteliselt oluline roll. Töös käsitlen eelkõige 1530.–50. aastate sisepoliitikat, mida seni pole väga põhjalikult uuritud, tõestamaks nelja põhiväidet. Esiteks, piiskoppidel oli oluline roll sisepoliitikas, kuna nende toetus määras tihti, kas võimuvõitluses oli edukam ordu või peapiiskop. Teiseks põhiväiteks on, et kõik sisekonfliktid püüti lahendada Liivimaal ning välisjõudude sekkumist katsuti üldiselt vältida. Samas oli konfliktide kohapealne rahumeelne lahendamine tihti keerukas, sest see eeldas kõigi Liivimaa poliitiliste jõudude nõusolekut, mille saavutamine osutus pahatihti võimatuks. Kolmandaks, Liivimaa valitsejad suhtlesid üldiselt omavahel kui võrdne võrdsega: keegi neist polnud teise kohaliku isanda sõltlane ning ka see, et piiskopid allusid kiriklikus mõttes Riia peapiiskopile kui oma metropoliidile, ei mõjutanud nendevahelist poliitilist suhtlust oluliselt. Neljandaks, luterlaste ja katoliiklaste usulised vastuolud mõjutasid Liivimaa poliitikat vähe ning religiooniküsimustesse suhtuti pragmaatiliselt: usudispuutide pidamise asemel püüdis enamik liivimaalastest pigem säilitada maa niigi habrast sisemist poliitilist stabiilsust.
Development of LIBS for in-situ study of ITER relevant materials
(2016-05-12) Piip, Kaarel; Laan, Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Üheks lahenduseks inimkonda ohustavale energiakriisile on tuumasüntees, millel on klassikaliste energiatootmise viisidega võrreldes mitmeid eeliseid. Praegu ehitatakse Prantsusmaale esimest tuumasünteesireaktorit ITER (ing k International Thermonuclear Experimental Reactor). Esimene plasma plaanitakse reaktoris tekitada juba 2020. aastal, kuid üheks lahendamist vajavaks küsimuseks on reaktori seinte seiramine. Paratamatult puutub ülikuum (100000000 oC) plasma reaktori seintega kokku. Selle käigus toimuvad muutused seinte struktuuris ning reaktori kütus (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) salvestub seintesse. Reaktori järjepideva ning ohutu toimimise tagamiseks on tarvis pidevalt jälgida seinte seisukorda ning määrata ka seintesse salvestunud radioaktiivse triitiumi hulk. Üheks perspektiivikaks meetodiks on laser-indutseeritud plasma spektroskoopia (LIBS): uuritava objekti pinnale fokusseeritakse lühike intensiivne laservälge. Tekib plasma, mille kiirguse põhjal määratakse objekti koostis. Meetodil on mitmeid eelised: see on kiire, proove pole tarvis ette valmistada, neile pole vaja isegi füüsiliselt ligi pääseda. Doktoritöös uuriti LIBSi rakendatavust ITERis kasutatavate materjalide analüüsiks. Uuritavad materjalid olid volfram ja alumiinium. Neist viimast rakendati ITERis reaalselt kasutatava berülliumi aseainena. Töös uuriti LIBS plasma dünaamikat ning valiti välja analüüsiks sobivad volframi spektrijooned. Vaadeldi ka volframi pinnastruktuuride mõju salvestatavale spektrile. Töö käigus seati LIBS seade üles lineaarsetele plasmaseadmetele Hollandis DIFFER instituudis. Need seadmed võimaldavad mõjutada proove plasmaga, mis sarnaneb ITERis seina tabava osakestevooga. Sellega demonstreeriti, et LIBS on sobilik ekspressmõõtmistes madalatel rõhkudel. LIBSi abil mõõdeti nii volframkihtide paksuse vähenemist kui ka proovidesse salvestunud deuteeriumi hulka. Meetodi rakendamiseks ITERis on vaja teha veel täiendavat uurimistööd, kuid näidati, et LIBS on sobilik diagnostikameetod plasmaseadmetes.