Sirvi Kuupäev , alustades "2016-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Compartmentalized gene expression profiling of receptive endometrium reveals progesterone regulated ENPP3 is differentially expressed and secreted in glycosylated form
(2016-09) Boggavarapu, Nageswara Rao; Lalitkumar, Sujata; Joshua, Vijay; Kasvandik, Sergo; Salumets, Andres; Lalit Kumar, Parameswaran Grace; Gemzell-Danielsson, Kristina
The complexity of endometrial receptivity at the molecular level needs to be explored in detail to improve the management of infertility. Here, differential expression of transcriptomes in receptive endometrial glands and stroma revealed Ectonucleotide Pyrophosphatase/Phosphodiesterase 3 (ENPP3) as a progesterone regulated factor and confirmed by various methods, both at mRNA and protein level. The involvement of ENPP3 in embryo attachment was tested in an in vitro model for human embryo implantation. Interestingly, there was high expression of ENPP3 mRNA in stroma but not protein. Presence of N-glycosylated ENPP3 in receptive phase uterine fluid in women confirms its regulation by progesterone and makes it possible to use in a non-invasive test of endometrial receptivity.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2016 nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2016-09) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Kuidas mõõdetakse sademeid
(Maaleht, 2016-09-01) Kallis, A.
C14orf132 gene is possibly related to extremely low birth weight
(2016-09) Tiirats, Airi; Viltrop, Triin; Nõukas, Margit; Reimann, Ene; Salumets, Andres; Kõks, Sulev
Background Despite extensive research the genetic component of extremely low birth weight (ELBW) in newborns has remained obscure. Results The aim of the case study was to identify candidate gene(s) causing ELBW in newborns and hypotrophy in infants. A family of four was studied: mother, father and two ELBW-phenotype children. Studies were made of the medical conditions of the second child at birth and post-partum - peculiar phenotype, micro-anomalies, recurrent infections, suspicion of autoimmune hepatitis, multifactorial encephalopathy and suspected metabolic and chromosomal abnormalities. Whole genome single nucleotide polymorphism (SNP) genotyping array was used to investigate the genomic rearrangements in both affected children using peripheral blood DNA samples. Whole blood transcriptome was assessed by using RNA sequencing (RNA-seq) in all four family members. RNA-seq identified a single gene – C14orf132 (chromosome 14 open reading frame 132) differentially expressed, with the level of the transcript significantly lower in the blood samples of the children. Copy number variant (CNV) analysis did not reveal any pathogenic CNVs in the region of C14orf132 gene of both affected children. Conclusion We demonstrated the importance of combining whole genome CNV and transcriptome analysis in identification of the candidate gene(s) in case studies. We propose the C14orf132 gene expression to be associated with the ELBW-phenotype. C14orf132 gene is a novel long non-coding RNA (lincRNA) with unknown function, which might be associated with the pre- and early postnatal developmental delay through the altered gene expression.
Subjectively and objectively measured physical activity and its relationships with overweight and obesity in adolescent boys
(2016-09-07) Rääsk, Triin; Mäestu, Jarek, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Jürimäe, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kehaline aktiivsus väheneb eluaaja jooksul ning samaaegselt suureneb ka istuva eluviisi aeg. Uuringutes on leitud, et subjektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid on küll seotud objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse meetodidega, kuid see seos on sageli nõrk, ning pigem alahindavad kehalist aktiivsust. