Sirvi Kuupäev , alustades "2016-07-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Ultrasonic spray pyrolysis deposited electrolyte layers for intermediate temperature solid oxide fuel cells
(2016-07-07) Vestli, Mihkel; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Jätkuvalt kasvava maailma energianõudluse tõttu on vajalik märkimisväärne üleminek efektiivsemale energiamuundamisele koos suuremahulise energia salvestamisega. Antud valdkonnas toimub hetkel paljude uute tehnoloogiate arendus. Tahkeoksiidse kütuseelemendi eeliseks on efektiivne elektri- ja soojusenergia tootmine erinevatest kütustest nagu metaan, prügila- ja sünteesgaas. Kuna mainitud seadme töötemperatuur on küllaltki kõrge (800-1000 ºC), on selle tehnoloogia täiemahuline kommertsialiseerimine viibinud lühikese eluea ja kõrge maksumuse tõttu. Üheks strateegiaks tahkeoksiidse kütuseelemendi tasuvuse tõstmiseks on selle töötemperatuuri alandamine kesktemperatuursesse vahemikku (600-800 °C). Paraku ei ole klassikalise tsirkooniumoksiidil põhineva elektrolüüdi ioonjuhtivus alandatud temperatuuridel piisav. Lisaks on probleemne kõrge keemiline reaktiivsus tsirkooniumoksiidse elektrolüüdi ja mõningate haruldaste muldmetallide kobaltiidkatoodide vahel mõõdukatel temperatuuridel. Dopeeritud tseeriumoksiidset vahekihti on kasutatud mainitud komponentide vahel keemilise barjäärkihina, kuigi on esinenud teatud katioonide difusiooni. Tseeriumoksiidil ja baariumtseraadil põhinevat elektrolüüti on välja pakutud alternatiivina tsirkooniumoksiidile. Paraku ilmneb oksiidioonjuht tseeriumoksiidil soovimatu elektronjuhtivus redutseerivas keskkonnas ja prootonjuhtkeraamilistel baariumtseraatidel ilmnevad stabiilsusprobleemid CO2 keskkonnas. Antud töös uuriti odava ultraheli-pihustuspürolüüsi meetodiga sadestatud kaitsekihtide omadusi mainitud probleemide valguses. Leiti, et terbiumkatioonid kaasdopandina väikeses kontsentratsioonis alandavad tseeriumoksiidi soovimatut elektronjuhtivust redutseerivates tingimustes. Optimaalselt kuumtöödeldud tseeriumoksiidne ja tsirkonaatne kaitsekiht toimisid tõhusalt vastavalt katioonide difusiooni alandamisel ning baariumtseraatse elektrolüüdi CO2 taluvuse tõstmisel.
Meteoroloogid nuputavad uusi eestikeelseid sõnu
(Maaleht, 2016-07-07) Kallis, A.
Direct radiative impacts of atmospheric aerosols on meteorological conditions over Europe
(2016-07-07) Toll, Velle; Post, Piia, juhendaja; Männik, Aarne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Kaasaegse atmosfäärifüüsika tähtsaimateks rakendusteks on lähipäevade ilmaprognoos ja tulevikukliima projitseerimine numbriliste mudelite abil. Täpne ilmaprognoos omab suurt majanduslikku väärtust ning aitab äärmuslikes ilmaoludes kaitsta inimeste elusid ja vara. Kliima modelleerimine aitab välja selgitada antropogeenseid mõjusid kliimasüsteemile ja on aluseks kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise strateegiate välja töötamisele. Atmosfääriaerosoolid, õhku pihustunud pisikesed vedelad ja tahked osakesed, mõjutavad nii hetkeilma kui ka Maa kliimat. Kuna tuleviku kliimatingimuste hindamisel on kõige suurem määramatus seotud just nimelt aerosoolide mõjudega, on aerosoolide meteoroloogiliste mõjude uurimine väga oluline. Aerosooliosakesed mõjutavad päikese- ja soojuskiirguse levikut atmosfääris ning lisaks ka pilvede omadusi ja sademete teket, kuna aerosooliosakesed on kondensatsioonituumadeks pilvepiiskade moodustumisel. Aerosoolide summaarne mõju Maa kiirgusbilansile on vastassuunaline kasvuhoonegaaside mõjule, s.t. aerosoolid jahutavad kliimat. Antud doktoritöös uuriti, kuidas tõsta lühiajaliste numbriliste ilmaprognooside täpsust Euroopa kohal tänu aerosoolide otsese kiirgusliku mõju täpsemale arvestamisele. Doktoritöös leiti, et aerosoolidel on oluline mõju aluspinna energiabilansile ning temperatuuri ja niiskuse jaotusele alumises atmosfääris Euroopa kohal ja et neid mõjusid on vaja numbrilises ilmaennustuses prognoosi täpsuse tagamiseks arvesse võtta. Aerosoolide mõju arvestamine tagab päikesekiirguse kiiritustiheduse täpsema prognoosi, mis on vajalik päikeseenergia tootmise planeerimisel. Kui aerosoolide kontsentratsioonid atmosfääris on väga kõrged, tuleks keskmise klimatoloogilise aerosooli mõju arvestamise asemel prognoosi täpsuse tagamiseks arvesse võtta realistlikku (antud hetkele iseloomulikku) aerosooli mõju. Lisaks näidati aerosoolide nõrgendavat mõju üle Balti riikide ja Soome liikunud ekstreemsele konvektiivsele tormile.
