Sirvi Kuupäev , alustades "2016-05-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Punutiste ABC
(Tartu Ülikool, 2016-05-13) Eisi, Kõiv
Käesolev õppematerjal on koostatud juuksuri eriala riikliku õppekava valikmooduli ainete "Punutised" või "Võistlussoengud" toetava õppematerjalina. Õppematerjali saab kasutada ka juuksurieriala riikliku õppekavamooduli "Soengukunst ja kujundamine" õpetamisel. Igaüks saab valida enda õpioskusest lähtuvalt meelepärase õpetusviisi: kirjeldatud juhend, fotojuhend, videojuhend.
Soft power Europe: the lesser contradiction in terms and practices
(2016-05-13) Nielsen, Kristian Lau; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Käesolev väitekiri arutleb Euroopa Liidu pehme jõu avalduste üle teoorias ja praktikas. Autor distantseerub teadlikult dominantsetest paradigmadest EL-i välispoliitika uurimisel. Nii „tsiviiljõu Euroopa“ kui „normatiivse jõu Euroopa“ seletuslikud mudelid olid enamjaolt elujõulistena kasutusel 1970. aastate algusest kuni 2000. aastate esimese pooleni. Need mõlemad käsitlused sündisid tagasivaatelisena Euroopa integratsioonile ja on seetõttu läbi aegade olnud teaduslikus mõttes inspiratsiooniallikaks paljudele. Samas ei saa mööda minna kitsaskohtadest ja kriitikast eeltoodud käsitluste aadressil. Nimelt, mitte kummagil neist pole ette näidata tõsist teoreetilist ja empiirilist alusmaterjali. Samuti ei ole need käsitlused jõudnud juurduda väljapoole Euroopa integratsioonialaseid uuringuid. Seevastu on pehme jõu käsitlus jäänud teenimatult varju selles uurimisvaldkonnas. Selle väitekirja keskse teesi kohaselt muutuvad EL-i välispoliitika üksikasjad märksa arusaadavamaks siis, kui loobutakse varasematest eksklussiivsetest, ainult EL-i integratsiooni puudutavatest seletusviisidest laiemalt tunnustust leidnud rahvusvaheliste suhete alaste teoreetiliste käsitluste kasuks. Sellisest vaatenurgast lähtuvalt on EL-l olemas pehme jõu omadused ja võimekus neid omadusi praktikas realiseerida. Pehme jõu omadused avalduvad toimija kultuuris, väärtushinnangutes ja poliitikates. Et neid mittematerjaalseid omadusi ”võimendada” ja praktikas maksma panna, peavad need muutuma atraktiivseteks neile, kellele soovitakse mõju avaldada. Iga toimija rahvusvahelisel areenil omab erinevas koguses ja kombinatsioonis teiste mõjutamiseks vajalikke mõjuvahendeid. Nii saab EL-i välispoliitilist võimekust käsitleda läbi materjaalsete (loe: sõjaliste) ja mittematerjaalsete (loe: kultuur ja väärtushinnangud) mõjuvahendite avaldumiste ja atraktiivsuse prisma. Autor kaitseb seisukohta, et pehme jõu käsitlus sobib paremini EL-i välispoliitika mõtestamiseks võrreldes konkureerivate alternatiividega, milleks on „tsiviiljõu Euroopa” ja „normatiivse jõu Euroopa“ käsitlused, sest erinevalt ideaalist (milline peaks olema EL toimijana rahvusvahelistes suhetes) on põhjust vaadata tegelikkusele otsa (mis laadi jõuga on EL-i puhul tegemist ja mis on EL-i võimekus ennast rahvusvahelistes suhetes teostada). Väitekiri tugineb neljale eelretsenseeritud artiklile, mis avaldatud ajavahemikul 2009-2016 rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Sissejuhatav peatükk tutvustab teoreetilisi ja metodoloogilisi aspekte EL-i olemuse mõistmisel rahvusvaheliste suhete toimijana. Väitekirja koondatud artiklitest esimene arutleb EL-i pehme jõu olemuse seostest võimekuse-ootuste lõhega. Teises artiklis uuritakse EL-i Idapartnerluse programmi eduväljavaateid pehme jõu funktsioneerimisel. Kolmandas artiklis analüüsitakse valitsusväliste organisatsioonide agentsust EL-i välispoliitika toimijatena. Neljas artikkel vastandab Venemaa pehme jõu avaldumised EL-i omale ja demonstreerib selle vähest atraktiivsust Eestis. Väitekiri on sätestatud, miks pehme jõu mõiste pakub paljulubava võimalusi edasisteks uuringuteks kui väsinud mõisted tsiviil- ja normatiivse võimu. See mahutab suurema selgitava potentsiaali, ja see peaks ka suurem kasutamine uuring ELi välispoliitika.