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse seoseid normaal- ja ülekaalulistel puberteedieas poistel. Vastavalt uurimistöö eesmärgile püstitati järgmised konkreetsed ülesanded: 1. võrrelda omavahel puberteediealiste poistel subjektiivseid ja objektiivseid kehalise aktiivsuse parameetreid; 2. võrrelda normaal- ja ülekaalulistel puberteediealistel poiste ja lapsevanema subjektiivseid kehalise aktiivsuse hinnanguid akseleromeetriga määratud kehalise aktiivsuse tasemetega; 3. jälgida normaal- ja ülekaaluliste puberteediealiste poiste objektiivselt ja subjektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse muutust kahe aasta jooksul; 4. uurida kahe aasta jooksul puberteediealistel poistel kehalise aktiivsuse seost ülekaalulisusega. Antud uuringus osalesid 11-14-aastased poisslapsed. Vaatlusalused jaotati kehamassi indeksi järgi normaal- ja ülekaalulisteks ning neid uuriti kahe aastase jooksul kolmel korral. Igal aastal toimusid mõõtmised samal aastaajal ning uurimispäeval määrati vaatlusalustel keha koostis ning samuti täitsid uuritavad kehalise aktiivsuse küsimustikud. Seejärel kandsid nad akseleromeetrit seisme päeva jooksul. Lisaks täitis lapsevanem küsimustiku oma lapse kehalise aktiivsuse kohta. Käesoleva doktoritöö põhjal tehti järgmised järeldused: 1. Vaatlusalused alahindasid subjektiivselt mõõduka kuni tugeva kehalise aktiivsuse (MTKA) taset võrreldes akseleromeetriga määratud kehalise aktiivusega. MTKA alahindamine leiti aktiivsematel poistel, kelle igapäevane MTKA hulk oli vähemalt 60 minutit päevas, seevastu vähem aktiivsetel poistel usutavat erinevust ei leitud . 2. Subjektiivselt määrasid oma kehalise aktiivsuse taset oluliselt täpsemini ülekaalulised vaatlusalused võrreldes normaalkaalulistega. Lapsevanema subjektiivne hinnang ennustas oluliselt paremini lapse inaktiivsuse taset, võrreldes lapse enda subjektiivse hinnanguga, seevastu mingit usutavat erinevust lapse ja lapsevanemate hinnangutes ei leitud subjektiivse ja objektiivse MTKA vahel. 3. Subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse muutus normaal- ja ülekaalulistel puberteediealistel poistel oli kahe aasta jooksul üsna stabiilne. Tugeva kehalise aktiivsuse tase omab kõige tugevamat seost ülekaalulisuse ja rasvumisega puberteedieas poistel ning päevane liikumine peab sisaldama vähemasti 15 minutit tugevat kehalist aktiivsust 60 minuti MTKA hulgas, et vältida ülekaalu või rasvumist puberteedieas.
Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model
(2016-09-07) Einasto, Olga; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritöös on välja pakutud kaasaegse ülikooliraamatukogu e-teenuse kvaliteedi kontseptuaalne mudel ja analüüsitud kasutaja osaluse mõju e-teenuse protsessile ja tulemusele. Töös on rakendatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodeid, empiiriline materjal on kogutud TÜ Raamatukogust. Väitekiri põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis keskenduvad nii raamatukogu teenuse kvaliteedi kui raamatukogu kommunikatsiooni ning selle transformeerumise küsimustele. Töös jõutakse järeldusele, et traditsiooniliselt põhines raamatukogu kommunikatsioon kasutajatega võimusuhetel, mis väljendusid nii teadmiste kui kasutajate distsiplineerimises, ekspertiisis ja taksonoomias. Need võimusuhted ei ole kadunud ka täna, kui nad muutuvad infoühiskonna mõjul – seda transformatsiooni nimetatakse töös kommunikatiivseks pöördeks. Koos teenuste kandumisega veebikeskkonda tõuseb iseteeninduse määr ja kasutaja roll. Seega on töö aluseks võetud teoreetiline eeldus, et ülikooliraamatukogu e-teenuste kvaliteedi kontseptualiseerimisel on oluline arvesse võtta kasutaja osalust ja mõista, kuidas see võib mõjutada teenuse tulemust. Siit tulenevalt juurutab käesolev doktoritöö raamatukogumaastikul nn „töötava kasutaja“ (working user) kontseptsiooni. Töötav kasutaja, kes eduka e-teenuse tulemuse nimel paneb tööle teatud intensiivsusega oma kognitiivse ja emotsionaalse potentsiaali, on uus fenomen ülikooliraamatukogudes. Töös rõhutatakse, et ülikooliraamatukogud on edukalt teostanud info- ja digipöörde, kuid kommunikatiivne pööre on veel kujunemas – kuigi kasutajaid kaasatakse aktiivselt iseteeninduse protsessidesse, pole raamatukogud veel valmis loobuma oma rigiidsetest taksonoomilistest süsteemidest ning delegeerima kasutajatele kontrolli süsteemi üle, pakkudes selleks vastavaid e-teenuseid. Töös tuuakse välja, et ühelt poolt tagab see teenuse kvaliteedi, kuid teiselt poolt võib siin näha raamatukogusüsteemi püüet kindlustada sellisel implitsiitsel viisil oma võimu teadmiste ja kasutajate üle.
Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota)
(2016-09-07) Mark, Kristiina; Randlane, Tiina, juhendaja; Saag, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Eluslooduse süsteemi põhiühik on liik, kuid seni pole õnnestunud rakendada ühesuguseid liigikriteeriume kogu eluslooduse mitmekesisusele. Ebapüsiv või ekslik taksonoomia võib põhjustada isegi mittevajalikke rahalisi kulutusi, näiteks kaitsealuste, invasiivsete või patogeensete liikide piiritlemisel või valestimääramisel. Samblikud on sümbiootilised organismid, koosnedes vähemalt kahest komponendist – seenest ning selle sees elavast ja fotosünteesivast rohevetikast ja/või tsüanobakterist. Süstemaatiliselt käsitletakse samblike seentena, mis toituvad oma partneri fotosünteesiproduktist. Mitmeid samblike saab kasutada keskkonna kvaliteedi hindamiseks, kuid paljude liikide määramine on jätkuvalt keeruline ning nende piirid ebaselged. Pärilikkusaine ehk DNA uuringud võimaldavad liigikontseptsioonide ning liigipiiride ühtlustamist, rakendades liigile ühise eellase (monofüleetilisuse) kriteeriumit. Uurisin oma doktoritöös sugulussuhted ning liikide piiritlemist kolmes sambliku moodustava seene rühmas, kasutades morfoloogilisi, keemilisi, anatoomilisi ja geneetilisi tunnuseid. Lisaks küsisin, kas samblike on võimalik määrata kasutades DNA järjestusi. Oma töös leidsin, et paljud morfoloogiliste tunnuste alusel kirjeldatud samblikud ei esinda jätkuvalt loomulikke, geneetiliselt eristunud liike ning seetõttu vajavad taksonoomilist korrastamist. Rebasesamblikud ja habesamblikud sektsioonist Usnea esindavad hiljuti lahknenud noorte liikide komplekse, mida iseloomustavad konfliktne geneetiline info ja ebaselged liigipiirid. Tõestasin, et sellistes rühmades on põhjendatud uudsete liigipuu ja liikide piiritlemise meetodite kasutamine. Helksamblike liigid on seevastu hästi eristunud ning kasutatavad tunnused valdavalt asjakohased. Uurimus näitas, et isendite üldine haabitus ja paljunemisviis ei pruugi olla piisavad nende samblike õigeks määramiseks ning lisaks tuleks uurida samblike keemiat ja kasutada DNA infot.
Sel suvel oli Eesti inimene haruldaselt laisk
(Maaleht, 2016-09-08) Kallis, A.
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte eeldused ja piirid Euroopa Liidu õiguses
(2016-09-09) Fink, Eve; Narits, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Euroopa Liidu (EL) õigusele vastav lahendus leitakse sageli ELi õiguse üldpõhimõtete abil. Doktoritöös uuritakse ühte ELi õiguse üldpõhimõtet – õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Iga isik, kellele ELi institutsioon on tekitanud põhjendatud lootusi, võib tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele. Doktoritöö eesmärk on välja selgitada õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte võimalikud piirid ELi õiguses. Põhimõtet on rikutud, kui täidetud on kolm eeldust: ELi institutsioon on tekitanud isikule põhjendatud lootusi; kehtiva olukorra muutmine ei olnud isikule ettenähtav; puudub avalik huvi, mis kaaluks üles isiku põhjendatud lootused. Töös jõutakse järeldusele, et ülekaalukas avalik huvi ei ole olulist rolli mänginud isiku õiguspärase ootuse kaitse kõrvale jätmisel. Kui õiguspärase ootuse kaitsmise väärimist on Euroopa Liidu Kohus leidnud harva, siis mittekaitsmise põhjused peituvad eelkõige asjaolus, et isikule ei ole tekitatud põhjendatud lootusi ja kehtiva olukorra muutmine oli ettenähtav. Ettenähtavuse kriteeriumiga seoses on nõuded ettevõtjale väga kõrged. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kohaldub Euroopa Liidu õiguses kitsastes piirides. Kui mõelda kõige peamisele piiripostile, s.o õigusriigi põhimõttest tuletatud õiguskindluse põhimõttele, mis nõuab õiguspärase ootuse kaitset, siis see nõue on ELi õiguses täidetud, kuid minimaalsel tasemel. Samas võib öelda, et kuigi õiguspärase ootuse kaitse on raskesti saavutatav, on õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kui ELi õiguse üldpõhimõte Euroopa Liidu Kohtu praktikas praeguseks ajaks küllalt detailselt välja arendatud. Üle poole sajandi on Euroopa Liidu Kohus kõnealust põhimõtet kujundades otsinud tasakaalu ELi huvide ja erahuvide vahel ja on töö autori hinnangul isikut kaitsvat põhimõtet ‒ õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet kujundades, arvestanud tugevalt ELi huve.