Development of protein kinase-responsive photoluminescent probes and cellular regulators of protein phosphorylation
(2016-07-07) Kriisa, Marie; Uri, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Proteiinkinaasid (PK-d) on olulised rakkude elutegevust reguleerivad ensüümid. Katalüüsides valkude fosforüülimist on nad tähtsaks lüliks rakusisestes signaalülekande radades. Häired PK-de normaalses funktsioneerimises, mis on tingitud nende liigsest aktiivsusest, üleekspressioonist või geenimutatsioonidest, on seotud mitmete haigustega, nagu vähkkasvajad, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused. Sellest tulenevalt on PK-dest saanud viimase 15 aasta jooksul olulised ravimiarenduse sihtmärgid ning üle 30 PK inhibiitori on jõudnud kasutusele vähiravimitena. Lisaks on intensiivselt toimunud erinevate analüüsimeetodite arendamine uute efektiivsete ravimikandidaatide võimalikult kiireks väljatöötamiseks, PK-de toimemehhanismide ja signaalradade uurimiseks ning PK-de kui oluliste biomarkerite tuvastamiseks. Töös testiti uute ARC-ühendite võimet inhibeerida erinevaid PK-sid ning selgitati ARC-de nukleosiid-osa struktuuri mõju nende ainete inhibeerimispotentsiaalile erinevate PKde (PKAc, PKBγ and ROCK-II) suhtes. Leiti, et selle seeria ühenditest on just tiofeeni-sisaldavad ained suurima inhibeerimisvõimega. Edasistel biokeemilistel uuringutel avastati, et tiofeeni-sisaldavate ARC-de märgistamisel fluorestsentsvärvidega saadud fotoluminestsents-sondid omavad optilisi omadusi, mida pole varem orgaaniliste ainete puhul kirjeldatud. Selgus, et need ARC-Lum(Fluo)-sondid on PK-de aktiivsust registreerivad fotoluminestsents-sondid. Nende ühendite seostumisel PK-dega ning selle kompleksi ergastamisel kiirgusega lähis-UV alas emiteerivad nad spektri oranžis või punases piirkonnas aeglase sumbumisega (20–250 μs) valgust. Seega on need sondid kasutatavad PKde kontsentratsiooni määramiseks biokeemilistes ja bioloogilistes lahustes ning PK-de aktiivsuse seireks ja kaardistamiseks rakkudes. Käesolevas töös uuriti ka uute ARC-inhibiitorite kasutusvõimalusi valkude rakusiseste fosforüülimistasakaalude reguleerimisel. Näidati, et ARC-de suutlikkus mõjutada PK-de aktiivsust rakutuumades sõltub nii ainete inhibiitoromadustest kui ka nende võimest läbida raku plasmamembraani. Töös näidati, et arendatud ARC-inhibiitorid on rakendatavad PK-de aktiivsuse reguleerimiseks rakkudes ning rakkude signaalradade uurimiseks.
Noncommutative Galois Extension Approach to Ternary Grassmann Algebra and Graded q-Differential Algebra
(2016-07-07) Raknuzzaman, Md.; Abramov, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Antud väitekirjas kasutatakse koordinaatdiferentsiaalarvutuse meetodit mittekommutatiivse diferentsiaalarvutuse konstrueerimiseks ja uurimiseks Grassmanni algebra, ternaarse Grassmanni algebra ja mittekommutatiivse ruumi korral. Mittekommutatiivse diferentsiaalarvutuse tähtsaks komponendiks on homomorfism algebrast maatriksite algebrasse. Käesolevas väitekirjas on leitud võrrandid ülalpool mainitud homomorfismi jaoks, mis tulenevad algebra kommutatsiooniseostest. Neid võrrandeid on uuritud ja lahendatud teise astme kommutatsiooniseoste korral. Saadud tulemused on rakendatud mittekommutatiivse diferentsiaalarvutuse uurimiseks Grassmanni algebra, ternaarse Grassmanni algebra ja mittekommutatiivse ruumi korral. Käesolevas väitekirjas uuritakse mittekommutatiivset Galois’ laiendit. Väitekirjas näidatakse seost mittekommutatiivse Galois laiendi ja gradueeritud q-diferentsiaalalgebrate vahel, kus q on N-järku algjuur ühest. Antud väitekirjas on tõestatud, et iga poolkommutatiivne Galois laiend on gradueeritud q-diferentsiaalalgebra. On uuritud selle algebra esimest järku ja kõrgemat järku diferentsiaalarvutus.
