Sirvi Kuupäev , alustades "2016-08-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians
(2016-08-29) Kallas, Kristina; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoriväitekiri keskendub dünaamilise kolmiksuhte – Eesti riik kui rahvustav riik, eestivenelased kui vähemus ja Venemaa kui vähemuse ajalooline kodumaa – analüüsile. Kasutades Rogers Brubakeri (1996) triaadilise kolmikneksuse analüütilist konstruktsiooni analüüsitakse Eesti entopoliitilist režiimi ja selle muutumise dünaamikaid viimasel kahel kümnendil. Väitekirjas vaadeldakse Eesti riigi ja eestivenelaste suhete arenguid, integratsioonipoliitikat ja integratsiooniprotsessi, analüüsitakse Euroopa Liidu väärtuspohise ja normatiivse tingimuste seadmise poliitika moju vähemuste oigustele Eestis ning lisaks ka Venemaa kui vähemuse ajaloolise kodumaa ja Noukogude Liidu mantlipärija rolli ja tegevusi venekeelse vähemuse suunal nii Eestis kui mujal. Väitekiri votab kokku Brubakeri mudeli edasiarendused ja empiirilised rakendused akadeemilises kirjanduses ning formuleerib ümber kolmiksuhte sees toimunud muutustest tulenevalt etnopoliitiliste suhete dünaamika. Kui Brubakeri nägemuses olid vahetult pärast Noukogude Liidu lagunemist etnopoliitiliste suhete katalüsaatoriteks uued riigid, mis kerkisid Venemaa ümber ning mis said pärandiks suure arvu venekeelset elanikkonda, siis täna on Venemaa, kes on läbimas joulist rahvusriigi ja rahvusliku eneseteadvuse kujunemise protsessi, peamine etnopoliitiliste suhete katalüsaator kolmnurgas Eesti riik, eestivenelased ja Venemaa.
Maksukohustuse täitmise preventiivne tagamine enne maksukohustuse tuvastamist: ettevaatuspõhimõte maksumenetluses
(2016-08-29) Künnapas, Kaido; Merusk, Kalle, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Maksupettuste tõkestamise üheks peamiseks probleemiks on olukorrad, kus alanud või algavast maksumenetlusest ja ähvardavast maksuvõlgnevusest teada saanud maksukohustuslased asuvad oma vara võõrandama või peitma. Selliselt võib riik küll tasumata maksu tuvastada ja määrata, kuid vara puudumise tõttu on sissenõudmine tegelikkuses perspektiivitu ning kulutatud ressurss kasutu. Vastukaaluks maksejõuetusega seotud maksupettustele ning kohati ka mittepettuslikule maksude tasumata jätmisele on erinevates jurisdiktsioonides võetud kasutusele ennetavate tagatise instituut – maksuhaldur võib sellistes olukordades tagada oletatavaid ja alles tulevikus tuvastatavaid maksukohustusi (Eesti maksukorralduse seaduse § 1361, Ühendriikide Internal Revenue Code § 6851 ning § 6861). Tegemist on ettevaatuspõhimõtte ilmingutega maksumenetluses. Oletuslikult pinnalt maksukohustuse täitmise tagamisel tekib mitmeid õiguslikke probleeme. Kõige põletavam on küsimus, kuidas ja kui täpselt peab olema defineeritud maksukohustuslase maksejõuetuse oht, mis võimaldab preventiivseid tõkendeid kohaldada. Sama küsimus tõusetub maksukohustuse enda olemasolu tuvastamisega. Ebaselgus preventiivsete tõkendite kohaldamisel tekitab omakorda õigusselguse ja -kindluse probleemi. Kui taolise tõkendi sanktsioneerib eelnevalt kohus, seda eriti ex parte menetluses, põrkuvad ühelt poolt kohtu kohustus indiviidi kaitsta ning teiselt poolt kohtu keeld sekkuda ennetavalt maksuhalduri tegevuse õiguspärasuse (maksukohustuse olemasolu). Kokkuvõttes tõstatab see küsimuse, kas ja kuivõrd on preventiivsete tõkendite meede kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artikliga 1 (omandiõiguse kaitse, edaspidi „Konventsiooni P1-1“) ning kuidas on võimalik seda meedet reguleerida selliselt, et konventsioonist ning ja menetlusõiguse üldistest põhimõtetest tulenevalt on menetluses avalikud ja erahuvid paremini tasakaalus. Autor keskendub põhiasjalikult Konventsiooni P1-1, Eesti MKS § 1361 (puhas tagamissüsteem) ning Ühendriikide IRS § 6851 ja § 6861 (kiirendatud maksuhindamise süsteem) võrdlusele.
Soviet-era summerhouses. On homes and planning in post-socialist suburbia
(2016-08-29) Nuga, Mari; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Kesk- ja Ida-Euroopa postsotsialistlikes riikides toimunud linnalistest protsessidest on põhjalikult dokumenteeritud ja analüüsitud eeslinnastumise üldiseid mustreid. Eeslinnastumise ja eeslinnade komplekssus, nüansirohkus ja mitmekihiline olemus on aga jäänud suuresti tagaplaanile. Uuselurajoonid on tekitanud selge visuaalse muutuse linnade ümbruses, kuid käesolev väitekiri keskendub endisetele nõukogudeaegsetele suvila- ja aianduskooperatiividele, mis eeslinnastumise „varjatud“ komponendina iseloomustavad selle protsessi mitmekesisust. Lisaks eeslinnastumisega seotud muutustele analüüsitakse väitekirjas endistesse suvilapiirkondadesse kolinud elanike igapäevaelu. Täpsemalt uuritakse kohalikke planeerimisprobleeme, aga ka seda, kuidas eeslinnastujad oma elukohaga seostuvad ja seda „koduna“ tunnetavad. „Kodu“-teemat on endistes sotsialistlikes riikides üllatavalt vähe uuritud. „Kodu“ on tähendusrikas termin üksikisikutele, aga see on ka oluline ühiskonna alustala – koht, mis koondab isiklikke emotsioone, mälestusi ja identiteeti, kuid on samas tugevalt seotud laiemalt ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengutega. Planeerimine peaks seadma raame ja suunama eeslinna arenguid, mõjutades antud juhul ka endiste suvilapiirkonna elanike igapäevaelu. Töös on uuritud tänapäevast planeerimisolukorda ja elanike ja kohalike planeerijate suhtlustavasid. Töös kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Põhirõhk on etnograafilistel välitöödel, et mõista, kuidas kogetakse ja põhjendatakse elamist endistes suvilapiirkondades. Töö tulemused aitavad mõista eeslinnastumise, „kodu”-teema ja planeerimise teoreetilist sisu, aga panustavad ka kohaliku tasandi – üksikisikute elukvaliteedi, inimeste igapäevaelu ja "hea" kogukonna planeerimise – paremasse mõistmisse.