Atmospheric-pressure He plasma jet: effect of dielectric tube diameter
(2016-09-12) Talviste, Rasmus; Jõgi, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Atmosfäärirõhul töötav plasmajuga tekitatakse dielektriktorust väljuvas inertgaasi joas, rakendades plasma süütamiseks elektroodidele vahelduvpinge. Helisagedusliku vahelduvpinge kasutamisel koosneb plasmajuga ionisatsioonilainetest, mis levivad kiirusega kuni 103 km/s ja mille kestus on lühem kui 1 µs. Plasmajoal põhinevate seadmete intensiivsete uuringute peamiseks motivaatoriks on nende seadmete võimalikud rakendused biomeditsiinis lähtuvalt sellise plasma madalast temperatuurist ning kõrgest keemilisest aktiivsusest. Biomeditsiinis on plasmajuga rakendatud steriliseerimiseks, haavade raviks ning vähiraviks. Meditsiinilised rakendused nõuavad plasma parameetrite, nagu näiteks elektronide tihedus, elektronide temperatuur ja gaasi temperatuur, täpset kontrolli. On teada, et ionisatsioonilainete kiirust ja olulisemaid plasma karakteristikuid on võimalik kontrollida katseparameetritega, milleks on rakendatav pinge, gaasivoo kiirus ja ka elektroodide konfiguratsioon. Täiendava võimaluse plasma parameetrite kontrollimiseks annab dielektriktoru diameetri muutmine, kuid seniajani puudusid sellel teemal süstemaatilised uuringud. Käesolevas doktoritöös uuritigi dielektriktoru diameetri mõju helisagedustel töötava He plasmajoa parameetritele. Eksperimentides kasutati kvartstorusid, mille diameeter muutus vahemikus 80 kuni 500 µm ning alternatiivina ka ütriumiga stabiliseeritud ZrO2 mikrotorusid. Uurimistöö käigus selgus, et mikrotoru diameetril vähendamisel on järgnev mõju: • plasma süttimis ja kustumispinge kasvab • elektronide tihedus ja heeliumi ergastustemperatuur kasvavad ning gaasi temperatuur väheneb • ionisatsioonilainete kiirus kasvab Kokkuvõtvalt näidati, et dielektrikutoru diameetri muutmine võimaldab kontrollida mitmeid olulisi plasma parameetreid ja kasutatud plasmaseadme konfiguratsiooni korral omab diameeter võrreldes teiste katseparameetritega määravat rolli.
Vegetation dynamics in floodplain meadows: influence of mowing and sediment application
(2016-09-12) Metsoja, Jaak-Albert; Zobel, Martin, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Lamminiidud ehk luhad on jõeäärsed, kevadise suurveega üleujutatavad niidud. Oma viljaka mulla ja lopsaka taimekasvu tõttu on nad ajalooliselt olnud väärtuslikud heinamaad. Tänapäeval ohustab Eesti luhtade elurikkust niitmise lakkamine ja sellele järgnev võsastumine. Võsastunud luhad muutuvad sobimatuks nii niidutaimedele kui ka mitmetele luhaga seotud linnuliikidele ning luhal kudevatele kaladele. Oma doktoritöös uurisin, kuidas paarkümmend aastat hooldamata ja osaliselt võsastunud luhtadel taimkate taastub, kui niitmist taas alustada. Niitmine muudab taimkatte madalamaks ning loob paremad valgustingimused madalakasvulistele taimedele, kes ilma inimese abita kõrgekasvulistega konkureerida ei suuda ning niidult kaovad. Leidsin, et kümneaastase niitmise järel soontaimede liigirohkus taastatud luhtadel suurenes, ja seda eelkõige kuivemates taimekooslustes. Liigirikkuse tõusu tagas niitmise ja heina koristamisega kaasnev taimse varise ehk kulu eemaldamine, mille mõju oli olulisem kui heinaga luhast väljakantavate toitainete oma. Ühel multšitaval uurimisalal (hein hekseldati ja jäeti maha) langes väiksekasvuliste rohundite arvukus madalamale kui hooldamata alal – see on üks võimalik tõestus antud hooldamisvõtte sobimatusest. Hooldamisefektiivsuse hindamiseks pakkusin välja ka mitmeid indikaatorliike ehk taimi, kelle esinemine luhaniidul viitab kas hooldatud või hooldamata aladele. Lisaks maapealsele taimestikule uurisin ka luhamullas olevaid taimeseemneid, sest mulla seemnepank võib mõnel puhul niitude taastamisel oluline olla. Leidsin, et ka 25 aastat hooldamata olnud luhtadel moodustub seemnepank kahe kolmandiku ulatuses luhtadele omastest niiduliikidest, mis julgustab luhaniitude taastamisel enam tähelepanu pöörama ka mullas leiduvatele seemnetele. Loodusliku ülejutusrežiimiga luhtadel on väga oluliseks taimeleviste kandjaks ka vooluvesi, mis ühe aastaga tõi uurimisaladele 85 taimeliiki, keda seal enne ei esinenud. Doktoritöö näitas, et luhaniitude taastamiseks on Eesti oludes olemas piisavalt taimeliikide leviseid nii taimkattes kui mullas ning üleujutusvesi on liikidele oluline levikuvektor. Kohane hooldamine koos heina äraveoga tagab luhtadel mitmekesise taimkatte ja aitab säilitada väärtuslikke ökosüsteeme.