Development of cell-penetrating peptides for gene delivery: from transfection in cell cultures to induction of gene expression in vivo
(2016-05-13) Veiman, Kadi-Liis; Langel, Ülo, juhendaja; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Geeniteraapia on nukleiinhapetel põhinev ravistrateegia haiguste raviks, mis ilmnevad vigase geeniekspressiooni tõttu. Terapeutiline geen sisestatakse plasmiidsesse ekspressiooni vektorisse (pDNA), et saavutada rakku sisenema ning seetõttu on edukaks geeniteraapia rakendamiseks vajalik tema transport rakkudesse. Üheks selliseks transportvektorite klassiks on rakku sisenevad peptiidid (RSPd), mis on kuni 30 aminohapet pikad katioonsed ja/või amfipaatsed peptiidsed ühendid ning nad on võimelised rakkudesse viima väga erinevaid makromolekule, seal hulgas nukleiinhappeid. Selle väitekirja eesmärk on rakukultuuris efektiivse RSP arendamine nukleiinhappe transportimiseks loomsesse haigusmudelisse. Selleks on esmalt iseloomustatud RSP vahendatud geenitransporti rakukultuuris, näiteks, geeni transpordi efektiivsus, ohutus ning rakkudesse sisenemismehhanism. Seejärel me hindasime RSP potentsiaali transportida geeni erinevatesse kudedesse pärast süsteemset manustamist. Kuigi saavutasime kõrged geeniekspressiooni tasemed erinevates kudedes, ilmnes vajadus täienduste järgi, seal hulgas spetsiifiline transport kasvaja koesse. Selle jaoks kasutasime erinevaid strateegiaid, seal hulgas polüetüleenglükooli (PEG) molekuli või spetsiifiliste peptiidjärjestuste konjugeerimine RSPle. PEG molekuli lisamine võimaldas suurendada RSP/pDNA komplekside biosobivust in vivo ning maskeerida geeni transporti erinevatesse kudedesse ja rakkudesse. Selleks, et aktiveerida geenitransport ainult kasvaja koes, konjugeeriti PEG molekul peptiidile läbi spetsiifilise järjestuse, mida on võimelised lõikama kasvajas üle-ekspresseeritud ensüümid ning mille tulemusena PEG eemaldatakse ning RSP viib pDNA kasvajakoes olevatesse rakkudesse, kus see ekspresseeritakse. Lisaks optimiseerisime ka RSP/pDNA komplekside formulatsiooni, et parandada geeni transporti ilma PEG molekuli lisamiseta. Me iseloomustasime peptiidi katioonse laengu ning rasvhappejäägi pikkuse olulisust RSP-vahendatud geenitranspordil in vivo tingimustes. Kokkuvõtteks, välja töötatud RSPdel põhinev geeni transportsüsteemi omab potentsiaali geeniteraapia läbiviimiseks olulistes haigusmudelites.
From research to applications: monitoring optically complex waters with MERIS/ENVISAT data
(2016-05-13) Alikas, Krista; Reinart, Anu, juhendaja; Vana, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Järved ja rannikuveed pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid. Tagamaks veekeskkondade seire ja ökoloogilise seisundi hindamise on Euroopa Liidus loodud mitmeid direktiive ja regionaalseid konventsioone. Kuna vee kvaliteet võib olla muutlik nii sesoonselt kui ruumiliselt võimaldab kaugseire efektiivset seire meetodit, mille abil saab hinnata vee kvaliteedi hetkeolukorda, muutusi võrreldes varasema seisundiga ning seda ka veekogudes, mis ei ole kaetud tavaseireprogrammide raames. Käesolevas töös uuriti esimese spetsiaalselt optilistelt keerukate vete seireks loodud satelliitsensori MERIS/ENVISAT andmete kasutamisvõimalusi viie Põhja Euroopa järve ja kahe Läänemere rannikuala bio-optiliste andmete alusel. Olemasolevate MERIS standardalgoritmide õigsuse hinnang näitas, et need ei anna täpseid tulemusi veekogudes, kus on kõrge lahustunud orgaanilise aine ja klorofüll a hulk. Fütoplanktoni parameetrite (klorofüll a, sinivetikate biomass, fütoplanktoni biomass) hindamiseks kasutati punases ja lähisinfrapunases spektriosas töötavat spektraalset indeksit, mis kalibreeriti kohalikesse oludesse. Kuna indeks on rakendatav MERIS