The Functional Role of eL19 and eB12 IntersubunitBridge in the Eukaryotic Ribosome
(2016-07-07) Kisly, Ivan; P.Gulay, Suna; Mäeorg, Uno; D. Dinman, Jonathan; Remme, Jaanus; Tamm, Tiina
Characterization and Application of Protein Kinase-Responsive Organic Probes with Triplet-Singlet Energy Transfer
(2016-07-07) Ligi, Kadri; Uri, Asko, juhendaja; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone. Ensüümid osalevad signaaliülekande- ja ainevahetusradades, mõjutades seeläbi rakkude arengut ja kasvu ning rakkude reaktsioone keskkonnatingimustele. Ensüümide tavapärasest erinev kolmedimensionaalne struktuur, ensüümi lokalisatsioon ja ensüümi aktiivsus rakkudes võib põhjustada organismi haiguslikke seisundeid. Selleks, et muutusi ensüümide struktuuris, paiknemises ja ensüümide aktiivsuses rakkudes saaks detekteerida juba muutuste varajases arengujärgus, on vaja arendada tundlikke mõõtmismeetodeid. Käesolevas töös uuriti süvitsi ühte võimalikku lähenemist ensüümi-tundlike sondide arendamisele. Uurimistöös kasutati Tartu Ülikooli keemia instituudis välja arendatud fotoluminestsentssonde [ARC-Lum(Fluo) sonde], mille luminestsentsomadused muutuvad oluliselt seondumisel proteiinkinaasidele. Kui proteiinkinaasidele seondunud ARC-Lum(Fluo) sonde ergastada ultravioletse kiirgusega, siis emiteerivad need pikaealist fotoluminestsentskiirgust, mille eluiga jääb mikrosekundilisse suurusjärku. ARC-Lum(Fluo) sondide pikk luminestsentsi eluiga kompleksis proteiinkinaasiga võimaldab kasutada kompleksi detekteerimiseks aegviivitusega mõõtmistehnikaid, mis tagavad pikaealise luminestsentsi selge eristamise bioloogiliste proovide autofluorestsentsist, mille eluiga jääb tavapäraselt nanosekundilisse suurusjärku. Ühtlasi on tagatud mõõtmismeetodi hea signaal-müra suhe ning võimaldatud proteiinkinaaside detektsioon väga väikeses kontsentratsioonis. Käesolevas töös uuriti ARC-Lum(Fluo) sondide fotoluminestsentsi omadusi. Lisaks rakendati ARC-Lum(Fluo) sonde proteiinkinaaside seireks elusates rakkudes aegviivitusega luminestsentsmikroskoopia abil. Uurimistöö tulemusi saab kasutada sarnasel põhimõttel disainitud sondide arendamiseks teistele ensüümidele.