Ain Kallis: Eesti on kliima poolest suur riik
(Põhjarannik, 2016-09-12) Kallis, A.
Tänavune august oli NASA andmetel 100 aasta kõige soojem
(Delfi, 2016-09-14) Kallis, A.
The GraTA toxin-antitoxin system of Pseudomonas putida: regulation and role in stress tolerance
(2016-09-19) Tamman, Hedvig; Hõrak, Rita, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Elu on stressirohke, eriti üheraksetel organismidel nagu bakterid. Sageli tundub, et parim viis stressiga toimetulekuks on rahulikult oodata tingimuste paranemist. Selline käitumismall on kasutust leidnud ka mikroobide maailmas. Bakteritel on palju erinevaid kasvu reguleerimise võimalusi, mille hulka on viimasel ajal arvatud ka toksiin-antitoksiin (TA) süsteemid. TA-süsteemid koosnevad kahest komponendist: rakule eluliselt olulisi protsesse või rakukesta kahjustavast toksiinist ja teda neutraliseerivast antitoksiinist. Selliste geenide olemasolu bakterite genoomis on esmapilgul mõistatuslik, sest miks peaks bakter tootma iseendale toksilist valku? Hiljutised uuringud mikroobide mudelorganismis Escherichia coli on näidanud, et toksiinid põhjustavad bakterite üleminekut uinuvasse olekusse, mida iseloomustab bakterite ainevahetuse aeglustumine ja peatunud kasv. Sellised mikroobid tekitavad suuri probleeme meditsiinis, kuna on väga paljude stressiolukordade, kaasa arvatud paljude antibiootikumide toime suhtes tundetumad ja võimelised üle elama tingimusi, mis kiirelt kasvavaid baktereid tapaks. Kui mudelorganismis E. coli on TA süsteemide osalus bakteri stressitaluvuses hästi kirjeldatud, siis teistes bakteriliikides ei ole neid potentsiaalselt toksilisi süsteeme nii süstemaatiliselt uuritud. Seetõttu ei ole ka selge, kas erinevates bakterites toimivad TA süsteemid erinevalt või mingi üldise mehhanismi alusel. Käesolev töö kirjeldab keskkonnabakteri Pseudomonas putida kasvukiirust mõjutavat GraTA süsteemi. Tavaliselt takistab antitoksiin GraA väga efektiivselt toksiini GraT aktiivsust, kuid antitoksiinist vabanenult suudab toksiin mõjutada selle bakteri stressitaluvust. Toksiini mõju on kahetine, sest olenevalt stressi tüübist võib toksiin nii suurendada kui ka vähendada bakteri stressitaluvust. Seetõttu on bakterile väga oluline, et potentsiaalselt kahjulik TA süsteem aktiveeruks vaid kindlatel stressitingimustel.