L1b andmetele, lubab see kvantitatiivselt hinnata vee kvaliteedi parameetreid sinivetika õitsengute korral, mille puhul MERIS standardalgoritmid ei tööta. Hindamaks kaugseire andmetest veealust valgusvälja, millest sõltub veealuste organismide elutegevus, loodi kaalufunktsioonidel põhinev kombineeritud kanalisuhte algoritm, mis selgemate vete puhul kasutab kanalite 490/709 suhet ning sogasemate puhul 560/70 ning hindab edukalt valguse difuusset nõrgenemiskoefitsienti, Kd(490), satelliidiandmetest. Secchi sügavuse hindamiseks andis parimaid tulemusi algoritm, mis võttis pikselhaaval sisendiks satellidiandmetest arvutatud diffusse ja summaarse nõrgenemiskoefitsiendi ning peegeldusteguri väärtused üle nähtava laineala. Töös arendatud algoritmid rakendati MERIS arhiivi 2002–2011 andmetele hindamaks erinevate järvede ökoloogilist seisundit nii nagu on nõutud EL veepoliitika raamdirektiivi poolt. Tulemused näitasid, et kaugseire andmeid saab kasutada täiendava infoallikana ökoloogilise seisundi hindamisel. Väljatöötatud algoritmid ja rakendused on kohandatavad 2016. aasta veebruaris tööd alustanud Sentinel-3/OLCI andmetele, mille abil on optiliselt keerukate vete seire kosmosest võimalik vähemalt aastani 2029.
Greenhouse gas emissions and water treatment efficiency in subsurface flow filters using various substrates
(2016-05-13) Kasak, Kuno; Mander, Ülo, juhendaja; Truu, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Tehismärgalade ja pinnasfiltersüsteemide kasutamine reoveepuhastuseks on viimase paarikümne aastaga märkimisväärselt arenenud. Uute tehnoloogiate väljatöötamine on suurendanud nii reovee puhastusefektiivsust, kui ka vähendanud süsteemidest lenduvate kasvuhoonegaaside (KHG) hulka. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida erinevate filtermaterjalide (liiv, kruus, kergkruus, turvas, hüdratiseerunud tuhaplatoo sete) mõju pinnasfiltersüsteemide puhastusefektiivsele hall- ning reovee puhastamisel ning analüüsida nende materjalide mõju KHG (CO2, CH4 ja N2O) emissioonile. Töö tulemused näitasid, et kergkruusal põhinevad filtermaterjalid (Filtralite) on sobilikud eeskätt just aeroobsete puhastusprotsesside läbiviimiseks vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites, muutes nad sobilikuks lämmastikühendite ning orgaanika eemaldamiseks. Horisontaalvoolulistes kergkruusa, tuhaplatoosette ja turbafiltrites lämmastiku ja orgaanika eemaldamises märkimisväärseid tulemusi ei saavutatud. Küll aga näitas tuhaplatoo sete väga head fosforiärastamise efektiivsust nii hall- kui ka reoveest just horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites. Sedavõrd head tulemused on tingitud peamiselt sellest, et tuhaplatoo sete sisaldab suurel hulgal reaktiivseid kaltsiumirikkaid mineraale, mis sadestuvad materjalis kaltsiumfosfaadina. KHG mõõtmised näitasid, et väikseimad emissioonid olid iseloomulikud peamiselt filtritele, kus oli kasutusel tuhaplatoo sete. Eriti madalad olid CO2 emissioonid võrreldes näiteks turba või tavapäraste filtermaterjalidega (liiv ja kruus). Madalate CO2 emissioonide peamiseks põhjuseks on samuti reaktiivsed kaltsiumimineraalid, mis reageerivad atmosfääri CO2-ga ning sadestavad selle kaltsiumkarbonaadi ehk kaltsiidina. Lisaks CO2 emissioonile olid oluliselt madalama ka CH4 ja N2O voog, olles tingitud peamiselt aluselisest ning sulfaadirikkast keskkonnast, mis ei ole sobilik metaani oksüdeerivatele ning denitrifitseerivatele bakteritele. Kokkuvõtvalt näitasid doktoritöö tulemused, et tuhaplatoo sete on sobilik alternatiivne filtermaterjal fosfori eemaldamiseks erinevatest reovetest väga madalate KHG-de emissiooniga. Tuhafiltrit on soovitatav kasutada reovee järelpuhastuses, sest orgaanika ning lämmastikuärastuses on ta väheefektiivne.