Sirvi Kuupäev , alustades "2016-05-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Valduse ja kohtuliku registri kande publitsiteet Eesti eraõiguses
(2016-05-30) Kama, Priit; Varul, Paul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Õiguskord kaitseb paljudel juhtudel isikuid nende teadmatuse tagajärgede eest, kui nad ei ole informeeritud nende käitumist mõjutavate asjaolude esinemisest või mitteesinemisest. Sellise kaitse olemasolu sõltub kindlatest asjaoludest nagu näiteks valduse olemasolu, kinnistusraamatu või äriregistri kande olemasolu või siis vastava kande puudumine. Asjaolu esinemisest või puudumisest tulenevalt võib isikul tekkida ettekujutus, et talle kuulub mingi õigus, mille tekkimise eeldused ei ole tegelikkuses täidetud. Sellist näivat õigust nimetatakse õigusnäivuseks ning asjaolu, mille esinemine või puudumine õigusnäivuse tekitab, nimetatakse vastavalt positiivseks (asjaolu esinemise korral) või negatiivseks (asjaolu puudumise korral) publitsiteediks. Seaduses ettenähtud juhtudel võimaldatakse isikutele, kelle ees õigusnäivus on loodud, asja heauskset omandamist mitteomanikult või tehingu sõlmimist isikuga, kellel tegelik esindusõigus puudub. Doktoritöö otsib vastust küsimusele, millistel juhtudel on vallasasja valdusel ning kinnistusraamatu ja äriregistri kandel põhineva õigusnäivuse kaitse põhjendatud, kas olemasolevad õiguspoliitilised valikud on otstarbekohased. Töö tulemusena selgus, et õigusnäivuse kaitse toetab oma põhiolemuselt usalduslike suhete arenemist majandustehingute osaliste vahel. Valdus kujutab endast tänapäeval suhteliselt ebakindlat vahendit õigusnäivuse kaitseks, kuna selle olemasolu tuvastamine ei ole sageli kerge. Seetõttu tasub tulevikus otsida võimalusi, kuidas siduda vallasasjade õigusenäivuse kaitse registrikannetega. Kinnistusraamatu ja äriregistrikande kandel põhinev õigusnäivuse kaitse täidab põhijoontes seatud eesmärke, kuid seejuures tasub vähendada õiguslikke erinevusi, mis annab kahe registri ebaõigetele kannetele erinevaid tagajärgi. Töös tehakse valdkonna regulatsiooni täiendamiseks mitmeid ettepanekuid.
Abikaasade vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe
(2016-05-30) Degener, Kristel; Varul, Paul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe on üks võimalikest abieluvararežiimidest. Nimetatud varasuhe tähendab, et iga abikaasa on nii oma abielludes kaasa toodud kui ka varasuhte kestel omandatud vara ainuomanik. Abikaasadele omane kokkukuuluvus väljendub varalises mõttes alles varasuhte lõppedes, mil toimub abikaasade varasuhte kestel omandatud vara võrdväärne jaotus. Käesoleva väitekirja eesmärgiks oli välja selgitada, millisel määral tagab selle varasuhte valik kehtival kujul abikaasadele nende tasakaalustatud huvide kaitse. Varasuhte kehtiva normistiku analüüs eeldas esmalt selgitust vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte ajaloolise kujunemise ning selle suhte osatähtsuse kohta kaasaja õiguses ja õiguskordades. Alles seeläbi on võimalik mõista analüüsitud varasuhte ideed. Töös jõuti järeldusele, et abikaasade varalisel iseseisvusel ja solidaarsusel põhinev vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe on sobiv varasuhe tänapäeva abielude puhul, kus valdavalt mõlemad abikaasad töötavad, omavad vara ja hindavad varalist sõltumatust. Samas näitas analüüs, et vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe kehtival kujul ei järgi erinevates olukordades nii varasuhte kestel kui ka varasuhte lõppedes mõlema abikaasa huvisid. Varasuhte puhul kehtib üldine abikaasade ühise majandamise põhimõte, mille järgi ei oma tähtsust, kas vara omandati iseenda töise panuse või teineteise toetuse läbi. Seetõttu ei ole põhjendatud varasuhte lõppedes abikaasade varasuhte kestel omandatud vara kindlaksmääramisel arvestusest välja jätta vara väärtusi, mis abikaasa omandas varasuhte kestel (näiteks kohustusliku pensionikindlustuse alusel omandatud õigused või abikaasa põhivara arvel omandatud vara). Samuti ei ole varasuhte olemusega kooskõlas, kui nii abikaasa põhi- kui koguvara väärtuse määramiseks võetakse aluseks üks kindel ajahetk. Ka sel juhul puudub teisel abikaasal võimalus osa saada abikaasa varasuhte kestel omandatud varast. Peale selle tuleb arvestada, et varasuhte kestel kehtivad käsutuspiirangud ei piiraks liialt abikaasa omandiõigusi. Samas on oluline tagada, et abikaasa varaline iseseisvus ei seaks ohtu perekonna toimimise heaolu.