Bone mineralization in boys during puberty: associations with body composition, physical activity and selected bone and adipose tissue biochemical markers
(2016-09-20) Vaitkevičiūtė, Donvina; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Mäestu, Jarek, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kehaline inaktiivsus ja rasvumine on kujunenud ülemaailmseks probleemiks rahvatervise seisukohalt, omades sealhulgas mõju ka organismi luukoe arengule. Eriti ulatuslik luukoe juurdekasv toimub organismis puberteediperioodi jooksul, mistõttu võib seda perioodi pidada eriti kriitiliseks hilisema luukoe tervise suhtes. Mitmetes uuringutes on leitud, et luukoe arengut mõjutavad keha koostise, kehalise aktiivsuse, kui ka vere biokeemilised näitajad. Seega on oluline uurida, millised faktorid mõjutavad luukoe juurdekasvu just sellel kriitilisel kasvuperioodil. Meile teadaolevalt puuduvad varasemad uuringud luukoe juurdekasvu määramisel, kus hinnatakse erinevate keha koostise, kehalise aktiivsuse ja luukoe ning rasvkoe vere biokeemiliste markerite pikaajalist mõju puberteediealiste poiste luukoe arengule. Uurimustöö eesmärk ja ülesanded Antud uurimistöö eesmärgiks oli hinnata erinevate keha koostise, kehalise aktiivsuse ning luu- ja rasvkoe biokeemiliste markerite seoseid luukoe juurdekasvuga erineva keha koostise ja kehalise aktiivsusega puberteediealistel poistel. Lähtuvalt eesmärgist olid ülesanneteks: 1. uurida kehalise aktiivsuse pikemaajalist mõju luutiheduse kasvule puberteediperioodil erineva keha massiga poistel; 2. uurida luukoe ja rasvkoe biokeemiliste markerite seoseid luutihedusega erineva kehalise aktiivsusega varases puberteedieas poistel; 3. uurida luu- ja rasvkoe vere biokeemiliste näitajate ning kehalise aktiivsuse pikemaajalist mõju luutiheduse kasvule poistel puberteediea jooksul. Uuritavad ja metoodika Uuringus osales kokku 206 12-14 aastast poissi Tartu linna ning ümbruskonna koolidest. Vaatlusaluseid uuriti kahe aasta jooksul ning mõõtmised toimusid uuringu alguses ning peale 12 ja 24 kuu möödumist. Kõigil uuritavatel määrati keha pikkus ja kehamass ning arvutati kehamassiindeks. Bioloogiline vanus määrati Tanneri metoodikaga. ning luuline vanus käelaba röntgeniga. Keha koostise ja luutiheduse näitajad määrati DXA meetodiga ning kehaline aktiivsus aktseleromeetritega. Samuti määrati veeniverest erinevad luu- ja rasvkoe biokeemilised näitajad. Järeldused 1. Keha rasvavaba mass omas pikaajalist positiivset mõju poiste luutiheduse suurenemisele puberteediperioodil. Alakaal puberteediperioodi alguses on tervise riskifaktor madalamale luutihedusele hilisemas puberteedieas võrreldes normaalkaaluliste, ülekaalulisete ja rasvunud poistega; 2. Kehaline aktiivsus mõjutab puberteediealistel poistel rasvkoe ja luukoe vere biokeemiliste markerite seost luutihedusega; 3. Luukoe sünteesi ja degradatsiooni biokeemilised näitajad on negatiivselt seotud luutiheduse kasvuga poistel puberteediperioodil. Samuti oli leptiini kontsentratsioon negatiivselt seotud luutiheduse kasvuga puberteediealistel poistel
Developments of social entrepreneurship in Estonia
(2016-09-21) Raudsaar, Mervi; Mets, Tõnis, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Sageli on sotsiaalset ettevõtlust käsitletud kui vabatahtlikku või kasumit mittetaotlevat tegevust, mis ettevõtlusvaldkonna äärealal üks ettevõtluse alaliike. Siiski pole sotsiaalset ettevõtlust õige tuvastada teljel kasumlik-mittekasumlik, vaid sotsiaalne ettevõtlus võib esineda kõigis ettevõtluse valdkondades, ning kasumina tuleb vaadelda sotsiaalset kasumit ehk mõju. Sotsiaalse ettevõtluse väga laia ja mitmekesise leviku tõttu polegi maailmas nähtuse ühtset definitsiooni, kuna riikide praktika sõltub kolmanda sektori traditsioonist, ning majandus- ja sotsiaalpoliitika mudelitest. Pigem võiks läheneda sotsiaalse ettevõtluse kirjeldamisele kriteeriumipõhiselt. Väitekirja eesmärgiks oli kujundada uus mudel sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks sotsioloogia perpektiivist ning testida seda Eesti sotsiaalse ettevõtluse praktikate näitel. Selleks