The modelling of communication and its applications in a longitudinal research: examples of Estonian, Finnish and Russian journalism in the 20th century
(2016-07-07) Kõnno, Andres; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Käesoleva töö objektiks on “ajakirjanduslik ruum” mis tekib meediaväljaannete igapäevase töö tagajärjel. Läbi kümnendite ulatuv retrospektiivne vaade teeb uurijale ülesandeks kirjeldada korraga kahte tundmatut muutujat. Need on: a) tema esmane uurimisobjekt – meediasisu ja b) selle ajastu kontekst, millesse need tekstid kuuluvad. Sestap on käesoleva väitekirja esimene eesmärk teoreetiline – vastata metodoloogilisele küsimusele, milliste teguritega tuleb retrospektiivile keskenduval tööl arvestada. Teiseks eesmärgiks on selgitada võrdlevas perspektiivis Eesti, Venemaa ja Soome praktikate näitel, kuivõrd erinevad saavad olla meediasüsteemide toimimisloogikad. Uurimistöö praktiliste küsimuste lahendamiseks kasutame George Gerbneri kultivatsiooniteooriast pärineva kultuuriliste indikaatorite mõistet. Sisuliselt tähendab see ajakirjanduslike teemade määratlemist nn kultuuriliste indikaatoritena. Töö üldisele tasandile asetub Niklas Luhmanni süsteemiteooria, mille abil on võimalik kirjeldada kuidas meediasüsteem “filtreerib” nn sotsiaalse reaalsuse ajakirjanduslikeks “teemadeks”. Kõige olulisemad järeldused pärinevad väiteanalüüsi blokist; Soome ja Vene meediasüsteemid on selles mõttes sarnased, et normatiivsete väidete hulk mõlemas oli kõrge, ennekõike selles osas mis puudutab poliitika ja võimu suhestumist, kultuuri ja meediat (iseasi, et selle muutuja tähendus on mõlemal juhul erinev). Eesti meediasüsteem mis Moskva kui keskuse suhtes paiknes nii geograafilises kui kultuurilises perifeerias, eristus oma kirjeldava lähenemislaadi poolest, seda ennekõike kultuuri- ja ühiskonnateemade rohujuuretasandi kajastamisel. Vaadeldes ajakirjanduses esitatud teemade ja väidete struktuuri, saab välja tuua kolm olulisemat järeldust: 1) Tsentraliseeritud parteiajakirjandus vältis teemade käsitlemist selliselt, et lugejal oleks võimalik teha järledusi selle kohta, kuidas ühiskonda puudutavad otsused sünnivad. 2) Oluliste teemade teineteisest lahushoidmine algas eluvaldkondade kohta esitatud väidete tasandist. 3) Keskuse- ja perifeeria eristamine ei olnud ideoloogilise kontrolli mõttes nii lihtne mehhanism, kui see ehk pealtnäha paistab. Nn väiteruumi puudumine eestikeelses ajakirjanduses tähendas ennekõike, et peegeldatavat reaalsust ei näidatud lugeja jaoks ideoloogilise konflikti objektina. Reaalselt pani selline sotsiaalse kommunikatsiooni vorm tekstide tõlgendamise ülesande lugejale. Mille vältimine oleks pidanud olema ideoloogiast juhitud ajakirjanduse esimeseks ülesandeks.
Electrospun gelatin cross-linked by glucose
(2016-07-07) Siimon, Kaido; Järvekülg, Martin, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Biolagunevad nanokiudmaterjalid võimaldavad lisaks mitmetele uutele rakendustele, näiteks koeanaloogide valmistamine meditsiini rakendusteks ja vigastatud taimede ravimine, ka paljude keskkonnaohtlike materjalide asendamist keskkonnale täiesti ohutute materjalidega, mida võib nimetada bioplastideks. Želatiin on proteiin, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsi tulemusel, mis on sidekoe üks peamine komponent. Želatiin on seega täiesti looduslik ja sellest saab valmistada biolagunevaid, bioühilduvaid nanokiudmaterjale, mis ühtlasi on väga vastupidavad ja kasutatavad mitmes valdkonnas lisaks regeneratiivsele meditsiinile ja bioloogiale, näiteks kangana igapäevaelus ja filtritena tööstuses. Käesolevas töös valmistati želatiinist nanokiudmaterjal elektrospinnimise meetodil. Želatiin on vees lahustuv. Lahustumatuks saab želatiini muuta, tekitades polümeeriahelate vahele ristsidemed. Käesolev dissertatsioon põhineb avastusel, et elektrospinnitud želatiini on võimalik ristsidestada glükoosi abil, kuumutades materjali ahjus temperatuuril 170°C. Töö tulemusena leiti, et ristsidestumise määr sõltub glükoosikontsentratsioonist ja kuumutamise kestvusest. Maksimaalne ristsidestumise ulatus saavutatakse umbes 3 tunni kuumas ahjus hoidmise järel. Kangataolist, kergesti käsitletavat materjali on võimalik saada kuni 15% glükoosi sisaldavatest segudest. Keskmised kiudude läbimõõdud jäävad vahemikku 200-700 nm olenevalt želatiini ja lisandite kontsentratsioonist elektrospinnimise lahuses. Leiti, et glükoosiga ristsidestamine suurendab oluliselt elektrospinnitud želatiini mehaanilist tugevust. AlK(SO4)2 lisamine muudab glükoosiga ristsidestatud elektrospinnitud želatiini mehaaniliselt veelgi tugevamaks. Rakendusuuringute tulemusena leiti, et glükoosiga ristsidestatud elektrospinnitud želatiin on sobiv regeneratiivse meditsiini rakendusteks.