tuli määratleda ettevõtlusprotsessi elemendid ja uurida sotsiaalse ettevõtluse praktikaid Eesti kontekstis. Ettevõtlusprotsessi-keskne lähenemine võimaldab uurida sotsiaalse ettevõtluse kõiki tahke, seostades tervikuks sotsiaalsete ettevõtjate tegevuse (nende isikuomadused), ettevõtete asuta-mise ja tegutsemise (juhtumianalüüs) ning sotsiaalse ettevõtluse laiema konteksti (üldine ette-võtluskeskkond). Seega pööratakse üha rohkem tähelepanu ettevõtja isikult ettevõtluse prot-sessile, seonduvatele protsessidele ja laiemale ühiskondlikule kontekstile. Protsessipõhisuse printsiibist on lähtunud õpe Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskuses ning samuti rahvusvaheline ettevõtlusmonitor (GEM – Global Entrepreneurship Monitor). Väitekirja põhiliste järeldustena võib välja tuua järgnevat: 1. Sotsiaalse ettevõtluse selgitamiseks ei ole mõistlik sõnastada definitsiooni, vaid kirjel-dada seda kriteeriumite abil, kuna see võimaldab sektoriülest ja võrgustikupõhist lähenemist. Põhiliste kriteeriumitena võib välja tuua: sotsiaalsel ettevõttel on ühiskondlik eesmärk; sotsiaalsel ettevõttel peaks olema jätkusuutlik äriplaan; sotsiaalsed ettevõtted on paindlikumad kui avaliku sektori organisatsioonid; sotsiaalsest ettevõttest võib võtta välja dividende kuni 30%; sotsiaalse ettevõtte jaoks ei ole vaja spetsiaalset ettevõtlusvormi. 2. Sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks sobib ettevõtlusprotsessi-põhine lähenemine. 3. Sotsiaalse ettevõtluse aktiivsus Eestis on teiste Lääne riikidega võrreldes kõrgem. 4. Eesti sotsiaalses ettevõtluses on nii liberaalse (USA) kui sotsiaal-demokraatliku (Euroopa) sotsiaalse ettevõtluse jooni. Vähenevate ressursside ning vananeva rahvastiku tingimustes muutub sotsiaalne ettevõtlus üha olulisemaks meetmena, mis apelleerib inimeste ettevõtlikkusele ning lahendab ühiskondlikke probleeme, teenides selleks vajaminevat raha enamasti ise. Võtmesõnad: sotsiaalne ettevõtlus, ettevõtlusprotsess, Globaalne Ettevõtlusmonitor
Kas aastaaegade vahetus paneb meid kõiki hoolega pööritama?
(Maaleht, 2016-09-21) Kallis, A.
Measurement of single top quark properties with the CMS detector
(2016-09-22) Tiko, Andres; Giammanco, Andrea, juhendaja; Kadastik, Mario, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Pärast hiljutist Higgsi bosoni avastamist on leitud kõik osakestefüüsika standardmudeli (SM) poolt ennustatud osakesed. Ometi on põhjust arvata, et tegu pole lõpliku teooriaga, kuna mitmed nähtused, nagu tumeaine või neutriinode massid ei ole SM-ga seletatavad. Üks huvitav uurimisobjekt, mille täpsete mõõtmiste abil saab kindlaks teha võimalikke kõrvalekaldeid SM ennustustest, on t-kvark. T-kvark on raskeim avastatud elementaarosake ja laguneb seetõttu erinevalt teistest kvarkidest enne liitosakeste hadronite moodustamist, võimaldades erandlikult uurida paljast kvarki. Oma massi tõttu on t-kvark ka osake, mis omab kõige tugevamat vastasmõju Higgsi bosoniga. T-kvargid saavad tekkida kas kvargi- ja antikvargi paaridena tugeva vastastikmõju abil või väiksemal määral üksikute (anti)kvarkidena nõrga vastastikmõju kaudu. Seda tõenäosust, et vastav protsess aset leiab, iseloomustab tekkeristlõige, mis on kõigi osakestefüüsika protsesside oluliseks omaduseks. Üksikute t-kvarkide teket vaadeldi esmakordselt alles 2009. aastal, samas on nende abil võimalik uurida mitmeid t-kvarkide omadusi paremini kui t-kvargi paaride abil. Näiteks ei jõua t-kvargi spinn enne lagunemist muutuda ja seetõttu saab seda üksiku t-kvargi laguproduktide kaudu mõõta, kusjuures SM ennustab, et kõik tekkinud üksikud t-kvargid peaksid olema vasakukäelised. Suur Hadronite Põrguti (LHC) on 27 km pikkune maailma suurim ja kõrgeima energiaga osakeste kiirendi, kus põrgatatakse vastassuundades liikuvaid prootonite kimpe masskeskme energiatel kuni 14 TeV. LHC-s tegutseb seitse eksperimenti, antud töö kasutab üldotstarbelise detektori CMS-iga tehtud mõõtmisi. Doktoritöös on mõõdetud üksiku t-kvargi ristlõiked prootonite põrgetel masskeskme energiatel 7 TeV ja 8 TeV ning üksiku t-kvargi polarisatsioon energial 8 TeV.
Elastic plastic analysis and optimization of axisymmetric plates
(2016-09-28) Polikarpus, Julia; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Insenerimehaanikast on teada, et konstruktsioonielementide (talade, plaatide, koorikute) projekteerimisel on materjali kokkuhoiuks mõistlik arvestada lisaks elastsetele deformatsioonidele ka plastseid. Elastse deformatsiooni korral taastub keha esialgne kuju pärast koormuse eemaldamist, plastse deformatsiooni korral mitte. Antud töös vaadeldakse nn sandwich-tüüpi ümar- ja rõngasplaate, millele mõjub telgsümmeetriline ristkoormus. Ümarplaat on ringsilindriline keha, mille kõrgus on teiste mõõtmetega võrreldes väike. Sandwich-tüüpi plaadiks nimetatakse ideaalset kahekihilist plaati, mille kandva kihi paksus h on kihtidevahelise kaugusega H võrreldes väike. Kogu plaat on elastne, kui talle rakendatakse väikseid koormusi. Koormuse suurendamisel tekib plaadis üks või mitu plastset piirkonda. Doktoritöös uuritakse erinevate kinnitusviisidega tükati konstantse paksusega elastseid-plastseid ümar- ja rõngasplaate tükati lineaarsete voolavustingimuste korral. Elastse-plastse konstantse paksusega välisservast vabalt toetatud rõngasplaadi paindeülesaande lahendamiseks leitakse erinevate koormuste korral analüütiliselt ja numbriliselt plaadi läbipainded ning radiaal- ja tangentsiaalsuunalised paindemomendid. Selgub, et tükati konstantse paksusega elastse-plastse seest jäigalt kinnitatud ja välisservast täiesti vaba astmelise rõngasplaadi pingeseisundi saab jagada kolme erinevasse staadiumisse. Leitakse läbipainde ja paindemomentide avaldised vastavalt elastse, elastse-plastse ja täiesti plastse plaadi pingeseisundi korral. Numbriliselt lahendatakse ühe astmega elastsete homogeensest ja anisotroopsest materjalist ümarplaatide optimeerimisülesanded, kus etteantud plaadi ruumala korral arvutatakse optimaalsed kandvate kihtide paksused ning astme asukoht nii, et plaadi keskpunkti läbipaine oleks minimaalne. Samuti leitakse ringikujuliste lisatugede optimaalsed asukohad vabalt toetatud elastse ümarplaadi puhul nii, et plaadi läbipaine oleks minimaalne.
Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris
(2016-09-28) Pesti, Madli; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoritöös “Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris” keskendutakse nüüdisaegsele poliitilisele teatrile ja selle loomise strateegiatele. Neist uuritakse kolme: rühmaloome, dokumentaalteatri ning rakendusteatri strateegiat. Vaadeldakse nende tähendust, kujunemist, funktsioone ja eesmärke poliitilise teatri loomisel. Analüüsitakse nii eesti kui lääne teatri lavastusi Saksamaalt, Šveitsist, Venemaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Norrast, Lätist ja Austraaliast 21. sajandi alguskümnenditel. Eesti nüüdisteater paigatatakse lääne teatri konteksti. Tegemist on võrdleva uurimusega, kus kõrvutatakse eesti ja lääne lavastusi ning tuuakse esile nende sarnasused ja erinevused. Töös arendatakse eestikeelset terminoloogiat: uuematele poliitilise teatri suundumustele pakutakse eestikeelseid vasteid. Doktoritöös uuritakse poliitilise teatri mõistet uuematest poliitika ja kunsti suhteid käsitlevatest teooriatest lähtudes. Tuuakse välja poliitilise teatri eri definitsioonid ning pakutakse võimalusi poliitilise teatri defineerimiseks, mis lähtub neljast kriteeriumist: temaatilisest, funktsionaalsest, ideoloogilisest ja esteetilisest. Küsimusest, mis on poliitiline teater, on olulisem küsimus, kuidas tehakse teatrit poliitiliselt. Ilmnes, et ei rühmaloome strateegia, dokumentaalteatri ega rakendusteatri praktikad pole Eestis eriti laialt levinud. Nende strateegiate kasutamine on lääne kultuuris enim levinud mitte-institutsionaalsetes teatrites ja vabatruppide töödes. Eestis võib strateegiate näiteid leida ka institutsionaalsetes teatrites (eriti dokumentaalsete elementide kasutamist), kuid rühmaloome strateegia ja eriti rakendusteater toimivad suurte institutsioonide välistes kooslustes. Tendentsina on aga selgelt näha nii rühmaloome kui dokumentaalteatri strateegia järjest levinum rakendamine Eesti teatrites. Üha rohkem lavastusi luuakse ilma eelnevalt valmis kirjutatud näidendita. Lavastuse loomiseks tuleb kokku mõttekaaslaste rühm, millel on edastada selge sõnum ühiskonda puudutavatel teemadel. Seega, uurimuses esitatud poliitilise teatri loomise strateegiad, mis on lääne teatrikultuuris üpris tavalised, levivad järjest enam ka Eestisse.